AJAKAVA 14 märts 2011 9.00- 11.00 asutuste juhatajad, ettevõtete tuleohutuste eest vastutavad isikud 11.00-13.00 PRS töötajad ja aktivistid 13.00-15.00 Eesti Kurtide Liidu töötajad ja vaegkuulajad teeninduspiirkonnast 15.00-17.00 Pärnumaa Pensionäride Liit, sotsiaaltöötajad 15 märts 2011 9.00-13.00 koolide põhikooli õpilased 13.00-15.00 lasteaedade koolieelikud 15.00-17.00 gümnasistid ja kutsehariduskoolide õppurid 16 märts- 20 märts 9.00- 15.00 on oodatud Häirekeskusesse kõik asjast huvitatud, kuid selleks on vaja registreeruda telef 44 23112 või aadressil [email protected] Grupi suurus ei tohi ületada 20 inimest. Infopäevade raames tutvutakse üldiselt häirekeskuse tööga, räägitakse mis on hädaabinumber 112. Tähtis on, et helistaja säilitaks rahu ning täidaks täpselt päästekorraldaja poolt antud juhiseid. Eraldi teema on ATeS ehk automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem, mis peaks huvi pakkuma just ettevõtete juhtidele.
aeglustunud · Soojusta ja rahusta kannatanut · Kiire hingamine · Kannatanu on rahutu 8. Millised tunnused viitavad õhupuudusele? · Võivad tekkida teadvushäired Nimeta esmaabivõtted õhupuuduse korral Tunnused: 4. Mida peab helistaja teatama häirekeskusesse · Inimene pole pikali, on ettepoole kaldu (112) õnnetusjuhtumi korral? · Huuled lähevad sinakaks · Mis juhtus? (missugune õnnetus, kas inimesed · Inimene hingab läbi suu on ohus) · Hingamissagedus on kiirem · Kus juhtus? (täpne aadress, asukoht, kuidas
Selle punkti täitmine on tarvilik vaid siis, kui põlemine võib ohustada inimesi; · kui käepärast on vajalikud vahendid, siis alustada võimalusel oma elu ja tervist ohtu seadmata tule kustutamist; · kui sündmuskohale saabub päästemeeskond, siis tuleb minna kohe nende juurde ja räägi, mida sellest tulekahjust teada on (kas keegi on hoones sees, kus täpselt põleb, kas on alustatud kustutamist). Häirekeskusesse helistamisel tuleb edastada järgmist infot ning vastata küsimustele: · Mis on juhtunud? Kui helistada häirekeskusesse, siis on kõige õigem alustada sellest, mis on juhtunud. Seejärel saab häirekeskuse dispetser ennast häälestada vastavale lainele ning süveneda kiiremini probleemi. Kui esimeses lausest ei ilmne, miks helistatakse ja dispetser peab ise hakkama seda pärima, siis kulub sellele lisaaega. Tulekahju korral on tähtis, et häirekeskus saaks
* Teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht; * Räägi, mis on juhtunud; * Vasta küsimustele rahulikult; * Järgi häirekeskusest saadud juhendeid; * Ära katkesta kõnet ilma loata ; * Ära sulge telefoni peale teate edastamist, sest häirekeskus võib tagasi helistada täpsustusteks; * Kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest uuesti häirekeskusesse; · Võimalusel sule lahtised uksed ja aknad · Ära riski elu ja tervisega, kui näed, et tuli levib kiirest, mine ruumist õue · Isegi väikese põlengu korral võib ruum mõne minutiga mürgise suitsuga täituda · Kui oled tulekahju ajal jäänud põlevasse ruumi, siis proovi sellest võimalikult ruttu väljuda · Liigu võimalikult madalal, roomates või kummargil, sest suits tõuseb alati ülespoole ja seal on kuumus mitmeid kordi suurem
Ta rääkis, et Sergei ja Andreil tarvitasid alkoholi peamiselt kuu alguses ning muidu ei olnud füüsilise vägivallaga probleeme, aga kui alkoholi tarbiti, siis mõned sõnelused ikka tulid ette. Veel rääkis ta, et süüdistatavad teab ta umbes 5-6 aastat. Viimati oli ta ise kodus käinud 18. juulil ning jättis ka pojale veidi raha. Ljudmilla oli see, kes leidis oma abikaasa ja poja 21. juulil surnuna nende korterist ning helistas häirekeskusesse mõni aeg pärast koju jõudmist. Järgmine tunnistaja oli Potsinade alt naaber Triin Kark. Ta mäletas kellaaegade täpsusega toimunut, mis oli järgmine: 20. juuli õhtul kell veerand üheksa kuulis ta ülevalt korterist Andrei ropendamist ning seejärel kukkumist. Siis käis ta korra bussijaamas ning tagasi tulles ei kuulnud ta enam midagi. Tema rääkis, et üldiselt on seal korteris rahulik ning mingeid
oskusi ja võimalusi halvimate tagajärgede vältimiseks. Kulu põletamine 2006.a toimus Eestis üle 5000 metsa- ja maastikutulekahju, nende tagajärjel hukkus neli inimest ja hävis 70 hoonet. Põlengute kaasnenud kahju oli hinnanguliselt 50 miljonit krooni. Kevadised kulupõlengud toovad kaasa päästeteenistuse ja häirekeskuse töökoormuse hüppelise kasvu. Kulupõlengutega kaasneb ka hädaabikutsete arvu suurenemine, mille tulemusel häirekeskusesse helistajate jaoks pikeneb kõne ooteaeg, raskendades sellega nii päästeteenistuse kui ka kiirabi kohale kutsumist. Seoses rohkete väljasõitudega tekib päästeteenistuse kohalejõudmisel sündmuskohtade viivitusi, mis põhjustab õnnetuste tagajärgede kasvu. Käesoleva aasta 1. aprillist jõustuvad keskkonnaministri määruse ,,Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine" muudatused, millega keelustatakse kulu põletamine peale lume sulamist.
sentimeetri paksune õhukiht. Mida kauem on põlemine toimunud, seda kõrgemaks tõuseb ruumis temperatuur. Tulekolde läheduses võib kuumus olla isegi 800°C ja rohkem. Ruumi keskmine temperatuur on umbes 300 350°C. Inimesed, kes ei ole põlevast ruumist selleks hetkeks pääsenud, seda kuumust tavaliselt üle ei ela. Võrdluseks võib tuua sauna leiliruumi, kus kraadiklaas näitab u 100°C. Paljudel hakkab seal väga ebamugav ning tekivad raskused hingamisel. 7) Häirekeskusesse helistamine!! Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid: Liigu võimalikult ohutult! Ole võimalikult nähtav! Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes! Anna kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele informatsiooni! Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all! Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist! Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised!
raadiojaam hädaabi reziimile ning üritab Häirekeskusega ühendust võtta. Hädaabi signaaliga jääb raadioterminal eetrisse ja kõneleda saab ilma PTT nupu vajutuseta. Kogu juttu ja ümbritsevat tausta kuuleb vaid hädaabiteate saanud Häirekeskuse keskus. Hädaabikõne saab lõpetada Häirekeskus või hädaabi kõne lõpetamiseks tuleks hoida punast nuppu 10 sekundi vältel all. Hädaabikõne jõuab alati Häirekeskusesse sõltumata Ester võrgu tugijaama kõnede hõivatusest. (Jõessaar i.a) Hädakutsungi puhul loodav kõneühendus on võrgus kõige kõrgema prioriteediga. Hädakutsungi terminali kuvatakse DWS-is individuaalkõne aknas. Aken ilmub DWS-i punasena, millega kaasneb helisignaal. Kui võrgu reziimi hädakutsung on vastu võetud, informeerib Häirekeskus viivitamatult vastava väljasõidupiirkonna operatiivkorrapidajat. (Operatiivraadioside i.a)
Palavik Kuni 38,0 kraadini on organismi kaitsereaktsioon Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Alla 8aastane ei higista palaviku välja. Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem. Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas. Külmavärinate aeg palavik tõuseb. Füüsiline jahutus (jääkülmad linad,märjaks ja ümber lapse keerata) (niisutada jaheda veega). Mida külmemad on jalalabad,. Seda kindlam on krambi teke. Haige inimene võiks käija vannis, vesi jahutab keha. Tuuletõmmet ei tohi olla.40kraadise viinaga mis on vees
NB! Teised lapsed ei tohi jääda järelvalveta! · Teavita politseid numbril 110 ja tegutse vastavalt politseilt saadud juhistele. · Informeeri juhtunust lapsevanemaid. · Informeeri lasteaia juhtkonda. · Kui kadunud laps leitakse, informeeri sellest kõiki osapooli, otsimine katkestatakse. Liiklusavarii · Hinda olukorda ja jaga ülesanded. · Võimalusel tee õnnetuspaik teistele liiklejatele nähtavaks · Kui keegi on saanud kannatada, teata kohe häirekeskusesse numbril 112; · Anna esmaabi: *Elusta *Teadvuseta kannatanud pööra külili asendisse ja ava hingamisteed *Sulge verejooksud surudes haav riidetombuga kinni · Vestle pidevalt kannatanutega, sellega kontrollid nende teadvuselolekut, rahusta, kata soojalt käepäraste vahenditega. · Kui puudub otsene vajadus kannatanu sõidukist välja tõsta, on parem oodata, kuni
(Tunni oma) 9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Ei 10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon - kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? 3min-5 min 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ?Mis on juhtunud, Võimalikult täpne asukoht, kas on kannatanuid, oma nimi ja telefon, jälgi juhiseid ja ole rahulik, ära katkesta kõnet ilma loata. (Tunni oma) 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama?18-22 sekundit 15. Evakuatsiooniteel asuv tuletõkkeuks, millised on sellise ukse nõuded
Kui autosolijad on suhtlemisvõimelised, siis on mõttekas neilt küsida, kas kõik on terved ja kas on vaja kutsuda kiirabi. Kui kellelgi midagi olulist viga ei ole, siis on õnnetuses osalenute enda otsustada, kas nad soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte. Kui aga sulle tundub, et see, kes oli roolis, võib olla tarbinud alkoholi, siis peab tingimata politsei välja kutsuma. Kui selgub aga, et keegi on saanud kannatada, siis tuleb õnnetusest koheselt teatada häirekeskusesse. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politseipatrulli kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki(te) ja esemete asend(id) ning muud jäljed. Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda
isikul ? Vastus: iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas . 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? Vastus: 3 5 minutit , mille jooksul võivad mürgised põlemisgaasid ise süttida lahvatus. 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? Vastus on: 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ? Vastused: - räägi, mis on juhtunud; - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht; - ütle, kas keegi on kannatanud; - ütle oma nimi ja telefon; - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt; - jälgi häirekeskusest saadud juhiseid; - ära katkesta kõnet ilma loata; - ära lülita telefoni välja peale teate edastamist,
3. Helista hädaabinumbril 112: - räägi, mis on juhtunud - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht - ütle, kas keegi on kannatanud - ütle julgelt oma nimi ja telefon - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt - jälgi häirekeskusest saadud juhiseid - ära katkesta kõnet ilma loata - ära lülita telefoni välja peale teate edastamist, sest võib vaja minna lisainformatsiooni - kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest häirekeskusesse. 4. Kustuta esmaste tulekustutusvahenditega. 5. Juhenda Hoolitse, et päästjad pääseksid kiiresti ja takistusteta õnnetuskohta PRAKTILISI NÕUANDEID OHUOLUKORRAST VÄLJUMISEKS Kui oled jäänud tulekahju ajal põlevasse ruumi, siis proovi sellest võimalikult kiiresti väljuda. Liigu võimalikult madalal, soovitavalt roomates või kummargil, sest üleval pool on kuumus mitmeid kordi suurem kui all ning all on ka nähtavus parem
korral ja seda laagri personalile tutvustatud. Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva laagriterritooriumil peab olema: * üles seatud elektriline või käsialarmiseade teadustamiseks tulekahju või muu õnnetuse tekkimisest. signaali andmine (sireen) kogunemiskohta kogunemine (eelnevalt paika pandud, ehk kindel koht ja ka tutvustatud seda) kasvataja lahkub viimasena, kontrollib lapsed üle helistamine häirekeskusesse veendumine keegi sisse ei jäänud evakueerimine lapsed viia turvalisse kohta (nt. bussiga) võimalusel hakata ise kustutama võimalusel pääast dokumentatsioon Inimelu on esimene prioriteet päästmisel. 4. Millised on laste kohustused? Viited õigusaktidele. Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013012 Lapsel on kohustused vanemate ja perekonna ees: * Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi.
situatsiooniga toimetulekuks.Paljud lastega juhtuvad mürgistused on oma iseloomult kerged või keskmise raskusega ning nendega on võimalik toime tulla kodustes tingimustes. Samas võivad aga mürgistusteabekeskuse õed ja arstid soovitada teil kutsuda kiirabi või pöörduda ise lähimasse erakorralise meditsiini osakonda. Mürgistuse kahtluse korral helista ööpäevaringselt! Kui laps on teadvuseta või ei hinga, helista kohe Häirekeskusesse numbril 112! Lapse väärkohtlemine Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu lapse eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Lapse väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: Füüsiline väärkohtlemine Seksuaalne väärkohtlemine
186 hoolt selle eest, et teiega võetaks ühendust vaid siis, kui see on absoluutselt vajalik. Kui teiega võetakse regulaarselt ühendust, et te otsekohe kedagi teist asendaksite, siis on teie tööandjal liiga vähe personali. Murdke vahel ametialasest rutiinist välja ja otsige ka oma ülesannetest vaheldust. Korraldage kiirabi tutvustus kohalikus lasteaias või kiirabist infostend koolis. Vajaduse korral kaaluge, kas üleminek häirekeskusesse, teise brigaadi, koolitusse või haldusesse võiks teie olukorda parandada. Kujundage aktiivselt oma tööümbrust. Paljusid stressoreid põhjustavad ametile spetsiifilised probleemid (pikendatud tööaeg, valmisolekuaeg, ebaselge pädevuse reguleerimine jne); võtke sõna tööpoliitilistes küsimustes. Hoidke end asjadega kursis, ärge tegelege kuulujuttudega ja ärge tehke ennatlikke järeldusi, vaid küsige oma ülemuste või ettevõtte nõuandjate käest.
annaabi.ee 
