A bunch of expressions from ''Twilight'' 1. Rain settled into a quieter drizzle sadu rahunes vaiksemaks uduvihmaks 2. In an attempt to bring some sunshine into the house püüdes tuppa pisut päikesevalgust tuua 3. Rain had picked up sadu oli tugevnenud, jõudu kogunud 4. Fall into pattern of the familiar task tuttava ülesande mustrisse (rutiini) laskuma 5. Lumber into the living room tagasi elutuppa komberdama 6. Lapse back into silence tagasi vaikusesse laskuma 7. From a peripheral peek kontekstis: silmanurgast piiludes 8. In haste ruttamisi 9. Their stares boring into my back nende pilgud mu selga puurimas 10. Hamming it up just a bit pisut üle pingutama, üle mängima 11. Their high was wearing off in the wake of my annoyance nende elevus hakkas järgemööda koos mu pahameelega vähenema, (hajuma) 12. Hold off ära hoidma 13. Tip off reetma 14. Beam at a memory mälestuse peale naeratama 15. Been on the...
2.5 DEMOKRAATIA KRIITIKA 1 2 3 4
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kurvet-Käosaar POSTKOLONIALISTLIK TEOORIA JA KRIITIKA Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi Aafrikast, Lääne-Indiast, Lõuna-Ameerikast, Lähis-Idast, ja Kagu-Aasiast). Briti koloniaalvõim kestis II MS lõpuni, India sai iseseisvaks 1947 aastal,
,,La Traviata'' 25. märts külastasime 10h klassiga teatrit Vanemuine. Seal vaatasime ooperit ,,La Traviata'' mille on kirjutanud Giuseppe Verdi. Peategelast Violetta Valeryt mängisid Svetlana Trifonova, Tatjana Romanova ja Alla Popova. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse Violetta Valery paranemist raskest haigusest. Seal ta kohtab Alfredot ning nad armuvad. Väga palju oli Violetta ja Alfredo duetti. Nende duett oli väga ilusti välja lauldud. Mõlemad kuulasid teineteist ega ei lauldud üksteisest üle. Eriti kolmandas vaatuses võis kuulda palju nende kaunist duetti. Ühtlasi oli see ka kõige dramaatilisem, sest selles vaatuses suri Violetta. Palju oli ka sooloosasid. Soololauludes kasutasid lauljad väga palju kaunistusi. Massistseenides laulsid lauljad väga ilusti kokku. Laulu sisu anti ka väga ilusasti edasi emotsioonidega. Lavadekoratsioon oli tagasihoidlik, kuid selle varjutasid tegelased oma kaun...
K. Popperi kriitika empirismile. Falsifikatsionism Antud sisukokkuvõte on Alan Francis Chalmersi teose "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks" peatükkidest 4, 5, 6, kus on juttu falsifikatsionismist, ja Karl Raimund Popperi artiklist "Teadmised ilma autoriteedita", milles Popper empirismi kritiseerib. Falsifikatsionismi järgi eelneb vaatlusele teooria. Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita. Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t ronka, kes pole must" oli väär. Universaalotsustuste väärust on võimalik dedutseerida vastavast üksikotsustusest. Falsifikatsionismi järgi on teadus justkui rida hüpoteese, mis pretendeerivad maailma või u...
Lüürilisus, aga ka artistlik keelekasutus annavadki Kareva luulele selle isikupära. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm.) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J.Üdi ja J.Jõerüüdi luulega mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. aastatel oli Kreva luulelaad enam sümbolistlik (seega ka uusromantiline) ning üksikute emotsioonide peegeldused said maailmavaatelise terviku osaks. Kõige mõjusamalt ja üldistavamalt
Laur Langeproon Deutsches Gymnasium Kadriorg Schulkantine kritik Deutsches Gymnasium Kadriorg Schulkantine liegt in Tallinn, Gonsori Strae 38. Diese Schulkantine ist an den Arbeitstage geöffnet. Die ersten Klassen können essen um 9.35 Uhr, 4-7 Klassen können essen um 10.30 Uhr, 8-12 Klassen können essen um 11.25 Uhr, zweite Klassen können essen um 12.40 Uhr und dritte Klassen können essen um 13.30 Uhr. Unsere Schulhaus hat die alte und graue Fasssade des Hauses. Unsere Schulkantine liegt im Keller. Deutsches Gymnasium Kadriorg Schulkantine Einrichtung ist nicht am besten: alte unbequeme Stühle, alte unschöne Tische, alte kaputte Speisegeräte und so weiter.. Die Kantine hat keine Speisekarte und wir können nicht in unserer Schulkantine das Essen wählen. Am Montags, am Mitwochs und am Freitags gibt es ein Brat. Und am Dienstags...
Marksismi-leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada. Huumor nende rahu veele ei rikkunud. Kui aga stalinism juba keeleteadusele laienes, kutsus see esile varjatud muige, mis muutus lausa naeruks, kui näiteks Leningradi ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Mihhailin väitis: ,,Seltsimees Stalin arendas keele peal dialektilist ja ajaloolist materialismi."4 Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest. Koomilised kriitika põhiobjektiks said filosoofide ninamehed akadeemikud, Filosoofia Instituudi nomenklatuursed direktorid, filosoofiateaduskondade dekaanid, vastutavate sektorite juhatajad jne, kes andsid põhilise marksistlik-leninliku filosoofia alase trükitoodangu või olid selle vastutavad toimetajad. Koomilise kategooriat ennast defineeriti kui ,,olukorda, kuhu satuvad huumorimeeleta ülemused".5 1 Naer totalitaase filosoofia vastu. Leonid Stolovits. Akadeemia 21. Aastakäik, 2009, number 7 (244)
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele
sihiseadmega.., elust enesest, jumala kosmiline kunigriik.., õlu, armastus, äng ja hinge järada üritav ,,maailmavalukoer".. Mida arvab Jürgen oma luulest Luuletaja esimesed luuletused olid väga hoogsad, väga pateistlikud ja paljusõnalised. Ta on need juba ära unustanud. Temas oli palju naiivsust. Jürgen arvab, et tema tekstidel oli raskepärasuse münt juures, see tuli talle ainult kasuks. Kriitika Kriitika oli Jürgeni jaoks väga tark, selles mõttes pole kriitika talle kunagi karuteenet teinud. Üks tänane kriitika, Kivisildnik, on nimetanud tema luulet eliidi projektiks, et Mihkelson toodab ja Kivisild tarbib. Kivisild võrdles Jürgeni luule lugejaid Eesti Ferrari omaniku hulgaga. Täname tähelepanu eest !
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal) 4a) Jumalas ei ole midagi, mis ol...
Ühiskond ja selle kriitika romaanis "Isa Goriot" Üheks romaani põhiprobleemiks on eetika. Balzac on oma teoses väga ühiskonnakriitiline. Ta rõhutab ühiskonnas vohavat silmakirjalikkust, pealiskaudsust ja truudusetust. Teoses kujutatud Pariisi ühiskonnas on seltskondlik positsioon väga tähtis, sest see aitab luua tutvusi kõrgetel kohtadel olevate inimestega, kelle sõna loeb. Iga inimene tahab tõusta võimalikult kõrgele positsioonile. Imetletakse neid, kes on oma ühiskondliku positsiooni poolest kõrgemal, ja põlatakse neid, kes on madalamal. Eriti tugevalt on kirjanik romaanis "Isa Goriot" kritiseerinud Pariisi kõrgseltskonda. Mitmed pariislased, eriti auahned noormehed, müüksid kasvõi oma hinge, et sinna pääseda. Kuid kõrgseltskonna üritused, ballid, kus sõlmitakse tutvusi, nõuavad palju raha. Peab ju käima kaasas viimase moega, omama uhkeid sõidukeid ning käima teatris. Sisimas on kõrgseltskond, hoolimata uh...
Kati Rannamees Egon Odras McDonalds Üldinfo Börsiettevõte Asutaja: Dick ja Mac McDonald Peakorter: Oak Brook, Illinois, USA Osakonnad: üle 31 000 üle maailma Piirkond: rahvusvaheline Juht: James A. Skinner, tegevdirektor Tooted: kiirtoit (hamburger, kanaliha, friikartulid, karastusjook,piimakokteil, salat, magustot, hommikusöök) Turuosa: 60,07 miljardit USA $ (2008) Käive: 22,79 miljardit dollarit (2007) Tegevuskasum: 3,879 miljardit dollarit (2007) Puhaskasum: 2,359 miljardit dollarit (2007) Varad: 29,391 miljardit dollarit (2007) Omakapita: 15,279 miljardit dollarit (2007) Kodulehekülg: McDoanalds.com Slõugan: I'm lovin' it vennad Dick ja Mack McDonald 1948 maailma suurim kiirtoidurestoranide kett teenindab päevas 47 miljonit inimest 31 000 restorani üle maailma Pakub tööd ligi 1,5 miljonile inimesele Kiirteenindussüsteem 1975. Drive-in Speedy ja Ronald McDonald Eesti alates 1995.a Click to edit Master text styles Second ...
................................... 6 Fantaasiarikkus....................................................................................................... 6 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Kriitika on arvustus, millegi positiivse ja negatiivse välja toomine. Läbi kriitika on võimalik muuta paremaks väikestele tüdrukutele mõeldud raamatuid. Halb kriitika raamatule ei tähenda seda, et terve raamat halb oleks, pigem näitab see seda, et on veel asju, mis tahaksid parandamist saada ning mida oleks võimalik veel teha, et see raamat sobiks täies mahus ka väikestele tüdrukutele. Hea kriitika seevastu on positiivne, ning näitab pigem, et raamatu koostamisse on pandud kõikvõimalikud teadmised, et raamat oleks sobilik väikestele tüdrukutele.
Tallinna polütehnikum Margus Karu ,,Nullpunkt" Referaat Koostas: Lennart Tamm Tallinn 2015 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanu...
Lilli Promet 1922-2007 Lilli Promet Click to edit Master text sty · Sündis 16.veebruar 1922. aastal Petseris. Second level · 1935. aastal asus Riigi Kunsti Third level Tööstuskooli õppima keraamikat. Fourth level Fifth level · Ajakirjandustöö Noore Hääle toimetuses. · Algus luule kodumaast, armastusest, kirest. · Hiljem huvi proosa vastu. · 1946. aastal sündis koos Ralf Parvega poeg Ralf Parve Juunior. Esimesed raamatud 1958 "Ainult puhtast armastusest" õrn ja romantiline. "Püha kunsti jüngrid" isa mälestuseks. "3 x pakitud kohver" koos Ralf Parvega. Järgnevad aastad: 1961 Novellikogu "Roosa kübar" novellid, miniatuurid ja jutustused. 1962 "Meesteta küla" rääkis möödun...
Kokkuvõte ,,Vabadus Ühiskonnas" Probleem: Millises ulatuses on vabadus võimalik ja millises ulatuses on see vajalik inimeste puhul, kes elavad kogukondades? Väited 1. Vabadust ei saa käsitleda, võtmata arvesse keskonnamuutumisest tingitud võimalikku soovide muutumist. 2. Ühiskond vähendab füüsilist takistust vabadusele, kuid loob ühiskondlikke. 3. Inimene pole vaba kui ta põhivajadused pole täidetud. 4. On õigustatud ühe inimese ilmajätmine mugavustest selleks, et anda teisele hädavajalik. 5. Vaadete vabadus olgu täielik. 6. Vajame rõhumisvastast haridust vabaduse levikuks. Argumendid 1a) Inimene, kes on võetud ühest keskkonnast ja paisatud äkitselt teisele, ei pruugi hoopiski olla vaba, kuigi uus keskkond võib pakkuda vabadust meile, kes on sellega harjunud. 4a) Sest inimese ilmajätmine hädavajalikust on suurem sekkumine...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium VIRVE OSILA Referaat Koostaja: xxx Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16 3 Sissejuhatus Luuletaja j...
Teda tuleb alati kontrollida: nagu "The Times'i" uudisegi puhul, ei küsitle me harilikult ju ka eksperimendi puhul pealtnägijat, ent kui me tulemuses kahtleme, võime eksperimenti korrata või paluda seda kellelgi teisel teha. 3) Ma ei tea, mu väide on vaid oletus. Ärge muretsege allikate pärast, kust ta võib pärineda võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi ma teadagi; ning päritolul või sugupuul on igal juhul vähe tegemist tõega 6. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Kui tõde on üle inimvõimu siis mille põhjal me inimestena tõeni jõudma peaksime. Mis siis ikkagi tõde on? 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Minu jaoks jäi arusaamatuks, miks on mul vaja otsida tõde algallikast kui ma nagunii seda teada ei saa.
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: 1) Ratsionalism (Mandri-Euroopas, eelkõige Saksamaal, Prantsusmaal) - ratsionalistid väidavad, et tõde on võimalik haarata puhastest mõtlemise printsiipidest lähtuvalt. Kuna maailm on loogiliselt korrastatud, siis on võimalik seda deduktiivselt haarata. Deduktsioon- üldiselt üksikule. Kogu tõelisus on loodud jumala
Inimeste jaoks ongi normaalne teisi maha teha nende valikute tõttu elus ja see novell annab selleks ka alust, sest kui Tuglas nii ütles, siis miks mitte ka teised. Selline käitumine vaigistab aga kõik selle edumaa, mida feministid on aastate jooksul saavutanud, et neid ei tehtaks maha nende eluvalikute tõttu. See, mitme inimesega keegi magab ei tohiks olla mitte kellegi teise asi, kuid Tuglase jutu järgi tundub see olevat õige teisi maha teha. Kogu antud essee on sisuliselt üks suur kriitika Tuglase ja Linnankoski teoste vastu, sest tihtipeale räägitakse teoste erilisusest ning positiivsetest külgedest, harva peegeldatakse nende tumedamat poolt. On huvitav kritiseerida Tuglase teost, kuna Tuglas on tuntud ka ise väga maineka kriitikuna. Olgugi et suuremosa sellest feministlikust analüüsist nende kahe hinnatud autori kohta on kriitika, ei muuda minu sõnad neid halbadeks kirjanikeks. Siin essees
o Eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine o Tasuta hariduse kättesaadavus o Tööhõive sotsid o Toetused ja sotsiaalteenused(keskerakond) · Parempoolsed o Reformierakond(liberalism) avatud turumajandus ja konkurents o Isamaa ja ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus) o Rahvaliit/konservatiivne)- küla väärtustamine, kodumaise kapitali eelistamine. 5, Demokraatlik kriitika: Demokraatliku valitsemisviisi võimalikud ohud ja nõrkused: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Miks peaks enamus valitsema vähemuse üle, kui rahva enamus võib heaks kiita ka suurima ülekohtu ning ühiskondlik eliit läbi aegade moodustanud vähemuse. Võrdsus ja õiglus: Kõik inimesed pole võrdsed. Eelistatakse ühtesid teisele. Õiglus ei nõu, et me kõik oleksime ühesugused, sest nii eitaksime igeühe õigust olla teisest erinev.
Ühiskond on nagu organism, mille liikmed, kodanikud, täidavad nendele määratud (nendele omaseid, võimetele vastavaid) funktsioone. Tema arvates ühiskond tekibki, sest et on vajadusi, mida üksikinimene ise ei saa rahuldada. Inimene kuulub sellesse süsteemi kui teatud funktsiooni täitja ja ta on osa sellest süsteemist. Taoline inimühiskonna kõrvutamine (bioloogilise) organismiga on hiljemgi kasutust leidnud ( näiteks Spencer, Lilienfeld jt). 4. Aristotelese ideedeõpetuse kriitika Ta uurib olevat olevana. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab iga peegeldus ka selle allikat- nimelt selle asja ideed. Me ei saa seletada meelelise tegelikkuse pidevat muutumist. Ideed on püsivad, ja nad eksisteerivad ka eraldi. Meelelise maailma objektid ’’jäljendavad’’ ideid, ja saavad nii ’’osalisteks’’ nendes. Metafüüsika
Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda.
õiglasemat ühiskonnakorda. Antud töös käsitlen anarhistlikke vaateid pigem kriitikana teataval ajal valitsevatele vaadetele (ülalmainitud võimu eitamisest lähtuvalt), teatava mõtteviisina, ning põhjendan taolise mõtteviisi vajalikkust hiljem Julia Kristeva mässukäsitlusega. Ma ei leia, et anarhistid oleks suutnud toota positiivset toimivat teooriat, ent tuleb silmas pidada, et see on alati olnud nende taotlus: mitte kriitika iseeneses. Antud töö peaks näitama, et anarhistlik mõtteviis on efektiivne vahend mitmete ka tänapäeval relevantsete poliitiliste ning õiguslike teooriate alustugede kritiseerimisel. Tänapäeva teooriad võtavad aksioomina ideid, mille kohta on võimalik näidata, et need on kaugel enesestmõistetavusest. Töös esimeses pooles vaatlengi põhilisi mõisteid ja ideid, mis on anarhistide kriitikatule alla sattunud. Antud kriitika pole mõeldud lõplikuna: sellele saab leida
Selleks et endaga rahul olla, ei pea endast kuulsust jääma järeltulevate põlvede ees. *Stoikudel olid treeningud rahu saavutamiseks. Inimene on õnnelik siis, kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õiglus, mehisus ja arukus. Kurjus seisneb pahedes. *Skeptikud ainult vaatlevad ja uurivad ning hoiduvad otsustamisest, millised on asjad tegelikult. Mis on ühe jaoks veenev, ei pruugi seda olla teise jaoks. 6. Representatsiooniteoorad ja nende kriitika. Tähtsamad esindajad. Tegu on vanima ja pikaajalisema arusaamaga kunsti loomusest. Mõttele, et kunst on jäljendus (mimesis), panid aluse Platon ja Aristoteles. Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks. Alles romantismiga hakati uskuma kunstniku loovasse eneseväljendusse. Kunst hakkas muutuma inimelu igapäevaseks osaks, ning seega väheneb kunsti representeeriv roll. Siiski on ka kaasaegses kunstis realistlikul jäljendusel oluline osa.
Weber (1864-1920) Taylor ja teaduslik juhtimine – tunnusjooned. Eesmärk: leida maksimaalselt efektiivne töö tegemise viis, tõsta organisatsiooni efektiivsust tööviljakuse kasvu kaudu Leida “The One Best Way” töö tegemiseks: Töö analüüs = mõõtmine (sh planeerimine, arvepidamine, spetsialiseerumine) Personali valik, Töötajate arendamine ja koolitus, Tööjaotus: juhid ja oskustöölised Teadusliku juhtimise kriitika - Töökoht vs organisatsioon kui tervik; Väga primitiivne organisatsiooni mudel (kaks taset), tähelepanu alumisel tasemel; Tööstus vs teenindus/avalik sektor/valgekraed; Töötaja kui mutter masinavärgis (töö ilma tähenduseta), võõrandumine; Töötajate solidaarsus (tulemuspalk, eraldatus); Tehnoloogia areng-> spets.oskused vs laiemad teadmised ja oskused; Staatiline mudel - muutustega kohanemine?; Taylor – teadusliku juhtimise või konsultatsiooniäri looja?
Uku Volke Osalusdemokraatia kas sõnakõlks või tegelikkus? Osalusdemokraatia on esindusdemokraatia vorm milles on ka otsedemokraatiale omaseid jooni. Rahvas küll igapäevaselt riigis võimu ei teosta, kuid demokraatlikult valitud esindus (parlament) peaks iga otsuse tegemisel arvestama rahvastiku selle osaga, keda see otsus otseslt puudutab. Osalusdemokraatia olemasolu Eesti igapäevapoliitikas võib vaadelda mitmelt erinevalt tasandilt hinnang varieerub väga suurtes piirides. Esimene kivi osalusdmokraatliku Eesti kapsaaeda viskab minu arvates Turu-uuringute AS oma suhteliselt usaldusväärse küsitlusega Eesti poliitiliste institutsioonide usaldatavuse kohta, mis avaldati selle aasta 10. jaanuaril. Nagu punane tuluke sõiduauto armatuurlaual, näitab Riigikogu usaldatavus 44% seda, et osalusdemokraatia ei tööta päris nii nagu ...
Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus saavutatakse, kui viisistatud luule on juba oma olemuselt pisarat silmi toov või teisiti- ärgitab ...
väljaütlemist, millest osa palvest saan täita ja samas on osa palvest, millest keeldun. 3.4 Muudatuste ettepanek Seda võtete tuleb mul kasutada olukorras, mida ma soovin lõpetada, sest see ei sobi mulle enam või pole see mulle kunagi sobinud. Muudatuseettepanek tähendab probleemi seletamist ilma süüdistamata ja teise indentiteeti haavamata ning lahenduse pakkumist. See on nii uut moodi esitatud palve kui ka varasema tagasilükkamine. 4. KRIITIKA JA KAEBLUSED Mul tuleb arvestada, et tulevikus ja ka nüüd satun tihti inimeste hulka, kelle suhtumine ei ole nii tolerantne nagu minul. Mõnikord aitavad laused: "Anna andeks, et ma pahandasin sind", "Ma ei teinud seda meelega." Aga kui ma tahan ise kedagi kritiseerida või kellegi peale kaebust esitada, tuleks mul meeles pidada kolme asjaolu: · Selgelt rääkimine. Tuleb öelda seda, mida pean, lühidalt, keerutamata.
Mina ja klassika Kuulates töölehel toodud laule, avastasin end pidevalt ootuses, et antud laul juba läbi saaks. Klassikaline muusika ei ole mulle väga meeltmööda, kuid oli ka mõni erand, mis täitsa meeldis, sest tuletas meelde kas mõnda head filmi või videomängu, mis kunagi vaadatud või mängitud ning mis on tekitanud minus head emotsiooni või mälestust. Ma olen ka üks nendest inimestest, kes otsib laulust mingit sõnumit või mõtet, kuid üldiselt eelistan midagi lihtsamat, mille arusaamiseks ei pea omama muusikalist haridust, näiteks räppi. Viiest ajastust seostusid minu mälestustega ning tekitasid parimat emotsiooni kõige rohkem keskajast pärit meloodiad. Näiteks Walther von der Vogelweide Palästinalied tuletas mulle ohtralt meelde Assassin's Creed'i seeriaid. See on videomäng, mis mulle kunagi tohutult meeldis. Mäng toimub igas seerias uues ajastus: muinasaeg, keskaeg jne ja nendes on kas...
EESTI KIRJANDUS: REALISM Üldiseloomustus Saab alguse 19. saj viimasel aastakümnel. Hilistekkeline Naturalismi mõjud. On nimetatud kriitliseks realismiks (ebaõiglust rõhutav hoiak) Ajalehtede suur tiraas kindlustas ilukirjanduse leviku. Anti välja ka tõlkekirjandust. Põhiliselt eepilistes, jutustavates zanrites (proosaeepika: jutustused novellid romaanid) Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse ülekriitika Esimene realistlik romaan J. Järve ,,Vallimäe neitsi" Eduard Vilde Esimene jutt ,,Kurjal teel" krimijutt Peterburi elust teine jutt ,,Musta mantliga mees" põnevusromaan kolmas jutt ,,Põletatud peigmehed" Töötab ,,Virulase" toimetuses. (Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees, jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal järjejutte. Esimene kutseline literaat eestis. Kümne aastaga kirjutab 15 raamatut ...
Kunst Euroopas alates 1945" 36 riigi kunstnikud eesotsas Damien Hirsti, Ghristian Boltanski, Ansel Kieferi ja Alberto Giacometti on rikastanud oma teostega näitust, mis võtab aluseks valgusajastu ideoloogia. Näitus on väga rikas, sest ühendab sõjajärgse moodsa kunsti skulptuure, kollaaže ja maale 60ndate ja 70ndate kunsti ruumiseadete, aktsioonide ja videotega ning ka mõnede üksikute nüüdiskunsti lahendustega. Läbivaim idee on see, et valgustusajastul algas lõppematu kriitika ja kriisi ring - vabadus kritiseerida aitab ületada sotsiaalseid ja poliitilisi kriise. Külastasin 24.oktoobril KUMU-s näitust „Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945“. Ruum oli jaotatud 12-ks osaks, mille südamikuks oli valgustuse vaimu pilavad tööd. Teemadeks on veel see, mida kustnikud on probleemidena käsitlenud ehk siis keskkond, loodus, lootus, kuidas me elame, kuidas tahame elada, mida tahame (teha), kuidas tunneme ennast, kuidas tuleme toime kohtadega, kus elame
Pere ja ühiskond lapse kasvatajana Inimese elu üks olulisemaid etappe on lapsepõlv. Sellel perioodil kujuneb lapsest nooruk, kes peab saama piisavalt hoolimist, õpetust ja võimalusi end tõestada. Kasvamisel mängivad olulist rolli nii perekond kui ka ümbritsev ühiskond, sest laps peab hakkama mõistma, kuidas suhelda pereliikmetega ja millisel moel elada tulevikus iseseisvat elu. Mõlema roll on olenevalt riigist ja rahvusest erinev, kuid need mõjutavad kindlasti lapse arengut. Pere ja ühiskond moodustavad tasakaalustatud keskkonna, kus mõlemad täidavad oma ülesannet. Esimestel eluaastatel on laps täielikult sõltuv oma vanematest, sest ilma nendeta ta hakkama ei saaks. Juba siis tehakse algust õpetamisega, tutvustatakse häid kombeid ja näidatakse hea ning halva piiri. Kasvades vajab laps järjest enam nii vanemate toetust kui ka eeskuju, sest nende rolliks ongi olla noore kasvatajaks. Isa ja ema peavad õpetama tegema ...
"Mõtlemine on avastamine," kirjutab autor ise ning "Isiku tunnistus" pakub korraga nii mõtlemis- kui avastamisrõõmu. Mainitud raamat on avaldatud Veidemanni 60 aasta juubelisünnipäeval, mis koondab kirjutisi aastatest 19812006. Ettekannetest, loengutest ja esseedest koosnevat kogumikku täiendavad fotod autorist ja tema kaasaegsetest ning autori enda luuletused. Rein Veidemann Rein Veidemanni artikel: Kriitika üksildumine 05.01.2007 00:01 Rein Veidemann, TLÜ/EHI professo Aastalõpu intervjuus Postimehe kultuurilisale tõdes Kajar Pruul eesti kirjanduskriitika olevat kriisis juba tervelt viimane aastakümme. Umbes sama jagu aega
Välistatakse kõik üleloomulik, lähtutakse loodusest ja kindlatest faktidest. Ei tähenda otseselt ateismi, usuti siiski jumalasse. Enamus olid matemaatikud. R. Descartes- tema arusaam kehast ja vaimust. Räägib, et keha ja hing on väga seotud omavahel. Jagas inimesi: *mõtlevaks ajuks, millele iseloomulik on kahtlemine, arusaamine, eitamine, jaotamine, tahtmine, mittetahtmine, tajumine, pildi kujutamine. *füüsiliseks kehaks, millel on ulatuvus, liikumine, kuju, suurus, arv, koht ja aeg. Kriitika: Kuidas toimub keha ja vaimu vastastik mõju? Suhtlemine toimub käbinäärme kaudu ajus. Oksionalism- Malebranche. Seisukoht: Kehaliste ja vaimsete protsesside vahel puudub põhjalik seos. Need protsessid on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab. Kriitika: Miks Jumal lubab kurjal sündida? Kuidas saab mittemateriaalne jumal mõjutada keha. Ettemääratud harmoonia- Leibriz- Seisukoht: Kehalised ja vaimsed protsessid on Jumala poolt ettemääratud ja kooskõlastatud
aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Tähtsamad tööd 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria. 1736 Füüsiline monadoloogia. 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. 1775 Inimese erinevatest rassidest. 1781 Puhta möistuse kriitika. 1783 Sissejuhatus tulevasse metafüüsikasse, mis võib teadusena esile astuda, /s.o. tema õpetuse lihtsustatud kokkuvõte/. .1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast. 1785 Kommete metafüüsika põhjendus. 1788 Praktilise mõistuse kriitika. 1790. Otsustusvõime kriitika. 1793 Religioon puhta mõistuse piirides. 1795. Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand. 1797 Kommete metafüüsika kahes osas. 1798. Fakulteetide võitlus.
Ometi on üldine ja paratamatu teadmus e Kanti termineis tõsikindel teadmus olemas. Selle allikaks on kogemusest sõltumatud ja kogemuse-eelsed („aprioorsed“) meelelised tunnetuse ja aru vormid. Kanti „kriitiline filosoofia“ kujunes välja 70. aastate alguseks. Kant käsitleb seda teostes „Puhta mõistuse kriitika“ (1781), „Praktilise mõistuse kriitika“ (1788) ja „Otsustusvõime kriitika“./3, 238/ Puhta mõistuse kriitika See esimene Kanti kolmest kriitikast püüab vastata küsimusele, kas on üldse võimalikud mõistlikud, s.t usaldatavad ja sisukad väited, e Kanti sõnu kasutades: Kas „sünteetilised otsused a priori“ on võimalikud. Sõna „sünteetilised“ tähendab siin, et mõistet ei uurita mitte ainult „analüütiliselt“, et leida, mis temas juba loogiliselt sisaldub (nt „pall on ümmargune“), vaid et talle võib veel omistada mõne omaduse, mis eeldab
võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 000-200 000 Taani hindamise raaamat 1242 Loeng 10.03.2012 Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang
mõnda raskust, siis ta ei ole kõikvõimas. Seega: eeldades, et jumal on kõikvõimas, jõutakse järeldusele, et jumal ei ole kõikvõimas, st see oletus viib vasturääkivusele. Niisiis on oletus väär. Järelikult ei ole jumal kõikvõimas. Kriitika Kriitika eesmärk on näidata mingi väite ekslikkust või alusetust. Analoogselt argumentatsiooniga, võib ka kriitikal olla nii psühholoogiline kui tunnetuslik eesmärk. (Indrek Meos, 2003) Kriitika Kriitika psühholoogiline eesmärk on veenda kedagi mingi argumentatsiooni (või selle osade) ekslikkuses või alusetuses, Kriitika tunnetuslik eesmärk on eksimusest (ekslikkusest) arusaamine. Nii kriitika kui ka argumentatsiooni puhul võib juhtuda, et saavutatakse psühholoogiline eesmärk, kuid ei saavutata tunnetuslikku eesmärki. 13 3.11.2009
suhtes. Eelised Uued ideed Uute tavade, traditsioonide ja kultuuri tundma õppimine Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes Sõbralikumad suhted erinevate riikide vahel Puudused Konfliktid erinevate rahvuste vahel Suurte eelarvamuste eksisteerimine Suureks ohuks väikerahvaste kultuuride hägunemisele Kuritegevuse suurenemine Immigrandid ei suuda kohalikega kohaneda Diskrimineerimine Kriitika Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Mutlikultuuri teostamise võimatust tõestatakse teatud rahvagruppide vabatahtliku suletud koondumise ja rahvusgruppidel põhinevate kampade tekkega suure sisserändega riikides (näiteks Ameerika Ühendriigid). Kriitika
juba tehtud ning tema sisemine kriitik on hambutuks muutunud Tema kohta öeldakse: "Ta uhab lampi, pimesi ükskõikset luulet, millel pole mingisugust mõtet." 08.12.12 ,,Päike, mida sa õhtul teed" Majanduse ja poliitikaga seonduva kritiseerimine Mure eestlaste tuleviku pärast Lihtsameelsete üle nalja tegemine 08.12.12 PMSÕT Kriitika Vaadates PMSÕT teemasid, on kohati siiski raske tabada, mis on selle segase jutu mõte. Kohate tundub, et Kivisildnik on hakanud kaootiliselt lahmima, kuidagi läbi hämu midagi paberile pandud ja mõelnud, et eks sedagi saa ju nimetada tänapäeva luuleks PMSÕT koosneb enamasti pudedast liiglihast, teravat teksti on vähe Fagira D. Mort 08.12.12 ,,Liivlased ja saurused"
Värska Gümnaasium 12.klass Elina Keerpalu Saksa filosoof Sündis Ida-Preisimaal Königsbergis. Ristimisel anti nimeks Emanuel, kuid muutis selle hiljem Immanueliks. Sündis sadulsepa peres. 1740. aastal asus õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat. 1755 sai ta kohaliku ülikooli lektoriks ja 1770 proffessoriks. Oli esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis. Ta elas kodulinnas ning oli tuntud korrapäraste harjumuste ja pedantsusega. Königsberglased võisid tema jalutuskäikude järgi kella õigeks seada. Suri oma kodulinnas 1804.aastal Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsusena. Kanti arvates on kolme liiki otsuseid: - sünteetilised aposterioossed - analüütilised aprioorsed - sünteetilised aprioorsed Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi sell...
Inimene pole loomult ei halb ega hea vaid vang oma avatud seisundis. Inimene on valmis paljuks ja selles pole tal mingit ettemääramist. Selle moraalse põhiküsimuse lahendamine on Schmitti põhiküsimus. Poliitiline teoloogia lähtub vaid vaimsete ja poliitiliste struktuuride analoogsest kehtivuses: see ainult kirjeldab ühte nähtust formaalselt ja peab kristlikust teoloogiast sõltumatult paika ka positivismi ja marksismi puhul.[Samas, 1328-1329] Positivistliku kaasaja kriitika Schmitt püüab kirjeldada religiooni tähtsust poliitikale. Ta on teadlane, kes vaatleb poliitilise ajaloo mõju ja analüüsib seda, mida see ühele erilisele vormile, sellele, mida avaldab usk ühiselu poliitilisele korraldamisele. Schmitti kriitika fookuses seisab kaasaegne, tema jaoks nõnda olulise olemispõhimõtte eitamise levitamine. Tema kriitika keskendub esmajoones Hans Kelseni puhtale õigusõpetusele, mis lähtub
1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest põhjus, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi. Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust. 8. Algpõhjuse argumendi kriitika. A. Kui kõigel peab olema põhjus, peab olema põhjus ka Jumalal. B. Kui miski võib olla ilma põhjuseta, siis võib ilma põhjuseta olla ka maailm. "Oma loomuselt ei erine algpõhjuse argument sugugi selle hindu mõtteviisist, kes
- Ta saab paljude austuste osaliseks. Kutsed väljapoole lükkab aga tagasi. - Kui ta 12. veebruaril 1804 a. silmad suleb, leinas kogu linn. Ülikool ja linn valmistavad suurejoonelised matused. Teosed - 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria - 1756 Füüsiline monadoloogia - 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. - 1775 Inimese erinevatest rassidest. - 1782 PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA - 1783 Sissejuhatus tuelvasse metafüüsikasse. - 1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast - 1785 Kommete metafüüsika põhjendus. - 1788 Praktilise mõistuse kriitika. - 1790 Otsustusvõime kriitika - 1793 Religioon puhta mõistuse piirides. - 1795 Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand. - 1798 Fakulteetide võitlus - 1793 otsustab ta oma koguteosed välja anda. - Preisi Teaduste Akadeemia teeb seda alles 20.sajandil. 18 köidet.
E2: Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. J: Me ei pea alati valu põhjustamist vältima. Aluse eitamine. Ei ole kehtiv. Kuna ei ole kehtiv siis ei ole korrektne. Deduktiivne, kuna ei tee üldistusi. Kuidas võiks argumente kritiseerida? Järelduses puudub tingimus ,,millal?" ehk siis järelduses puudub eeldus, et valu põhjustamist ei pea vältima, juhul kui see on võimatu. [See kriitika jääb segaseks, aga muu jutt on õige.] 2. Mis on tegelikult olemas, on ka võimalik. Ruudukujuline ring pole võimalik. Järelikult pole ruudukujulist ringi tegelikult olemas. E1: Kui on olemas, siis on võimalik. E2: Ruudukujuline ring pole võimalik. J: Ruudukujulist ringi pole olemas. Tegemist on Modus tollensiga st argument on kehtiv. Kuna eeldused on tõesed, on argument korrektne. Eeldusi võiks siiski pisut ka sisuliselt kommenteerida (miks nad on tõesed)
Popper väidab, et otsustavalt eristab teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) teadusliku teadmise põhi-mõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Selleks, et üks õpetus võiks pretendeerida teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine oleks võimalik. Teaduslikkusele saab pretendeerida üksnes selline teooria, mille potentsiaalsete falsifikaatorite hulk ei ole tühi. Millised on Popperi kriitika argumendid? Popperi kriitika argumendid: Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. 1) teaduses ei ole absoluutselt kindlaid fakte. Iga meie faktikonstateering on väide, kõik väited on aga hüpoteetilise loomusega ning kummutatavad. 2) Pole olemas "puhast" vaatlust, mis võiks meid varustada "puhaste", teooriast- sõltumatute faktidega. Vaatlus on alati valiv ning sõltuv sellest teoreetilisest probleemist, mille lahendamise huvides vaatlust sooritatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
