Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anarhism (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Anarhism
Sõna-sõnalt tähendab anarhism võimu puudumist, mis väljendub peamiist anarhistlikku veendumust, et valitsus on absoluutne pahe . Anarhistid pidasid riiki ja ühsikonda täielikult lahus seisvaks: esimene on kunstlik, manipuleeriv leiutis, teine aga on moodustunud loomulikul teel, nii et iga riigi hävitamine ei ohusta ühiskonda ega ka mitte tsivilisatsiooni. Anarhistid eristavad kolme olulist pahet : valitsus, seadus ja eraomand . Kõigi nende pahede allikaks peetakse võimuinstituuti. Selleks võib olla riik, kirik ja isegi kooliõpetaja - kõik nad suudavad üksikisikut rõhuda ja indiviidi tõekspidamisi ja tegusi alla suruda.
Öeldakse, et seal kus esineb võimu, esineb töenäoliselt ka selle kuritarvitamist, tulemuseks on sundus ja rõhumine. Anarhistid arvavad , et riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste või
Anarhism #1 Anarhism #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Carra20 Õppematerjali autor
Essee, anarhismi plussid ja miinused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus

Selgus, et anarhismi-mõiste on liialt lai taolise mahuga töö puhuks ning selle kitsendamine osutus päris raskeks. Lõplik valik oli tingitud minu huvist kaasaegse prantsuse filosoofia vastu, mida sain antud teemavaliku puhul kasutada. Anarhia tähendab otsetõlkes (kreeka keelest) "ülemvõimu puudumist". Barbara Goodwini väitel tekkisid anarhistlikud ideed pärast ilmaliku ja teadusliku maailmavaate võitu valgustusajal. Tema arvates on kaasaegne anarhism kristluse eitamise poliitiline tulemus (Goodwin 1994: 572). Anarhistlikke teooriaid on mitu ja neile on raske ühist ideelist baasi leida. Põhijoontes iseloomustab iga anarhistlikku teost kriitiline suhtumine võimu. Leitakse, et valitsus kui selline on pahe ning et "kui hävitada võim kõigis tema vormides, eelkõige õiguslik-bürokraatlik riik koos igasugusel majanduslikul ebavõrdsusel põhineva valitsemisega, siis võiks ühiskonna

Filosoofia
thumbnail
34
doc

Uusaeg

UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres

Ajalugu
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab?  Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) ->  Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid  Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas.  Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia,  Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks.  Ludwig W

Filosoofia
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?

Õiguse filosoofia
thumbnail
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo ­ armastama 2) sophia ­ tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,

Filosoofia
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti ?

Riigiteadused




Kommentaarid (1)

bookworm profiilipilt
bookworm: kiidan
18:31 13-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun