Christoph Kolumbus (6)

Ken Rüütel
8b
Tallinna Inglise Kolledž
Christoph Kolumbus
Referaat
Juhendaja : Kersti Lepasaar
Tallinn 2009
SISUKORD
Sisukord ....................................................................................... 2
Sissejuhatus ................................................................................. 2
Christoph Kolumbuse elulugu ....................................................... 3
Ameerika avastamine.................................................................... 4
Kokkuvõte..................................................................................... 6
Kasutatud kirjandus....................................................................... 7
Sissejuhatus
Mina valisin Chrisoph Kolumbuse kuna tema on üle maailma tuntud kui Ameerika avastaja ning temast ja tema reisidest on palju informatsiooni ja raamatuid. Kui mina olin alles väike, siis mina vaatasin juba sellist multikat mis rääkis ka tema reisist Ameerikasse. Kõik ka ju teavad, et näiteks osad maitseained on lausa saanud nime selle laeva järgi kus seilas Christoph Kolumbus.
Minu tööeesmärk on teieni tuua teave Christoph Kolumbusest enesest ning mõnedest tema reisidest. Ta oli siis maadeavastaja ja kaupmees . Ta polnud küll ka esimene, kes avastas Ameerika, kuid pärast tema avastusretke tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga .
Materjali selle töö kohta on küll palju, kuid näiteks internetis on seda rohkesti inglisekeeles. Nii, et kõige suurem osaga töömaht oli ilmselt tõlkimine.
Christoph Kolumbuse elulugu
Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia – 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania ) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.
Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse pojal transportida koos mehe põrmuga ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541 . aastaks.
Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral.
Christoph Kolumbus
Ameerika avastamine
Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed.
Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse . Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima . Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama .
3. augustil, 1492 aastal , sõitsid Palo `st (sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli kolm masti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. Santa Maria oli aeglane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks . Lipulaev kaalus umbes 100 tonni.
Teine laev oli Pinta , selle kapten oli Martin Alonson Pinzón . Pinta oli karavell , väiksem, kergem ja kiirem laev kui Santa Maria. Ta kaalus umbes 70 tonni. Pinta pikkus oli umbes 17 meetrit ja sügavus oli 2 meetrit. Tal oli ka kolm masti.
Kolmas laev oli Niña, selle laeva kapten oli Vicente Yáñez Pinzon , Martini vend. Niña oli ka karavell, mis kaalus umbes 50-60 tonni. Nial oli neli masti. Laeva pikkus oli 15 meetrit ja sügavus 2 meetrit.
Santa Maria Pinta Niña
Laevade kiirus sõltus tuule kiirusest. Kolmest laevast oli Santa Maria kõige aeglasem ja Pinta kõige kiirem. Laevadel oli kokku umbes 120 meremeest . Peaaegu kõik olid pärit lähedal olevatest linnadest. Meremeeste keskel olid laeval veel ohvitserid , notar, ajaloolane , tõlk , mäetööde asjatundja, ekspeditsiooni sekretär ja arst. Laevadel olid küllaltki halvad elutingimused, sest vesi imbus sisse. Meremeeste käed olid täis kriimustusi, osad mehed olid palavikus ja lesisid voodites. Vaatamata sellisetele elutingimustele oli sõit siiski väga meeldiv. Alguses oli meri vaikne ja päike paistis ning meeskonnal oli hea tuju.
Algul sõitsid laevad Kanaari saarteni, sealt pöörati läände ning siis sõitsid üle Atlandi Ookeani. Sõit kestis juba peaaegu kaks kuud ja meeskond tahtis juba tagasi pöörata , kuna toiduvarud hakkasid otsa saama , aga Indiat ei olnud ikka veel näha. Seepeale ütles Kolumbus, et nad sõidavad edasi kuni joogivett jätkub. Meeskond sai aru, et ka kapten on samades elutingimustes ja nõustus siis edasi sõitma. Viimased päevad enne 12-ndat oktoobrit olid kõige raskemad . Toidumoon sai juba ammu otsa ja alles oli ainult joogivesi , see aga palju jõudu ei andnud. Mitu korda tekkisid tülid, kuid lõpuks rahunesid kõik ikka maha, sest arvati, et ees ootavad vürtsid ja suured rikkused. Nende mõtetega sõidetigi edasi.
12.oktoobril nägid mehed lõpuks maad. Kolumbus ja ohvitserid võtsid paadi ja sõitsid sellega maale. Selle maa põlisasukad võtsid külalisi hästi vastu. Christopher arvas , et ta avastas lõpuks India ja nimetas neid inimesi indiaanlasteks. India asukad nimetasid end ja oma maad aga Guanahaniks. Indiaanlased olid pikka kasvu, nad kõik olid kuni 30 aastat vanad. Neil olid pikad juuksed- umbes vöökohani või seljani. Näod olid vaskpunased ja suurte silmade ümber oli nahk värvitud kollaseks või punaseks. Indiaanlased käisid ringi täiesti alasti ja nende keha oli ülevärvitud. Asukate keel meenutas lapse vadinat. Kõik inimesed olid väga sõbralikud ja tänulikud. Kolumbus tegi neile kingitusi. Ta kinkis kaelaripatseid, mille üle nad väga rõõmustasid. Ka nemad tegid kingitusi. Paljudele meremeestele kingiti puust nooli ja muid taolisi asju. Relvi indiaanlastel ei olnud. Nad ei tundnud ka rauda. Kui Christoph näitas ühele indiaanlasele mõõka, võttis ta selle kätte ja lõikas kohe sõrme.
Mõne aja pärast pöörduti koju tagasi.
28. oktoobril sõideti mööda Kuubast. Sõites Kuuba põhja poole 22. novembril, lahkus Pinta kapten Martin Alonson Pinzón oma laevaga , ja läks otsima saart nimega "Babeque". Talle räägiti, et sellel saarel peab leiduma väga palju kulda. Kui Christoph sellest teada sai, muutus ta maruvihaseks, kuid midagi ei saanud enam parata. Kolumbus sõitis aga Santa Maria ja Niñaga edasi ja 5.detsembril jõudis ta Haiti saareni . Lipulaev sõitis jõuludel karile ja läks järgmisel päeval põhja. Kolumbus kasutas laevast järele jäänud osi ja ehitas väikese sadama, mille nimeks pandi La Navidad (jõulud). Väike Nia ei saanud aga kogu meeskonda edasi viia ja Kolumbus jättis umbes 40 meest La Navidad`s ootama tema tagasitulekut Hispaaniast. Nüüd sõitis Kolumbus mööda Haiti idarannikut ja kõik olid väga üllatunud, kui kohtasid oma teel 6. jaanuaril Pinta`t. Kolumbus ei olnud enam Pinzón`I peale vihane ja Hispaaniasse sõideti koos.
14. veebruaril oli õudne torm . See torm oli kõige õudsem asi reisi ajal . Lained olid umbes 3 meetri kõrgused ja laevad kõikusid lainetel nagu lehed tuules . See oli väga õudne ja paljud mehed jäid tormi ajal merehaigeks. Sel ajal sõitsid laevad jälle üksteisest lahku. Kolumbus ja Pinzón mõlemad arvasid, et kumbki neist on hukkunud . Kolumbuse laev jõudis 4.märtsil Lissaboni ja 15.märtsil jõudis ta õnnelikult Palos`esse tagasi.
Kõik olid väga õnnelikud , sest tundsid oma jalge all jälle maad. Ka kuninganna ja kuningas õnnitlesid Kolumbust.
Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias , tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi . Palos`esse jõuti umbes tund aega Niñast hiljem. Pinzón arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks , kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzón suri paari päeva pärast.
Martin Alonson Pinzón
Kokkuvõte
Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees. Ta elas aastateil(1456-1506). Ta oli küll pärit Itaaliast (Genovast), kuid elas siiski Hispaanias. Tänu temale tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga. Mehe põrm reisis koguni kaheksa korda. Ta avastas Ameerika Inida otsinguil, tema ise seda ei teadnud et ta oli tegelikult Ameerika avastanud, kuid pärast see selgines. Indiat läks ta avastama laevadega nimedega: Santa Maria, Pinta ja Niña. Santa Maria oli lipulaev, kuid oli ka kõige aeglasem. Reisi alustati 3. Augustil 1492 linnast Palo’. Viimasetel nädalatel oli eriti raske, sest siis oli juba toiduvarud otsas ning elati põhimõtteliselt ainult joogivarude peal. 12. oktoobril nähti maad ning arvati, et jõuti Indiasse, kohtuti pärismaalastega kellega vahetati asju ja muljeid , Kolumbus nimetas neid indiaanlasteks. 28.oktoobril jätkati sõitu Kuuba poole ning siis lahkus Pinta kapten 22. Novembril teises suunas kuna ta oli kuulnud , et seal lähedal olevat üks saar, millel oli palju kulda. Kolumbus oli maruvihane, kui ta seda kuulis . Jõuludel sõitis lipulaev karile ning sõitu pidi jätkama laevaga Niña. 6 jaanuaril nähti taas Pintat, kuid Kolumbus polnud enam vihane. 14 veebruar tekkis hirmus torm, lained olid 3-meetrised. Nii Kolumbus kui ka Pinta kapten arvasid, et teine on otsa saanud. Kolumbus jõudis Palos’esse 15.märts ning Pinta kapten kõigest 1 tund hiljem.
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus

http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/christoph.ht m

http://en.wikipedia.org/wiki/Christopher_Columbus