Anarhism (1)

Anarhism
Sõna-sõnalt tähendab anarhism võimu puudumist, mis väljendub peamiist anarhistlikku veendumust, et valitsus on absoluutne pahe . Anarhistid pidasid riiki ja ühsikonda täielikult lahus seisvaks: esimene on kunstlik, manipuleeriv leiutis, teine aga on moodustunud loomulikul teel, nii et iga riigi hävitamine ei ohusta ühiskonda ega ka mitte tsivilisatsiooni. Anarhistid eristavad kolme olulist pahet : valitsus, seadus ja eraomand . Kõigi nende pahede allikaks peetakse võimuinstituuti. Selleks võib olla riik, kirik ja isegi kooliõpetaja - kõik nad suudavad üksikisikut rõhuda ja indiviidi tõekspidamisi ja tegusi alla suruda.
Öeldakse, et seal kus esineb võimu, esineb töenäoliselt ka selle kuritarvitamist, tulemuseks on sundus ja rõhumine. Anarhistid arvavad , et riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste või nõrkade vastu suunatud pettusest. Valitsuse sellise hukkamõistmise tagajärjeks on lahtiütlemine kõigist poliitilistest süsteemidest ja meetoditest . Kuid kui inimene hakkab ise poliitilisi vahendeid valides võitlema muutuste eest, siis asub ta ise lõpptulemusena võimu juurde ja sellega hakkab ring otsast peale. Valitsust ja riiki saab kaotada ainult väjaspoolt - mittepoliitiliste vahenditega.
Anarhistlik ühiskond oleks "loomulik" kõlblusel, mõistusel ja vahetutel inimsuhetel põhinev entiteet, mis oleks vaba riigi, ekspluateerimise ja kaubitsemise tekitatud saastast ja moonutustest. Valistuse ja seaduse kaotamisest hoolimata ei valitse anarhistlikus ühiskonnas korralagedus ega ohjeldamatus; kord tekib kõlbeliste väärtuste ja normida internaliseerimise teel, mis toimub üksikisiku moraalitunnete ja mõistuse arenemise tulemusena.
Anarhismi ülimaks poliitiliseks ideaaliks on üksikisiku vabadus, mis toetub võrdsusele, koostööle ja solidaarsusele. Vabadust täpsustatakse kui võimu vastandit. Godwin arvab , et kõige hinnatuim vabadus on isiklik otsustamine, mis on tegelikult vabadus tegutseda kooskõlas mõistuse ettekirjutustega. Anarhistid propageervivad vabadust, mis pole tänapäeva riigile tüüpiline sund ja rõhumist ning ebavõrdsust ja viletsust. Olles vabastanud rõhumisinstitutsioonide hävitamisega ühe indiviidi, vabastab anarhist paratamatult kõik. "Olla isiklikult vaba tähendab seda, et ükski sotsiaalses keskkonnas elav inimene ei alluta oma mõtet või tahet mingile võimule, vaid allub enese mõistusele ja õiglustundele...ei allu ühelegi teisele seadusele peale selle, milleni jõuab tema enda südametunnistus." (Bakunin) [Akadeemia 1994 nr 3 ]
Usun, et anarhismil on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Anarhistid tahaksid, et kõik inimesed oleksid võrdsed, neile ei meeldi, et eksisteerib koos nii rikkus kui ka vaesus . Samuti ei meeldi neile, et eksisteerib riik. Üldiselt ma siiski arvan, et riik ja valitsus peaksid olemas olema. Kodanikud valivad ju selle partei, kes neile rohkem meelepärasem on, seega võimule ei saa kõige jubedamad. Ilma valitsuseta ja riigita valitseks siiski korralagedus. Nagu anarhistid arvavad, et inimesed on sisimas ikka kõik head, nõustun ka mina. Kuid elu jooksul inimesed muutuvad ja teevad vaatamata sellele, et nad sisimas head on, jubedaid asju. Nii võib juhtuda, kui nad kaotavad enesekontrolli . Vaevalt ilma riigita oleks maailma parem koht. Keegi tahaks ikka võimu saada ja hakkaks liidriks . See võib olla näiteks vaimselt haige inimene, aga kui tänapäeval selline kodanik võimule saaks, siis kõrvaldatakse ta kohe juhtivast kohast ära.
Anarhismi juures meeldib mulle kõige rohkem, et väärtustatakse üksikisku vabadust. Praegusel hetkel võib märgata, et ühiskonna poolt surutakse peale igasugu norme. Näiteks televiisoris ja ajakirjades näidatakse väga kõhnu inimesi. See tekitab ülekaalulistes pingeid ja rõhub neid, tekitades soovi saada saledaks. Samamoodi peetakse loomulikus, et peale põhikooli või gümnaasiumit minnakse edasi kuskile kooli, et omandada kesk- või kõrgharidus. Kuna aga inimesed on kõik erinevalt nii tegudelt kui tõekspidamistelt, siis ka siinkohal tuleb mainida, et kõigile ei meeldi tõesti aastaid koolipinki nühkida. Osad inimesed harivad end pigem kodus raamatut lugedes , sest koolis on pingeline - sulle öeldakse millal ja kus sa olema pead ja mida sa tegema pead. Võib-olla inimesele meeldib õppida, kuid mitte koolis, kus pole täielikku vabadust. Arvan, et igas asjas leidub midagi head ja halba. Täielikku anarhismi ma kindlasti ei sooviks, kuid osad jooned võiks siiski meie ühiskonnas eksisteerida.