USA 1920-1930 (1)

USA 1920-1930
Peale Esimest maailmasõda toimusid kogu maailmas suured ja ulatuslikud muutused. Saksamaa oli sõja tagajärjel laastunud, Suurbritanna majanduslikult kurnatud ja Pranstusmaa oli rohkesti kannatada saanud. Kuna sõjategevus toimus suuremalt jaolt Euroopas ja mitte Ameerikas, siis olid Ameerika kahjud sõja tagajärjel minimaalsed. Tänu sellele said Ameerika Ühendriigid endale maailma juhtiva tööstusriigi positsiooni. Peale selle oli USA ka maailma suurim sõjaline jõud. Ameerika mereväel oli ka koos Suurbritannia omaga maailma suurim laevastik ning sõja ajal oli kasvanud ka kaubalaevade arv. Ameerika eelised Suurbritannia ees olid, et nende laevastik ei olnud üle terve maailma laiali pillutud. Ameerika Ühendriigid saavutasid majandusliku ülemvõimu tänu sõja tõttu vallapäästetud hiiglaslikele tootmisreservidele.
See majanduslik buum andis suuri lootusi, mis majanduse kohanemisel rahuaja tingimustele peatselt nurjusid. Lisaks sellele avaldasid töölised rahulolematust elukalliduse tõusu, pika tööpäeva ja halva kohtlemisega. Üle ühe neljandiku tööjõust olid vabrikutöölised. 1919. aastal streikis üle nelja miljoni inimese ja üle terve riigi esines arvukaid mässe. Kuna rahvas oli just üle elanud ulatusliku gripiepideemia ja tänu sellele olid inimeste pinged üleval. Rahvas ei olnud olukorraga rahul.
1918.aastal esitas president Woodrow Wilson Ameerika Ühendriikide kongressile läkituse mis seisnes neljateistkümnes punktis. See sisaldas üksikasjalikke plaane Euroopa piiride korrigeerimiseks koos kollektiivse julgeolekusüsteemi ümberkorraldamise kavaga. Selle plaani keskseks elemendiks oli Rahvasteliidu loomine. Wilsoni 14 punkti kutsusid esile Suurbritannia ja Prantsusmaa vastuseisu ning USA-s endas tugevnes isolatsioonitaotlus. Senat jättis Versailles ’i rahulepinguratifitseerimata ja USA ei astunud olenemata Woodrowi pingutustest Rahvasteliitu.
1920. aastal kandideeris vabariiklane Warren G. Harding järgmiseks USA presidendiks. Selle aasta presidendivalimisest võtsid esmakordselt osa ka naised. Ta oli rahva poolehoiu võitnud oma platvormiga „tagasi normaalse elu juurde“. Ta saavutas hiilgava võidu. Hardingi võit kindlustas vabariiklastele koha Valges Majas järgmiseks 12 aastaks. Nende eesmärgiks oli luua Ühendriikide tööstusele parimad tingimused.
1920. aastail sai eraettevõtlus pidevalt palju toetust. Neile anti kergelt ehituslaene, tagati soodsad postiteenused jne. Põllumajandustegelased said aga kõvasti kriitikat, sest farmeritele langes 1920. Aastate majanduslikust heaolust väga väike osa. Varem oli põllumajandus olnud tõusuteel ja edukas, aga kuna peale sõda kahanes järsult toodete ja kauba nõudlus ning puudusid välisturud, siis viis see suure põllumajanduskrisini.
Immigratsiooni piiramine 1920.aastail tähistas olulist muudatust Ühendriikide poliitikas. Peale sõda ja sõja ajal kasvas USA-sse sisserändajate arv tohutu kiirjusega. Vahemikul 1900 kuni 1915 tuli USA-sse üle 13 miljoni inimese. Enamus neist olid pärit Lõuna- ja Ida Euroopast. Paljud neist olid katoliku usku või juudid , mis tekitas pingeid põlistunud ameeriklaste ja sisserändajate vahel. Seda sellepärast, et põlistunud ameeriklased olid protestandid või anglosaksid. Immigrantidesse suhtuti halvasti mitmetel erinevatel põhjustel. Paljud kardsid, et uustulnukad on ameeriklastele konkurentsiks madalapalgalistel töökohtadel, teised olid pahased, et nad ei loobunud Vana Maailma tavadest ega võtnud omaks Ameerika kultuuri.
Seepärast taaselustati juutide ja mustanahaliste kogukondade vastane antikatoliiklik organisatsioon nimega Ku Klux Klan mis õhutas võitlust saja protsendilise amerikanisimi eest. See organisatsioon saavutas hiilgava edu kogu Ameerikas, eriti ajavahemikus 1921-1926 ja seda põhiliselt põhja- ja kesk-lääneosariikides. Ku Klux Klani hiilgeaegadel, aastatel 1923-1924, kuulus organisatsiooni neli kuni kaheksa miljonit liiget, sealjuures suurel arvul ka naisi. Ku Klux Klan sekkus paljude osariikide poliitikasse ning domineeris täielikult mitmes regioonis. Nativistide tegevusele andis palju indu juurde 1924. aastal immigratsiooni kvoodid kehtestanud seadus, mis varjamatult kitsendas Lõuna- ja Ida-Euroopa elanike soovi immigreeruda, kehtestades mitmetele rahvusrühmadele sisserännukvoodid, mis lähtusid nende suhtarvust Ameerika rahvastikus 1890. Aastal, enne viimase immigratsioonilaine algust. See sisuliselt peatas sisserände Ameerika Ühendriikidesse kuni 1960ndateni.
1920. aastail polnud ameeriklased rahul kaasaaegse elustiiliga. Kuigi majandusel läks ajavahemikus 1923-1929 üsna hästi, olid siiski inimesed rahulolematud. Eriti poldud rahul sellega, mis puudutas perekoda ja religiooni. Tekkisid vastuolud pealesuruva linliku ja ilmaliku elukorralduse ning vanade, talupoeglike traditsiooniliste tõekspidamiste vahel. Seepärast loodi vanameelsete akstsioon, mis oli vastu evolutsiooniteooria õppimisele. Nende hulka kuulus ka palju mõjuvõimsaid poliitikuid kes üritasid selles osas ka seadust muuta, kuid lõpuks ei läinud see neil läbi.
Teine probleem, mis lõppkokkuvõttes osutus vist ka suurimaks, oli1919. aastal kehtestatud reegel mis keelas alkoholi valmistamise, müümise ja transpordi. Tagajärjed ei olnud positiivsed. Vastupidiselt ootustele, et riigis alkoholi tarbimine lõpeb, toimus kõik vastupidi. Hakkasid tegutsema nö salakõrtsid, alkoholi salamüük ja salaviinaga hangeldamised. Seda kõike juhtisid erinevad kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama Itaaliast tulnud sõnaga maffia . Maffiarühmituste tegevusvaldkondadeks olid mitte ainult alkoholi salaja hangeldamine, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Maffiat eristab tavalisest organiseeritud kuritegevuslikust grupeeringust täpselt paika pandud hierarhia ja nn kirjutamata seadused ja reeglid, mis on aja jooksul välja kujunenud ja mida järgitakse. Peamine reegel, millele maffia võim toetub, on absoluutne vaikimiskohustus ehk nn "omerta", mille võiks kokku võtta sõnadega: kes suud ei pea, peab surema. Siit ka põhjus, miks maffiavastastele kohtuprotsessidele oli väga raske leida tunnistajaid. Maffia liikmeid nimetatakse mafioosodeks. Itaaliast läksid paljud mafioosod USA-sse, rakendades seal kodumaal juba tuttavat kuritegelikku skeemi ning peagi omandas peamiselt itaallaste juhitav maffia väga suure mõjuvõimu ka kiirelt arenevas suurriigis. Valitsusel oli nendega palju tegemist ning ei osatud midagi rohkemat peale võtta kui keeluseadus 1933. aastal peatada.
29.oktoobril, 1929ndal aastal sai Ameerikas alguse suur börsikrahh, millele järgnes 1930. aastal pankade sulgemise laine. Alguses suhtuti olukorda rahulikult , sest majanduskriisid polnud Ameerikas midagi uut, aga varsti sai selgeks, et 1929.aasta tähistas hädade tulekut ennenägematus ulatuses. Herbert Hoover arvas, et riigi asi ei ole majandust juhtida ning see muutis kogu olukorda veel hullemaks ning pooldas majandusliku liberalismi poliitikat. Riik puutus majandusse võimalikult vähe. Tööpuuduse tase muutus eriti kõrgeks. Kui 1920ndate jooksul kõikus tase 5-6 protsendi piires, siis 1932. aastaks oli see juba jõudnud peaaegu 24 protsendini. Kõige hullematel kriisipäevadel 1933. aastal oli ligi 13 miljonit inimest tööta. 1932. aastal oli tööstuse tootmisvõimalus vaid 40% ja börsituru käive vaid kümnendik krahhile eelneva aja käibest. Ühiskonna struktuuris olid tõsised ebakõlad. Töötute hulgas levisid kommunistlikud meeleolud. Inimesed jäid nälja, kodutuks, kaotasid oma raha, jäid töötuks. Kogu pangandus oli allakäinud. Näljademonstratsioonid, protestid ja meeleavaldused muutusid suuremates linnades tavaliseks nähtuseks. Laostume oli üleüldine, seda oli põllumajanduses, panganduses, eraettevõtetes, tööstusmajanduses jne. Nii majanduskriis kui ka piiramatu sisserände lõpp vähendasid drastiliselt ka rahvastiku arvu kasvu.
1932. aastal toimusid uued presidendisvalimised ning Herbert Hoover kukutati kohalt. Kolmekümne teiseks Ameerika presidendiks sai demokraatliku partei esindaja Franklin Delano Roosevelt . Tema kuulutas 1933. aastal välja uue kursi mis oli julge ning edukas ettevõtmine. Ta püüdis kriisi ületada erakapitali tegevuse riikliku reguleerimisega, dollari devalveerimisega, ühiskondlike tööde ja erakorralise riigiabi kavadega. Välispoliitikas ajas F.Roosevelt nn hea naabri poliitikat. Samal aastal sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Kuid hoolimata sellest sai Roosevelt palju kriitikat. Teda süüdistati fašismi, sotsialismi ja kommunismi sissetoomises USA majandusellu. Siiski valiti ta 1936ndal aastal taas presidendiks. Ta otsustas jätkata uuendustega ning ümberkorraldustega, kuigi tundis tugevat vastasseisu. Nii Kongress kui ka Ülemkohus hakkasid märkama presidendi valitsemises ning otsuste langetamisel vigu. Lõpuks kiideti ikkagi heaks mitmed Roosevelti valitsuse tähtsad ettepanekud, mis parandasid tavainimeste seniseid elusid. Tänu Rooseveltile astusid Ühendriigid uude, majanduslike ja poliitiliste muudatuste ajajärku. Uue kursi poliitikal oli eriti suur mõju ka Ameerika põllumajandusele, sest ta süvendas veelgi maaühiskonnas juba väljakujunenud suundumusi.
Kokkuvõte:
1920ndad ja 1930ndad aastad Ameerika majanduses ja poliitikas on mõjutanud palju kogu maailma. Kuigi Ameerika oli üks maailma juhtriike ning nende majandus arenes 1920-1930. aastail väga kiiresti ja võimsalt, toimus 1929. Aastal suur tagasilöök- majanduskriis . Sellest oli muul maailmal palju õppida, kuidas majandada. Kahe sõja vaheline aeg oli USAs väga pingeline ning piinarikas. See aeg on väga huvitav ning põnev ja sellest võiks tegelikult kirjutama jäädagi, kui veelgi täpsemalt kõike välja tuua. Seda aega on nimetatud džässiajastuks, liialdusteajastuks, krahhiajastuks, mäslevaiks kahekümnendaiks ja kuratlikeks kolmekümnendaiks. Juba need nimed annavad aimu kui olulised need aastad olid.
Kasutatud kirjandus:
Jenkins ,P. Ameerika Ühendriikide ajalugu. Tallinn: Pakett. 2003.
Õpik. Lühike Ameerika ajalugu. Tallinn. 1999 (?)
Teatmeteos. Eesti Nõukoguse Entsüklopeedia. Tallinn: Valgus. 1985
Värä, E; Pajur, A; Tannberg , T. Lähiajalugu. Tallinn: Avita . 2004
Iskül, I. Ameerika Ühendriigid 1920- datel ja 30-datel aastatel. www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ameerika_yhendriigid_1920_irene.htm
Vikipeedia. Franklin Delano Roosevelt.
http://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Delano_Roosevelt
Vikipeedia. American Mafia .
http://en.wikipedia.org/wiki/American_Mafia
Vikipeedia. Maffia
http://et.wikipedia.org/wiki/Maffia