TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURIEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT URMAS KIBUSPUU Referaat Juhendaja: Tiina Saluvere Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 KIBUSPUU NOORPÕLV............................................................................................. 3 LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND.............................................................................. 4 9 HOOAEGA............................................................................................................ 6 ELU VÄLJASPOOL TEATRIT....................................................................................... 7 SURM.................................................
Tegelased on ise väga enesekindlad .Nad arvavad ,et see mida nad teevad on kõige õigem .Salomon oli tõsine ja kirjutas luuletusi .Tatikas oli aga väga kavala olemisega . Jaan ja Salomon kohtusid purjuspäi .Hommikul üles ärgates jäid nad vestlema ,kuid see vestlus pöördus tüliks .Sellest ajast hakkasid nad korralikke käkke keerama .Päris hulluks läks asi ,siis kui Tatika koer oli ära tapetud . Osatäitjatest meeldisid mulle mõlemad .Kirjukov kui ka Kibuspuu .Mõlemad oskasid hästi tatika ja Vesipruuli osa täita . Selles lavastuses naerdakse välja neid inimesi kes arvavad olevat väga osavad ja vaimukad ,Selles asajas milles nad ei ole .Tihtipeale teevad inimesed ennast lolliks sellega ,et nad näitavad oma lollusi kogu rahvale . Selliseid narre ,nagu Tatikas ja Salomon leidub ka tänapäeval .Näiteks inimesed kes lähevad superstaari saatesse laulma aga nad ei oska tegelikult laulda .On ka juhuseid kus sõbrad
improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ante finem saeculi" · Reekiviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) · Ooper ,,Wallenberg" (2001) esietendus väljaspool Eestit
pinget, nagu tahaks teada mis edasi saab. Stsenaarium räägib kahest allakäinud mehest üks endaarust luuletaja, teine endaarust leiutaja. Mehed on mõlemad ka napsulembelised ja just see toobki nad ühel päeval kokku. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kohati ka igavavõitu. Mind häirisid kohati eriefektid, millele oldi kõvasti rõhku pandud. Tegelaskujud olid humoorikad ja peategelased Salomon Vesipruul osas Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas osas Urmas Kibuspuu olid hästi välja mängitud. Kostüümide kohapealt nii palju, et kostüümid olid suurepärased nii peategelastel kui ka kõrvalosatäitjatel ja need olid tõesti loomulikud 20. sajandi algusele. Üldkokkuvõttes, jäin telelavastusega igati rahule, kõik oli korrektne, sisu humoorikas, kostüümid ja tegelased head. Kümnepallisüsteemis hindaksin teost 8/10.
Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik .Isegi nooremate seas kes näevad seda esimest korda .Film on põnev ja kaasa haarav . Filmi muusika annab väga hea tunde ja sõnad mida lauldakse on väga õpetlikud.Ja mulle endale meelidb lugu kus ema aasal laulab et lasp see kasvab vitsata. Seal on igal kohal oma
Kuulsuse narrid Eduard Bornhöhe Selle telelavastuse lavastaja on Ago-Endrik Kerge ja peaosatäitjad olid Salomon Vesipruul - Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas - Urmas Kibuspuu. 1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel Tallinna narrid ja narrikesed. Kõige olulisem ja ka kõige populaarsemaks saanud teose esimene osa on Kuulsuse narrid. Selles filmis kujutatakse 19. sajandi lõppu ja ehk võibolla 20. sajandi algust. Vaatajatele adresseeritud peamine sõnum oli see, et ei tohiks mingi lolluse pärast oma naabriga sõdima hakata. See jutt räägib kahes mehest : Jaan Tatikast, kes oma arvates oli maailma parim leiutaja ja
ja paremini ei saakski asja teha. Salomon Vesipruul oli tõsine ja kirjutas luuletusi, Tatikas oli aga väga kavala olemisega. Mõlemad mehed on samuti väga napsulembelised ja viin ongi asi mis nad ühel päeval kokku toob. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kuid kohati ka igavavõitu. Mind häirisid liialt ülerõhutatud eriefektid. Tegelaskujud olid humoorikad ja peategelased Vesipruul osas Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas osas Urmas Kibuspuu olid mõlemad hästi välja mängitud. Kostüümid mulle meeldisid väga, nii peaosatäitjatel kui kõrvalosatäitjatel, sest need kostüümid olid väga iseloomulikud 20. sajandi algusele. Selliseid nn kuulsuse narre leidub ka tänapäeval. Näiteks võib tuua superstaari saatesse minevad inimesed, kes ei oska tegelikult laulda ja otsivad sealt oma viisteist minutit kuulsust. Sellest loost õpib seda, et haridus on tähtis ning ilma selleta tänapäevases ühiskonnas
Pisuhänd Eduard Vilde raamat ''Pisuhänd'' oli minu arvates telelavastusest küllaltki erinev. Telelavastuses olid tegelased huvitavamad ja värvikamad. Näiteks suutis näitleja Jüri Krjukovi telelavastuses jätta Sandrist palju saamatuma ja alandlikuma mulje kui raamatus ning kehastas luuserlikkust palju tugevamalt. Samuti ületas ootust ka Urmas Kibuspuu Piibelehe rollis. Raamatus jäi Piibelehest väga tagasihoidlik ja lihtsameelne mulje aga telelavastuses oli tema tegelaskuju palju kavalam ja salapärasem. Kui raamatust jäi mulje, et pea kogu tegevus toimus ühe laua taga istudes, siis telelavastuses käis pidevalt liikumine. Kõik näitlejad mängisid oma rolle suurepäraselt ning näidend oli haarav. Väga hästi mängiti stseeni, kus Vestmann on algul vihastunud, et Piibeleht tuli tema
,,Searching for roots" on austusavaldus Jean Sibeliusele. ,,Zeiteaum". ,,Exodus". ,,Aditus" Lepo Sumera mälestuseks. ,,Insula deserta" keelpilliorkestrile. ,,Aktsioon-passioon-illusioon". ,,Cristallisatio" 3 flööti, elektronmuusika, keelpillid ja kella mäng. Instrumentaalkontsertid kirjutab tavaliselt kindlale esitajale. Näiteks tsellokontsert, viiulikontsert, ,,Ardor" marimbakontsert, klaverikontsert. Kammermuusikas eelistab ebastandartseid pillikoosluseid. Keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, saksofonikvartett ,,Lamentatio". ,,Dick ja Toff imedemaal" flöödile ja tuubale. ,,Draama" flööt, viiul, kitarr. ,,Transmission" 6 klaverit. ,,Motus 1 ja 2" ,,Architectonics" mitu osa, mis on erinevatele koosseisudele kirjutatud. Vokaalmuusika. Oratoorium ,,Ante finem saeculi". Seotud Euroopaliku religioosse traditsiooniga. Tekstid enamasti ladinakeelsed ,,Requiem" paljudes maailma ari riikides kõlanud teos. The Hilliard Ensemble hästi tuntud inglise kollektiiv
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla
Väike metsaelanik harjub uue eluga, saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli. "Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu. Osatäitjad : Nukitsamees Egert Soll Iti Anna-Liisa Kurve Kusti Ülari Kirsipuu Moor Ita Ever Mõhk Tõnu Kark Tölpa Urmas Kibuspuu Ätt Kaarel Kilvet Ema Ines Aru Isa Aarne Üksküla Vanaisa Sulev Nõmmik Film erineb raamatust silmatorkavalt fantastikaelementide poolest, mida Lutsu lastejutus ei leidu, aga mille rezissöör Helle Karis oma linateoses julgelt kasutusele võtab. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid (näiteks selle kohta, et lapsed on metsamajast põgenenud), samuti veendub vaataja, kuidas metsal
rokistiil on ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Selline uus lähenemine muusikale on toonud Tüürile ausatajaid nii roki kui professionaalsete muusikute seas. Tüüri muusika on väga emotsionaalne, kaasakiskuv ning meisterlikult komponeeritud. Minu jaoks läbis kõiki kuulatuid teoseid mõni aspekt, mis jättis palale optimistliku alatooni, isegi Keelpillikvartetti, mis on küll Urmas Kibuspuu mälestuseks kirjutatud, läbib mingi optimistlik emotsioon. Kokkuvõttes meeldib mulle Erkki-Sven Tüüri looming, paljuski just selle uuenduselikkuse tõttu, olgugi, et enamus teosed on kirjutatud 10-20 aastat tagasi, kõlavad teosed väga tänapäevalikult. Samuti ei ole ma muidu eriline klassikalise muusika austaja, kuid Tüüri erinevad kompositsioonivõtted ning koosseisude mitmekesisus kõidavad mindki. Seega võin
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste...
Tüüri intstrumentaalkontsertid mõjuvad rohkem sümfooniatena.Ta on kirjutanud tsellokontserti,viiulikontserti ja marimbakontsetrti. Tüür on kirjutanud ka üheosalisi sümfoonilisi teoseid,näiteks "Exodus"Väga menukad on kammerorkestri teosed,näiteks "Lighthouse". 6 Kammermuusika Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat erinevatele ansamblitele.Tema üks esimesi kammermuusika teoseid on keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks.Hiljem on ta kirjutanud ebatraditsioonilistele koosseisudele,näiteks viiulile ja kontrabassile teose "Symbiosis",kuuele klaverile "Transmissioon",elektrikitarrile ja klaverile "Arhitektoonika V".Ta on kirjutanud teoseid erinevatele soolopillidele,näiteks:klaverisonaat ,orelile ,,Spectrum I",flöödile ,,Sisemonoloog". Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega ,,Arhitektoonika".Need on
Loo lõpus tekkis rõhumise tunne ning kasvas pinge. 3. sümfoonia energiline ning kõlaliselt sobiks mõne filmi soundtrackiks. Kohati on kasutatud loo üldpildist väljalangevaid motiive, mis muudavad teost mitmekesisemaks, samuti on sisse toodud erinevaid pille. 4. sümfoonia ,,Magma" ettearvamatu ning segane pala, samas jõuline. Tsellokontsert nagu teiste paladegi puhul, kohtab selleski närvilisust ning pinevust. Keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks loodud teos, milles on tunda teistsugust Tüüri, samas on säilinud energilisus ja pinge. ,,Sisemonoloog" hoopis teistsugune teos flöödisoolo. ErkkiSven Tüüri teosed mulle ei meeldinud, sest tundusid kõik nii ühenäolised, kuigi öeldakse,et ilu on vaatja(siinkohal kuulaja) silmades. Siiski on see tema käekiri ning iga heliloojal on oma kindel stiil.
"Exodus", "Searching for Roots" jt). Väga menukad on mitmed ta teosed kammerorkestrile, nagu näiteks "Insula deserta" (1989), "Crystallisatio" (1995) või "Lighthouse" (Tuletorn, 1997). Kammermuusika: · Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat väga erinevatele ansamblitele. Üks esimesi teoseid, milles kõlab Tüürile hiljem iseloomulikuks saanud helikeel, on 1985. aastal Urmas Kibuspuu mälestuseks loodud keelpillikvartett. · Hiljem on Tüür kirjutanud rohkesti muusikat ka ebatraditsioonilistele koosseisudele, nagu näiteks "Symbiosis" (1996) viiulile ja kontrabassile, "Transmission" ("Ülekanne", 1996) kuuele klaverile, "Arhitektoonika V" elektrikitarrile ja klaverile jne. Tal on ka mitmeid teoseid erinevatele soolopillidele, nagu klaverisonaat (1985), "Spectrum I" orelile (1989), "Sisemonoloog" flöödile (1988).
näitlemistööga ametis olles koolitöödes maha jäänud. Nii lõpetas ta 1972. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. (Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Endla teatri koduleht. 27.10.2013). 2.5 Teatritee Edasi läks Aare Laanemets Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikooli, kus ta õppis aastatel 1972-1976 seitsmendas lennus. Seda lendu peetakse väga säravaks ja legendaarseks, sest sealt tulid Aare Laanemetsale lisaks paljud muud tuntud näitlejad ja lavastajad: Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Sulev luik, Kalju Orro, Anne Paluver, Lembit Peterson, Priit Pedajad, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge jt. See oli ka viimane lend, mida juhendas tuntud näitleja, lavastaja, teatriõpetaja, teatripedagoog ja teatriteadlane Voldemar Panso. Kohe peale lavakunstikooli lõpetamist läks Laanemets tööle Tallinna Draamateatrisse, kus ta töötas kuni aastani 1983. Sealt edasi läks ta Pärnu teatrisse Endla.
Rohkesti leidub eesti-saksa värdnimesid: Ausberg, Looberg, Õismann, Jahimann, Juhkamson, Võsoberg, Laanenbek, Lahemann, Poissmann, Sõrasson (Saareste II: 9). Eestikeelsete nimede seas võib nende murdelise ilme põhjal eristada põhjaeestilisi ja lõunaeestilisi nimesid. Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris, Põvvat, Sannamees, Sõgel. Põhjaeestiliste nimede hulgas saab eristada saartelt (Leas=lääs, Loob=loib, Kaju, Pihl, Kadarik, Tuulik, Meiusi, Kibuspuu, Koost), läänemurde alalt (Paart=part, Täras=teras, Lasn) ja keskmurde alalt (Oamer, Pearu, Preast, Sõerd) pärit nimesid. Mõnele maa-alale on iseloomulikud kindlad sufiksid. Räpinas on näiteks sagedased sk, -nd, -ng: Häidesk, Kliimask, Lepisk, Lepind, Kisand, Nagland, Ritsing, Saksing, Tanning. (Saareste II: 9-10.) Priinimede grammatiline liigitus A. Saareste on jaganud nimesid sõnaliigiti ja käändeti (Saareste I: 145, II: 11). Sõnaliikidest on enim esindatud nimisõnad
Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Nimi Aastane brutopalk kuupalk päevapalk tunnipalk minutipalk Kalle Kaalikas 13000 Heli Kopter 10500 Rama Sara Sahara Liiv 15670 Marta Maasikas 9000 Malle Kaalikas 2630 Maarika Kibuspuu 20360 mumi. Tööandja Töötaja töötus- Kohustuslik Tulumaks Sotsiaalmaks töötuskindlustus- kindlustus kogumis-pension makse Palgakulu kokku
Saalid on täis. Inimesed käivad teatris. Ühelt poolt noored ehk uued tegijad, teisalt tegusad vanad tegijad. = mitmekesisus Olulisemad huvikeskused: · Vanemuine, Ugala (Tooming läheb Ugalasse lavastama), Rakvere teater, Pärnu teater, Draamateater, Noorsooteater. Draamateater seisab teatud määral omaette. Draamateater peanäitejuht Panso, kunstnik M.-L. Küla. Lavastaja Mikiver. Draamateatris oli näitlejaid liiga palju. Kibuspuu ja Krjukov tegid oma naljatrikke paljuski selle tõttu, et otsida alternatiivseid rolle, kuna tööd ei olnud nii palju, kui vaja. Draamateatri repertuaarist: · Domineerib psühholoogiline realism · Peamine lavastaja Panso, aga ka Mikiver · Eesti klassika,, Enn Vetemaa · Lavastas ka Noorsooteatris DRAAMATEATER NOORSOOTEATER Panso juhib 1970-76, Panso juhib 1965-1970
Päevadele pööratakse küll vähem tähelepanu tänapäeval, kuid üsna täpsed ollakse kellaaja valikul: südaöö on parim aeg üleloomulike olenditega suhtlemiseks. Kontakti loomiseks on levinuim nimetus vaim. Ta võib olla anonüümne, sellisel juhul kutsutakse vormeliga: "Vaim, vaim, tule välja!" Ta võib olla ka nimeline ja siis öeldakse mõne konkreetse surnud inimese nimi: Georg Otsa vaim, Lydia Koidula vaim, vanaema Maali vaim, Urmas Kibuspuu vaim. Üleloomulike olendite ja isikute arv on üpris mitmekesine ja suur. Esinevad veel vanapagan, kurat, nõid, Valge Daam, Lilla Daam jt. Öeldakse ka: üks mees, roheline mees või mehike lukuaugust - need tegelased on tuntud lastehirmutistena ning hirmu- ja õudusjuttude tegelastena. Levinuim viis vaimude väljakutsumiseks on taldriku keerutamine. Selleks vajatakse taldrikut (soovitavalt portselanist), valget paberit ja küünalt: peab olema paber, millele on joonistatud ring.
Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). See pole kaugeltki kogu võimalik kasu ja muidugi on igal puuviljal, marjal või õiel oma ainuomane toime. Sagedasemad külalised puuviljateedes on: Kibuvits (Rosa vosagiaca, R.majalis, R.canina, R.rugosa jne.) - rahvapäraseid nimetusi: kibuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, tahtapuu jne.- heal lapsel on ikka palju nimesid ja kibuvits on tõeline varandus. Selle kuni kahemeetrise põõsa looduslik leviala on lai ja tema täpne algupära on teadmata. Kibuvitsaliike on palju, enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa vilju e. marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas: C- vitamiini isegi kuni 5500mg%, lisaks veel B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ja karotiin. (Seemnetes leidub E-vitamiini
annaabi.ee 
