Tallinna 21. Kool Uurimustöö Hasso Krull Koostaja: Mart Juur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Looming...................................................................................................... ......4
Arenenud ühiskonnas valitseb indiviidide vahel võitlus. Kes omab võimu või raha, kes on tööline ning peab sõltuma oma tööandjast. On välja arenenud mitmekülgne tegevusalade võrk, erinevad ametid, klassid ja sellest sõltuvad indiviidide väärtused. Kuna on liiga palju lisaväärtusi, omamist ja ebavõrdsust, oleks ka anarhia loomine raske. Primitiivsema ühiskonna puhul poleks kapitalismi ning seepärast on anarhism võimalik. Iseasi, kas ühiskondlikud suhted toimivad. Seega arvan, et täielik anarhism kui valitsemisvorm ei saaks olla võimalik. Ühiskond on liiga diferentseerunud ning esindab palju erinevaid nägemusi valitsemisvormist. Ühiskonnas peaks valitsema indiviidide ühine tahe olla kooskõlas enda väärtuste ja sealsamas arvestama ning austama kaaskodanikke. Olen arvamusel, et tänapäevane ühiskond on sellistest väärtusest väga kaugenenud ning
Anarhism Sõna-sõnalt tähendab anarhism võimu puudumist, mis väljendub peamiist anarhistlikku veendumust, et valitsus on absoluutne pahe. Anarhistid pidasid riiki ja ühsikonda täielikult lahus seisvaks: esimene on kunstlik, manipuleeriv leiutis, teine aga on moodustunud loomulikul teel, nii et iga riigi hävitamine ei ohusta ühiskonda ega ka mitte tsivilisatsiooni. Anarhistid eristavad kolme olulist pahet: valitsus, seadus ja eraomand. Kõigi nende pahede allikaks peetakse võimuinstituuti. Selleks võib olla riik, kirik ja isegi kooliõpetaja - kõik nad suudavad üksikisikut rõhuda ja indiviidi tõekspidamisi ja tegusi alla suruda. Öeldakse, et seal kus esineb võimu, esineb töenäoliselt ka selle kuritarvitamist, tulemuseks on sundus ja rõhumine. Anarhistid arvavad, et riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste või nõrkade vastu suunatud pettusest
Kui inimene on selle mõjuväljas, siis see tähendab tema karakteri lagunemist. Kõige dionüüsilisem kunst Nietsze jaoks on muusika. Muusika mõjub kehale, instinktidele vahetult, ei toimi mõistusele. Inimene allub muusikat kuulates jõule, mis on temast tugevam. Immanuel Kantil fraas, muusikal ei ole head kasvatust. Mõjub otse kehale. Astutakse muusika rütmis, isegi kui ei taha. muusika mõjub kehale. Saab mõistusest mööda minna. Romantismiga koos käis käsitlus geeniusest. Geeniuse kontseptsioon ei ole niisama sõnakõlks. See tähendas konkreetset asja. Euroopas oli geenius byron. Geeniuse loogika on see, et ta on võimeline kanaliseerima seda kaost mis looduses on, mõistma looduse enda kaoses sisemist harmooniat ja kandma seda oma kunstis edasi. Euroopas oli mees alati geenius naine oli looduses sees. Geenius lubas kaose oma kunstilisse väljendusse ja suutis seda kunstis kontrollida. Naine oli kaos ise, loodus. Mees suutis seda kontrollida.
Ühiskonna klassikoosseis sõltub selle teooria järgi ühiskondlik-majanduslikust formatsioonist milliseid eristati viis : 1)ürgorjanduslik kord. 2)orjandus 3)feodalism 4)kapitalism 5)sotsialism. Klassivõitluse teooria alusel õhutasid marksistid vihkamist ja klassivaneu.Klassivõitlus pidi viima proletariaadi dikatatuurile,eitasid demokraatlikku riigikorda,ülistasid vägivalda ja propageerisid harimata rahvakihtide valitsemist. Anarhism : Willam Godwin,Pierre Joseph Proudhon,Mihhail Bakunin Anarhistid väitsid,et riigi on loonud tugevad ja rikkad nõrkade ning vaeste vastu,mistõttu tuleb riik kaotada.Bakunini põhiseisukoha järgi oli ühiskonna hädade ja puuduste põhjus riik.Üksikisiku eneseteostus saavutatakse anarhistide arvates loova töö kaudu.Nad arvasdi et revolutsioon peab puhkeme stiihiliselt.Osa anarhiste kasutas võitlusmeetodina individuaalset terrorit riigipeade vastu. Internatsionaalid : George Odger 1864
midagi, sõnaga `punk`. Eestis mõistetakse selle all muusika- ja elustiili, mis teatud ajal oli üks väga tähtis subkultuur. Eestisse jõudis punk muusikastiilina tükk maad hiljem kui mujale maailma. Üks tõeline punkar-anarhist oli Hillar Mardo ehk Rumbold. Tänu punkarite mässumeelsusele olid nad alatihti pahandustes. Punkar paistis teiste seast silma oma riietuse ja ka soenguga. Punk oli tihedalt seotud anarhismiga ja anarhism oligi see mis punki edasi viis. Punkarid viljelesid punk-rocki ning see oli nende eneseväljendusviis. Muusika oli pungi juures väga oluline. Punk-rock tõstab esile põlgust ühiskonnas kehtestatud normide vastu. Punk haaras kaasa oma lihtsuse, tempokuse ning otseste tekstidega. Suurimaks eeskujuks oli kindlasti Sex Pistols. Paljud bändid imiteerisid neid, kuid enamasti oli nende hääbumine kiire. Enamasti pärinesid selle aja punk-bändid Tallinnast. ( Blackplait & Boomfield 2009 )
demokraatia ilminguna(!) . Massitapmised Vendées, hirmuvalitsemine Prantsusmaal 1793 Üksikisikud, mitmesugused mitteriiklikud organisatsioonid ja isikute grupid on samuti kasutanud vägivalda, et oma vaenlasi hirmutada ja oma tahte alla painutada. Juudi seelotid panid toime oma vastaste salamõrvu võitluses Rooma impeeriumi vastu, assassiinid tapsid ristisõdijaid, Guy Hawkes'il oleks peaaegu õnnestunud Briti parlamendi õhkimine 1605. a ning anarhistid on läinud ajalukku tippametnike ja riigipeade atentaatidega. Tõenäoliselt kõige laastavamate tagajärgedega terroriakti pani toime Serbia natsionalist Gavrilo Princip, kes lasi maha Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi, vallandades sel moel sündmuste ahela, mis viis Esimese maailmasõja puhkemiseni. Need näited kirjeldavad vaid mingit osa väga laiast vägivalla spektrist, mida on seostatud mõistega terrorism. Näiteks võib väita, et Vene anarhistid ei püüdnud oma terroriga mitte
Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20
1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos." LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesmärk struktuurlingvistika konkreetse meetodi üle kandmine kulturoloogia väljale, eesmärgiga saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele. S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon 1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe. Väidetakse, et elementide suhteomadusi on humanitaarse tunnetuse jaoks
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .......................................................................
Tallinna Ülikool MICHEL FOUCAULT VÕIMUST Referaat Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Michel Foucault 1926-1984..................................................................................................... 4 Seksuaalsuse ajalugu.......................................................................................................... 4 Võimu olemus ja mehhanismid................................................................................................ 5 Võimu võrgust valla........................................................................................................
Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist, ta väidab et me ei
reegliteta ei oleks võimalik arenenud maailmas elada. Võibolla kuskil hõimurahvaste juures võib täheldada loodusseisundile sarnaseid jooni, kuid siiski ka seal on omad reeglid ja tavad, mida inimesed järgivad. Loodusseisundile sarnaseks võib pidada anarhistlikku mõttemaailma. Tänapäeval tahavad anarhistid taotleda sellist ühiskonnakorda, kus ei oleks poliitist korda ning puuduks majanduslikud ja sotsiaalsed hierarhiad. Selle nimel tahavad anarhistid luua anarhia, kus puuduks valitsus, võim, riik ja kapitalism. Nad arvavad, et sedasi saaksid indiviidid olla tõeliselt vabad ning võrdsed. Kuid kas mitte ka loodusseisundi puhul ei kehti samad asjad? On arusaadav, et riik valitseb inimeste üle, kuid kas siis teistmoodi olekski võimalik, arvestades inimeste olemust, siis meenutades "Kärbeste jumala" sündmusi tuleks välja jällegi pigem inimeste kättemaksuiha ning egoistlikkus. Anarhistid kritiseerivad praegust ühiskonda ning nende
Ka turu loogika kehtis ainult oskustööliste osas tööstusaja alguses. Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne) Kommenteerib Foucault 1926 1984: Seksuaalsuse ajalugu, Hulluse ajalugu, Vangla sünd - 17-18 sajandil Campbell 1987 The Romantic Ethic and the Spirit of Consumerism Tarbimisele tõmbas romantitsismi mõjutatud uudsuse ja originaalsuse ihalus. Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta
KAPO leidis selle mingi 5-7 aastat tagasi, Kaplinski kutsuti ülekuulamisele, kardeti terrorismiohtu (kontekstist väljas). LOE VIKERKAAR 5/1990 Sven Kivisildnik. Etnofuturismi ideaalid. Vaja minevikust leida tulevik. Dialoogid teiste kultuuridega. Kirjutatud sürrealistlikus meetodis. Postkoloniaalne lähenemine: läti, soome, juudi identiteedi kaudu mõtestada eesti kirjandust. Kõige rohkem manifeste kirjutas kirjandusteadlane ja kriitik Hasso Krull. ,,Väikese kirjanduse poolt". Suur kirjandus on Goethe, Shakespeare, Dante. Kirjandus on lugejast targem, sealt saab võtta eeskuju. Suur kirjandus juhib mõtlemist, sõrestikuks moraalisüsteem. Veidruste kontekstis töötamine annab märgatavalt rohkem vabadust (mängulisus, iroonia). Suurde kirjandusse hakkas tulema teistsuguseid kirjandusi. Väikese-suure kirjanduse opositsioon on seotud kaanoni küsimusega. Krull kutsub üles ümber mõtestama. ,,Kunst kunsti pärast
õppida ja sh mõista abstraktsioone ning ka kasutada neid. Antud definitsioon on suurepärane kajastama ka praktilist intelligentsust. Inimene peab oskama kõike eespool nimetatut kasutama akadeemiliste ülesannete lahendamiseks, kuid neid oskusi vajab ka iga reaalsuses probleeme lahendav inimene. 5 II INTELLIGENTSUSTESTIDE RAKENDAMINE KOOLIS Tuntumad praktilise intelligentsuse teooriad on Sternbergi triaadiline käsitlus intelligentsusest, mille põhikomponentideks on: 1. komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed ehk analüütiline komponent 2. kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ehk loov intelligentsuse komponent 3. kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides ehk pratiline komponent ja Gardneri mitmedimensiooniline intelligentsuse käsitlus. Tema eristab kaheksat
See mõjutas aga ka kasvatussuundumusi. Liigne mehelikkuse rõhutamine võib tüdrukute kasvatamisel kahjustada tulevaste naiste emarolli täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus näitas, et 34% vanemate klasside tüdrukutest jälgib riietumises kindlat joont, poistest teeb seda vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse kindlustamisel on saamas poiste suurem huvi kõrgtasemel arvutioskuste vastu. Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138)
tekib strukt. kriitikast, pidevast mõõduvõtmisest strukturalismiga. Venemaal strukt. ja semiootika võidukäik , poststrukturalismi sisuliselt ei tekigi. (korüfeed olid liiga kõvad ja võtsid isegi natuke post-mõtteid omaks). Alles pärast korüfeede surma tulevad noored vihased mehed Lacani ja dekonstruktivismiga vehkima (nt Lotmani suunas). Milles seisneb strukt meetodi kriitika? Kõigepealt semantilise struktuuri mõiste kriitika. Kritiseeriti ka strukt. märgikontseptsiooni. Kristeva kritiseeris teksti mõtte kujunemise kirjeldusi, väites et teksti mõte ei teki teksti sees (nagu strukturalistid arvasid) vaid teksti ja lugeja koosmõjus. Teatav lugejakesksus. Strukturalistid leidsid, et lugeja peaks olema kongeniaalne autorile. Dekonstruktivistid kehtestavad lugeja ülemvõimu, lugeja loob teksti tähenduse, lugeja on aktiivne. Väljumine teksti seest on väljumine teistesse tekstidesse. Ükski tekst pole immanentne, isoleeritud nähtus vaid hajub teistesse tekstidesse
põhjustel. 1)Organisatsioonilised- vaja vastu võtta kiireid otsuseid on otsene demograatia võimatu ning on vajalik adminstratitsioon ning elukutseline jõud. 2) Massipsühholoogilised põhjused rahvamass on ebakompetentne on tänulikum mille rahvas tunneb vajadust olla juhitud ning austada oma juhti. 3) Individuaal psühholoogilised juht tunneb oma mõju tema enesehinnang tõuseb ning kasvab ka inimesele omane võimuiga. 20. Anarhismi võimu kriitika? Anarhism tähendab võimu puudust. Anarhismi võimu kriitika 1. Olgu võimu esindajaks kas kirik või isegi õpetaja näevad arahistid temas rõhujat sest võimudga käib kaasas indiviidi tõekspidamiste või tegude allasurumine. Inimene ei saa olla vaba ja võrdõiguslik. Pole ühtegi põhjust, mis ühel täiskasvanul peaks olema võim teise üle, isegi viimase kuuldes. 21. Arahistlik kord ja ühiskond ,mis toetuks ...välisedväärtused
prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism. Vaimuseisundite füüsiline kaardistamine. Tegeletakse kategooriavigade, loogiliste eksimuste ära määramisega. Alguse sai
1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2. 90ndate aastate lõpus kirjandusse tulnud. Paljuski on see laine seotud kirjanikega, kes kuuluvad erinevatesse kirjaduslikesse rühmitustesse, ennekõike Erakkond, aga ka
KOOL Oma nimi JAAN OKSA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Aasta 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I JAAN OKSA ELU 4 1.1. Jaan Oksa lapsepõlv 4 1.2. Jaan Oksa kujunemine kirjanikuks 5 II JAAN OKSA LOOMING 6 III JAAN OKSA TEOSTE ARVUSTUSI 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 Lisa 1 10 3 SISSEJUHATUS Käes olevas töös annan ma ülevaate Jaan Oksa elust ja tegevusest. Jaan Oks on väga isepärane, erandliku kirjanikusaatuse ja loominguga autor, kelle seost oma kaasaegsetega ja eesti kirjanduse arenguga ei ole hõlpus määratleda. Ta on suursugustanud meie naturalismi, andnud sellele subjektiivselt luulelise varjundi, süvendanud seda
See mõjutas aga ka kasvatussuundumusi. Liigne mehelikkuse rõhutamine võib tüdrukute kasvatamisel kahjustada tulevaste naiste emarolli täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus näitas, et 34% vanemate klasside tüdrukutest jälgib riietumises kindlat joont, poistest teeb seda vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse kindlustamisel on saamas poiste suurem huvi kõrgtasemel arvutioskuste vastu. Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138)
Maailma areng on tootmissuhete areng. Marx võtab üle ka Hegeli võõrandumise, kuid aktsendiga, et inimese olemuseks, mis on võõrandunud, on töö. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust, kuna aga tootmisvahendid on kapitalistide käes, siis ebavõrdsus paratamatult suureneb. Seetõttu on ajalugu klassivõitlus, mis päädib võõrandumise lõppemisega, eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna. Marxi käsitlus ühiskondlikest tootmisuhetest: Baas: tootlikud jõud (inimene, töö ja töövahendid); tootmissuhted (kõik majanduslikud suhted, millesse tootlikud jõud astuvad). Pealisehitus: administratsioon (nt riik, tema vorm sõltub baasist); ideoloogia (poliitika, religioon, kunst jne). Nietzsche (1844-1900) käsitus euroopalikust nihilismist ennustab, et ideaalse valdkonna ja kristliku Jumala lagunemine viib Euroopa kultuuri paratamatusse kriisi. Nietzsche paneb
Art 35- vastuvõetavuse kriteeriumid Artikkel 35. Vastuvõetavuse kriteeriumid 1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. 2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis a) on anonüümne; või b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni. 3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. 4. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi. Kohus võib seda
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres
probleemidele, siis nüüd tegeleb ta ajutiste kategooriatega. Üheksakümnendatel juhindub ta eelkõige ajakirjanduslikust materjalist ja stiilist, toetub teadlikult üldlevinud mõttestampidele ning analüüsib neid, vaadeldes nende mitmekülgset kasutamist. Uueks tendentsiks on ka vanade lugude ümberkirjutamine, lähtudes kõrvalseisja positsioonilt, moondades ning nihestades endisaegseid mõtteid (Tere, kollane kass!), rõhutatud strukturaalne käsitlus, kirjutamist nautiv, kirjutamist kui protsessi kirjeldav suund (Öös on asju). Mati Undi eesmärgi - piiride hajutamise tõese ja ebatõese, ajaloo ja fantaasia, tuleviku ja mineviku ning võltsi ja eheda vahel - tunneme ära juba kuuekümnendate teostes (Elu võimalikkusest kosmoses). Siiski süveneb see tendents aastatega, näiliselt suvaliselt teksti külvatud fragmentide hulk kasvab, kusjuures raske on ära tunda, kas on tegemist
ja esitada ka oma isiklik seisukoht.) 1. Võrrelge kultuurimorfoloogilist ja progressivistlikku ajaloonägemust. Kumb neist onlähedasem religioossele mõtlemisele? Kultuurimorfoloogiline: kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel 1) tsükliline areng = looduse areng 2) organismi areng ja seda kasutatakse igas ajalooarengus maailmas. Progressivistlik:Pidev areng edasi, kogu aeg muutused. Kultuurimorfoloogiline mõtteviisi järgi on kultuuride areng tsükliline, kultuuritsükkel kordab inimorganismi arengufaase. Lotmani järgi: kultuuri võib lineaarses dünaamikas vaadelda kui vanade struktuuride pidevat väljavahetamist uutega, nagu teeb traditsiooniline ajalooteadus. Religioon on kultuuri osa mis taasühendab inimese suurema tervikuga, absoluudi ehk Jumalaga. Kui inimene loodab millelegi väljapool omaenese võimaluste piire, on see märk religioossest mõtlemisest
eesmärgipärane ja teadlik ning kindlustaks õigete teadmiste õppimise. Kahjuks ei ole see nii ja ka kõige sihipärasema õppimisega kaasneb tahtmatu õppimine, millel ei pruugi olla mingit seost õpitavaga. Kui õpilasele ei lähe mõni õppeaine korda, võib õpilane selle pealiskaudselt küll ära õppida, kuid ta jätab meelde hoopis õpetaja käitumise ja negatiivse emotsiooni küsitlemisega (Krull, 2001). Krull (2001) märkis, et ,,tahtlikus õppimises valdavad semantilise mälu kujunemise protsessid" (lk 241). Semantiline mälu on mäluliik, mis sisaldab faktiteadmisi maailma kohta ja mis ei ole seotud isiklike mälestustega (Allik, Rauk, 2002, lk 113). Näiteks see, et ma tean, et flamingod on roosad, kuna nad söövad kalu, mis sisaldavad roosat pigmenti, on faktiteadmine ja sel pole mingit pistmist minu isiklike mälestustega flamingodest.
Heidegger arvab, et kunst on üks ilmsikstoomise viise. Kunst toob asja varjamatusse, seab tõe teosesse. Kunstiteos avab ühe maailma, seab maailma esile. Tõde ei ole siin aga uusaegselt mõistetud kooskõla asjaga. Heideggeri järgi tõde armastab end varjata ja loodub riiuna. Riiuna avatuse, varjamatuse ja nähtavuse pärast. Riius esildub maailm, saavad asjad oma aegluse ja kiiruse, kauguse ja läheduse, avaruse ja ahistuse. 5.Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault «episteme» mõiste. Teadus on tõestatud teadmine. Teaduslikud teooriad tuletatakse rangelt kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton
Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ROCK MUUSIKA revulutsiooniline murrang mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne. Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valitsemise idee, ei l
............................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Juhan Viidingu loomingut peaks käsitlema koos elulooga, sest looming on väga tihedalt põimunud tema lapsepõlve ja noorusajaga. Juhan Viiding oli rahutu hing. Hasso Krull on arvanud näiteks, et Üdi oli nii populaarne, et hulk tema tekste saigi tollase popkultuuriosaks, sellal kui kriitikat jahmatas Üdi piiramatu mängulisus, ootamatud vastandused ja ümberpööramised. Elo Viiding, plaadikogumiku ,,Juhan Viiding" saatesõna Juhan Viidingu sõnamõjus selles kontekstis harjumatult otsekohase hinnanguga elule ja inimestele; see puudutas, ärritas ja pani muigama; raputas või lohutas, kuid ei jätnud iialgi kedagi külmaks.
Sotsialism- Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid inimeste võrdust seaduse ees ning samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon). Anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stirner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama vääraks Hobbesi teesi loodusliku olukorra võimatusest.Ideoloogiakriitika: kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
