Piirati kirikuõigusi, tühistati majanduslikud keelud ja piirangud Rahvastik 19. sajandil 19. saj. kasvas rahvastik väga kiiresti, suurem osa sisserännanutest leidsid rakendust tööstustes ja transpordi aladel. Rahvaste kujunemist mõjutas immigratsioon Euroopast Peamine elanikkond oli indiaanlased. Odav tööjõud Hiinast, Indiast ja Indoneesiast. Hariduse vallas saavutasid edu linnastunud riigid. Majandus 19. sajandil Peale Iseseisvussõda muutus sotsiaal majanduse struktuur: Riigid spetsialiseerusid teatud tooraine tootmisele Ladina-Ameerika maad muutusid sõltuvaks kaupade sisseveoks Põllumajanduses valitses suurmaaomandu Kaotati orjus 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika. Inglise kapitaliga finantseeriti põllumajandust. Sisepoliitika 19.sajandil. Pärast iseseisvussõda valitses Ladina-Ameerika riikide sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos.Tekkisid sagedased
George Washington Koostaja: Regina Saar Mõniste Kool 8.Klass Sisukord Lapsepõlv Sõjaväelasekarjäär Ameerika iseseisvussõda Hõbedast meenemünt Kaasa Esimene president Washington tänapäeval Lapsepõlv Sündis 22.veebruaril 1732.a. Virginia osariigis Pärines jõuka plantaatori perekonnast Jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt töötas maamõõtjana, hiljem riigikontrolörina Sõjaväelasekarjäär Sõjaväelasekarjääri alustas seitsmeaastase sõja ajal Konflikt arenes Ameerika kolooniate ja Inglismaa vahel
Jugoslaavia sõjad 1991- 2001 Üldandmed Leidis aset 1991-2001 Rahvuslikud konfliktid endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi aladel Koosnes eraldiseisvatest militaarsetest konfliktidest, mis toimusid ja mõjutasid enamikke endiseid Jugoslaavia vabariike Sõjad Kümnepäevane sõda ehk Sloveenia iseseisvussõda (1991) Horvaatia iseseisvussõda (1991-1995) Bosnia sõda (1992-1995) Kosovo sõda (1998-1999) Presevo oru ülestõus (1999-2001) Makedoonia ülestõus (2001) Põhjused Etniline mitmekesisus Jugoslaavia koosnes kuuest vabariigist, kus oli viis rahvust, neli keelt ja kolm usku Kogukonnad lõhenesid etnilise ja religioosse kuuluvuse tõttu ning järgnes sügavalt isiklik võitlus, millega kaasnes julmus, vägistamine ja piinamine
kindraliks saanud Toussaint L'Ouverture. http://en.wikipedia.org/wiki/Toussaint_Louverture · 1804.aastal kuulutati Haiti iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõja põhjused · Suur kaugus emamaast · Indiaanlastest põlisrahvaste ekspluateerimine · Suur maksukoorem · Põhja-Ameerika edukas iseseisuvussõda · Asumaade majandusliku arengu pidurdamine · Väliskaubanduse piiramine Iseseisvussõda · Iseseisvussõda algas 19.aprillil 1810.aastal . · Iseseisvussõjal oli kaks etappi. · Esimene etapp:vabadusvõitlejad saavutasid silmapaistvaid võite. · Teine etapp:vabadusliikumise uus tõus,võim oli kõikjal taastatud. Iseseisvussõja tulemused · Peaaegu kõik Ladina-Ameerika riigid olid sõltumatud. · Kõikides riikides,peale Brasiilia,kehtestati parlamentaalne riigikord,kaotati orjus,tühistati muid seadusi,piirati kirikuõigusi ja muud. Rahvastik · 19
Seda soodustasid mitmed asjaolud: *suur kaugus emamaast *asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine *kreoolide rahulolematus oma olukorraga ja nende vastuolud hispaanlstest ametnikudega *eurooplaste kultuuri ja mõttelaadi domineerimine, valgustusideede ja euroopa filosoofide levik *indiaanlastest põlisrahva ekspulateerimine *suur maksukoorem *vastuseis inkvisitsioonile *Põhja-Ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Iseseisvus sõda algas 1810 19. aprillil. 1815. aastani kestis sõja esimene periood, mil saavutati silmapaistvaid võite põhjas. 1816. aastal algas teine etapp, ehk Lõuna-Ameerika vabadusliikumine, iseseisvumisprotsessi oli võimatu peatada. Iseseissõja tulemused Pea-ageu kõik Ladina-Ameerika riigid olid nüüdseks sõltumatud, v.a. Kuuba ja Puerto Rico, kus püsisid veel Hispaania asumaad.
Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus · Indiaanlased · Euroopa kolonistid · Prantsuse koloonia · Punanahad ja kahvanöod · Maad ei müüda · Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil · Iseseisvuse väljakuulutamine · Iseseisvussõda · Ameerika Ühendriikide loomine · Lipp · Thomas Jefferson Indiaanlased · Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu · Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt · Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid · Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed,
kaubapoliitika – Inglismaale madala hinnaga tooraine + valmiskauba müügikeeld sinna d) Vaenusuhete kujunemine : boikoteeriti Inglise kaupu ja makse nn Bostoni teejoomine (1773), mille ajendiks inglaste privileeg teega tollivabalt kaubelda Bostoni rahutused (1775) - Inglise väed püüdsid maha suruda kolonistide relvaüksusi (15 000), legendi järgi Ameerika lipu sünd 3. Iseseisvussõda ja USA loomine a) Kontinentaalkongress Philadelphias 1776: otsus luua regulaararmee George Washingtoni juhtimisel Iseseisvusdeklaratsioon 4. juulil 1776 - 13 kolooniat kuulutasid end iseseisvateks riikideks b) Iseseisvussõda (1775 – 1783) : Inglise suur ja hea väljaõppega palgaarmee Ameerika vabatahtlike salgad, mille tugevuseks võitlus vabaduse eest ja parem taktika (lahkrivi) Inglaste sissepiiramine ja alistamine Yorktowni all 1783.a
Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus • Indiaanlased • Euroopa kolonistid • Prantsuse koloonia • Punanahad ja kahvanöod • Maad ei müüda • Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil • Iseseisvuse väljakuulutamine • Iseseisvussõda • Ameerika Ühendriikide loomine • Lipp • Thomas Jefferson Indiaanlased • Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu • Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt • Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased • http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid • Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed,
Bunker Hilli lahing Quebecki lahing Staten Islandi lahing Yorktowni lahing Georg III George Washington PARIISI RAHULEPING Inglaste kaotus Yorktownis ei toonud kaasa sõja automaatset lõppu-see kestis veel ligi kaks aastat-otsustas Briti valitsus taotleda rahuläbirääkimisi Pariisis 1782.aastal. 1783.aastal otsustas Kongress lõpliku lepingu heaks ning Suurbritannia ja tema tema endised kolooniad kirjutasid selle alla 3.septembril Kokkuvõte Puhkes iseseisvussõda ning sõja sündmuste keerises võeti vastu 04.07.1776. aastal Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon. Viimane oluline lahing toimus Virginia osariigis Yorktownis, kus ameeriklastel õnnestus prantslaste abiga purustada inglaste väed. Suurbritannia otsustas sõlmida Ameerikaga 3.septembril 1783 Pariisis rahulepingu. Nüüd loome utt ja ühtset riiki.
koloonias oma seadusandlik kogu 1647 Massachusettsis seadus: igas üle 50 inimesega asulas peab olema kool 1636 Harvardi ülikool 1701 Yale jne Vastuolude teravnemine 1754 Franklini Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekt Briti impeeriumi koosseisu kuuluv autonoomne üksus 1754-1763 Briti- Prantsuse koloniaalsõda (Seitsmeaastane sõda) 1765 sõjaväe majutamise ja ülalpidamise seadus 1765 tempelmaksu seadus 1766 tempelmaks tühistatakse, sisseveotollid USA iseseisvussõda 1775 - 1783 1773 Bostoni ,,teejoomine" Click to edit Master text styles 1774 I kontinentaalkongress katkestati kaubavahetus Second level Third level Inglismaaga Fourth level aprill 1775 sõjaline kokkupõrge Lexingtonis Fifth level 1775-1783 Iseseisvussõda patrioodid vs lojalistid
• Keelatud oli osta mitmeid kaupu teistest riikidest, kalli raha eest müüsid neid vaid inglased. • Apalatšidest läänepoole elama asumine oli keelatud. • Inglise sõjaväe majutamine ja ülalpidamine alates 7-aastasest sõjast (1756-1763.) Iseseisvumine • 1773.a. nn. Bostoni teejoomine • 1774- I kontinentaalkongress – kolooniate esinduskogu, ei nõua veel lahku löömist Inglismaast. • 1775- inglaste jõudemonstratsioon Lexingtoni all • algab USA Iseseisvussõda • Kutsutakse kokku II kontinentaalkongress, mis valis G.Washingtoni 13 koloonia sõjajõudude ülemjuhatajaks. • 1776 võeti vastu ISESEISVUSDEKLARATSIOON, põhiautor T. Jefferson Selle dokumendi järgi on kõigil rahvastel õigus enesemääramisele, õigus kukutada ebaõiglane valitseja. Kõik inimesed on sündinud võrdsetena, igaühel on õigus elule, vabadusele ja õnne püüdlemisele USA I ja III president George Washington (1732- Thomas Jefferson (1743-
INDIA Koostajad: Riho, Martin, Tauri, Emma Asukoht ja Ühiskond LõunaAasia Kastikorda Majandus Põllumajandus Indus ja Ganges Kolooniad Kultuur Usk Haridus Kirjandus Kunst Teadus Valitsemine ja vallutamine Aarjalaste sissetung Islami pealetung Padisahh Akbar Suur Briti IdaIndia Kompanii Esimene iseseisvussõda TÄNAme KUuLamast
Ladina-Ameerika iseseisvussöja põhjused olid järgnevad 1. Suur kaugus emamaast 2. Asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine 3. Kreoolide rahulolematus oma olukorraga ja nende vastuolud hispaanlastest ametnikega 4. eurooplaste kultuuri ja mõttelaadi domineerimine, valgustusideede ja Euroopa filosoofia levik 5. indiaanlastest põlisrahva ekspluateerimine 6. suur maksukoorem 7. vastuseis inkvisitsioonile 8. Põhja-ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Hispaania Ameerika-asumaade iseseisvussõja alguseks loetakse 19. aprillil 1810.a puhkenud ülestõusu, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases. See kestis kuni 1826. aastani. Iseseisvussõja tulemusene likvideeriti koloniaalreziim peaaegu kogu Ladina-Ameerikas ja moodustati sõltumatud riigid. Peaaegu kõigis riikides kehtestati vabariiklik parlamentaarne riigikord ja võeti vastu võhiseadused. Rahvastik, majandus, sisepoliitika ja sõjad 19
Amerika Ühendriikide tekkimine 1.Millistest maadest rännati välja Põhja-Ameerikasse = Holland, Inglismaa, Prantsusmaa. 2. Kuidas kujunes Lõuna asumaade mustanahaliste elanikkond= Veeti orjadena. 3. Kuidas ja miks kaotasid prantslased oma asumaad Põhja- Ameerikas= 7 aastase sõja tagajärjel kaotati Kanada. Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega l...
Inglise kolooniate elukorraldus 1776 aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus esitati iseseisvumise nõue. 4. Juunil 1776 võttis koninentallkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni /Thomas Jefferson/. Otsustati luua regulaarne /George Washington/ ja kõrgeimaks võimuorganiks kuulutati kongress. USA moodustas algul 13 iseseisvat riiku, Põhiline probleem kas kujuneb riikide liit või liitriik. Iseseisvussõda 1776 1783 iseseisvussõda. Miks sõda puhkeb? Sõja puhkemise põhjus oli see, et Inglismaa ei olnud nõus loobuma kolooniataest Põhja-Ameerikas. Ameerikalste liitlased olid Madalmaad ja Prantsusmaa 1783 sõlmiti Versailles rahuleping, eissmene suurem võit 1777. Aastal. Uus riik USA 1789 uus põhiseadus. Seaduse kirjutamisel võttis föderalistlik suund osariikide võimupädevus oli majandus, õiguskord, kooliharidus. Keskvõimm födreallvõim tegeleb riigi
8. Miks puhkes Inglismaa kodusõda ning mis oli tagajärg? James I arvas, et parlamenti pole vaja ning lasi nad lahti, rahvas polnud sellega nõus ning hakkas protestima ning sellega seoses ta kutsus parlamendi jälle kokku ning see oli tagajärjeks. Veel tagajärjeks oli James I hukkamine. 9. Nimetage kolm põhjust, miks rändasid eurooplased Ameerikasse 16-18 sajandil? 1)Uues viljad 2)Uued põllumaad 3)Kaubandus 10. Millal ja miks toimus Ameerika Iseseisvussõda? 4.07.1776 Sest 13 kolooniat võitlesid Inglismaaga, et enam mitte kuuluda Inglismaale 11. Millist dokumenti loetakse Ameerika Ühendriikide sünni aluseks? Milles seisneb selle dokumendi tähtsus tänapäevani? Iseseisvusdeklaratsioon mida kuulutas välja teise mandrikongress Ameerika sai iseseisvaks. 12. Mida saab nimetada Ameerika kodusõja puhkemise peamiseks põhjuseks? Orjuse kaotamine 13. Mis olid kodusõjas põhja/ lõuna seisukohad seoses orjandusega?
Seadus tühistati, kuid Inglismaa rõhutas oma õigust välja anda asumaid puudutavaid seadusi ja tõi Bostonisse oma väeüksused. · Inglismaa tõstis tolle nt teele. 1773.a pingestus olukord veelgi: Ida-India kompanii sai ainuõiguse müüa suur partii teed asumaades tollivabalt. Järgnes nn Bostoni teejoomine. Inglismaa tõlgendas seda mässuna ja kehtestas sunniaktid: piirati kohalikku võimu, majutus inglise sõduritele, suleti Bostoni sadam) Iseseisvussõda 1775-1783 1774. kogunes Philadelphias I kontinentaalkongress. Konflikti emamaaga püüti lahendada rahumeelselt. Radikaalsete jõudude survel alustati boikotti Inglise toodetele.1775.a toimus Lexingtonis esimene relvastatud kokkupõrge Inglise väeüksuse, Punakuubede ja kolonistide vahel. USA lipu sünd. Algul sooviti taastada 7-aastase sõja eelne olukord. Kui rahumeelsed otsused ei olnud võimalikud, otsustas II kontinentaalkongress 1776
aktiivsus ja ettevõtlikkus; laevaehitus ja käsitöö - Lõunapoolsed kolooniad- põllumajanduslikud; puuvilla- ja tubakaistandused; Aafrika neegerorjad tööjõuks 8. Tänu millele hakkasid kolonistid end tundma ameeriklastena? - Inglismaa ja Ameerika sideme nõrgenemisele 9. Mis oli Bostoni teejoomine? - Vastuhakk võimule, inglased võisid teed müüa tollivabalt ja odavama hinna eest; tungisid laevale ja loopisid teelaadungi merre 10.Millal toimus Iseseisvussõda? - 1775-1783 a. - Kolooniad vs Briti võim - Võtavad kasutusele oma lipu(13 tähte) - Loovad oma armee, mille juhiks on George Washington - Thomas Jefferson koostas Iseseisvusdeklaratsiooni, 4.juuli 1776 a., põhineb valgustusideedel 11.Mis oli ameeriklaste eelis Iseseisvussõjas? - Võitlesid oma maa ja vabaduse üle, tulistasid varjus, prantslased ja hispaanialased toetasid 12.Mis muutus pärast Iseseisvussõda?
Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Rahva seas hakati just tema panust pidama otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ning nii valiti ta probleemideta riigi esimeseks presidendiks. Washigtoni nime said nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas. 31. Miks puhkes Ameerika Ühendriikides iseseisvussõda? USA iseseisvussõda (1775 1783) Saab alguse "Ameerika revolutsioonist". Ameeriklaste arvates on see vabadussõda, brittidele koloniaalmäss. Peale Seitsmeaastast sõda oli Briti impeerium raskustes, kuna tuli tasuda kulutused pankuritele. Brittide arvates said kolooniad sõjast kasu ning pidid osalema sõjakulutuste maksmistes. Maksukoormuse tõusuga kolooniad ei nõustunud, kuna nad ei olnud esindatud Briti parlamendis. Kehtestati nt suhkru-, tempel- ja teemaksud
AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.Türgi Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PASA 1919-1923 Türgi Vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik
George Washington George Washington on sündinud 22. veebruaril 1732. a. Virginia osariigis. Ta pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri seitsmeteistaastase sõja ajal. Toona arenes konflikt Ameerika kolooniate ja Inglismaa vahel. See kulmineerus Vabadussõjaga, mille ameeriklased hiljem Washingtoni juhtimise all võitsid. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede ülemjuhataja. Ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Hõbedast meenemündi andis välja USA riigikassa George Washingtoni 250. sünnipäeva puhul. Kuuendal Jaanuaril , 1759. a. Abiellus Washington lesest Martha Dandridge Custis'iga . Äsjaabi...
ülemjuhatajaks George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni iseseisvusdeklaratsioon Kuigi dokumendi sõnastus kiideti heaks 2.juulil ja ratifitseeriti 4.juulil, allkirjastati see tegelikult 4.augustil Dokumendi allkirjastas 56 isikut, seal hulgas ka USA tulevased presidendid Thomas Jefferson ja John Adams Howard Chandler Christy ,,Washington" Iseseisvussõda (17751783) Pikemas perspektiivis, osutus ameeriklaste vastupanu inglaste vastu edukaks Ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased vaid maa tagasisaamise tõttu Ameeriklased said toetust Prantsusmaalt, kes oli Inglismaa rivaal. Esimene suurim võit oli 1777.a Saratoga lahingus 1782.a sõlmiti vaherahu, mis tähistas võitu iseseisvussõjas Uus riik ameerika ühendriigid 1787.aastal asuti välja töötama põhiseadust 1789
KREEKA RAHVUSLIK ÄRKAMINE! Kreeka oli pikalt kuulunud Türgi võimu alla: Mandri-Kreeka elanikud kannatasid kõrgete maksude all ning hiljem Osmanite riigiajal sisuliselt pärisorjuses. 18. sajandil kerkis Kreekas esile laevastikuga jõukaks saanud kaupmeeskond, kes domineerisid Türgi sisekaubanduses, lõid sidemeid Vahemere, Balkani ja Lääne Euroopaga. Kaupmeestelt jõudsid kreeklasteni ka reformatsiooni-ja valgustuse ideed + Prantsuse revolutsiooni ideaalid. 18. sajandi lõpus avaldas Kreeka riigimees Rigas Feraios Viinis: 1. Kreeka iseseisvust käsitlevad dokumendid 2. Rahvushümni 3. Detailse maakaardi Nii andis ta sealsetele mõista, et Kreeka on liikumas iseseisva riigi poole. Kreeka iseseisvussõda(1821-1828): 1814. aastal asutati salaorganisatsioon Filiki Eteria ehk Sõprade Ühing, mille eesmärgiks oli Kreeka vabastamine. Plaaniks seati revolutsioon Peloponnesosel, Doonau vürstiriikides ja Konstantinoopolis. 6. märtsil 18...
Vastus: Konflikt - Kolonistid viskasid üle 300 teekasti merre. ● Aastal 1775 kogunes kontinentaalkongress, mis oli kolooniate esinduskogu. Seal võeti vastu kaks olulist otsust. Nimeta need otsused. I otsus - Kontinentaalkongress valis regulaararmee ülemjuhatajaks George Washingtoni II otsus - Lõid regulaararmee ● Miks on 4. juuli 1776. aasta Ameerika Ühendriikide ajaloos oluline? Vastus: Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon Järgnes iseseisvussõda, mis toimus aastatel 1775-1783. Ameeriklastel õnnestus sõda võita, sest: 1. neil oli kõrgem moraal, kuna võitlesid oma maa ja vabaduse eest 2. nad kasutasid uue taktikana lahkrivi (asetusid lahinguväljal hajusalt, olid puu või kivi taga), tänu millele olid inimkaotused väiksemad. ● Mis aastal sõlmiti Versailles´ rahu? Mis oli selle tulemus? Vastus: 1783 aastal, Inglismaa tunnustas oma endiste kolooniate iseseisvust. 1789
1) Millal toimus USA iseseisvussõda, kelle vahel see toimus ja milline oli selle tulemus? [lk 102—104] Iseseisvussõda toimus 1775–1783 Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel. Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahu, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust. 2) Millal võeti vastu USA iseseisvusdeklaratsioon ja mis oli selle sisu? [lk 104] 1776 Philadelphias kokku tulnud teine kontinentaalkongress otsustas luua oma regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks Virginia plantaatori George Washingtoni (eluaastad 1732-1799). Kui Inglise kuningas ähvardas mässajatega arved õiendada, siis võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mille koostas Virginia plantaator Thomas Jefferson (eluaastad 1743-1826). Sellega kuulu...
1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, Tartu Ülikooli asutaja Jefferson-Iseseisvus deklaratsiooni autor Washington-USA I president 1775-1783-USA iseseisvussõda Konföderatsioon-Riikide liit Galilei-astronoom Newton-füüsik Linne-Loodusteadlane Lavoisier-keemik Robespierre-jakobiinide juht 93-94 1789-1799-Prnts rev Napoleon-Prnts kindral-kansler-keiser 1812-Prnts sõjakõik Venemaale Legaat-paavasti saadik Diktatuur-vägivalla valitsus Terror-verine arvete õiendamine Konkordaat-kokkulepe paavstiga Tööstuslik rev-üleminek käsitöölt masinatööle ja manufaktuuridelt vabrikutele Watt-Aurumasina leiutaja Indrustraalühsikond- tööstusühiskond
Olulist rolli mängis siin II Kontinentaalkongress. 15. novembril 1777 kiitis kongress heaks dokumendi nimetusega Konföderatsiooni Artiklid ja Igavene Liit. Seda võib pidada USA esimeseks põhiseaduseks. See dokument määras kindlaks uue riigi võimuorganid ja nende pädevuse. Esialgu oli keskvõimul väga vähe volitusi. Tema pädevusse kuulusid: sõja ja rahu küsimused, välispoliitika, läänealade hõivamine, raharingluse korraldamine. Selline süsteem nõrgendas riiki. Pärast iseseisvussõda, täpsemalt 1786. aastal hakkasid Põhja-Ameerika elanikud mõtlema põhiseaduse reformi üle. Nii tuligi 1787. aastal Philadelphias kokku Põhiseaduslik Nõukogu (ingl k Constitutional Convention). See töötas 25. maist 27. septembrini 1787. Esimees oli George Washington. Töötati välja USA põhiseadus. Tugeva võimuga keskvõim föderalistid, nõrk keskvõim anti-, konföderalistid, vabariiklased. OR-de esindatus USA parlamendis ehk Kongressis. Veel tekitas vaidlusi orjuse küsimus
USA 18.-19. sajandil: 1. Kolonistide rahulolematuse põhjused. Inglise valitsus tõstis kolonistide makse (liigne jõukus) Keelati rajada asundusi lääne poole Apalatši mäeahelikust Kolonistid hakkasid järjest enam tundma end ameeriklastena Tooraine odav müük Kolonistid pidid majutama ja ülal pidama briti sõjaväge 2. Iseseisvussõda 1775-1783: osapooled, sõja algus, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine ja tähtsus, ameeriklaste võidu põhjused, sõja tulemused Pariisi/Versailles` rahuga. G. Washingtoni ja T. Jeffersoni roll? Osapooled: Kolonistid + Prantsusmaa, Holland, Hispaania Inglismaa 1776 tuli kokku teine kontinentaalkongress, kus tuldi välja poliitilise iseseisvuse nõudmisega. Iseseisvusdeklaratsioon: Kuulutati välja 4. juulil 1776, Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks.
Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · Lara · Pealinnaringkond · Liidusõltkonnad · Mérida · Miranda · Monagas · Nueva Esparta · Portuguesa · Sucre · Zulia · Táchira · Trujillo · Vargas · Yaracuy Iseseisvumine Seni Hispaania kolooniaks olnud Venetsueela kuulutas end esmakordselt iseseisvaks 1811. aastal. Algas Venetsueela iseseisvussõda. Suveräänsus saavutati pärast võidukatCarabobo lahingut 1821. aastal ning kindlustati võiduga Maracaibo lahingus 1823. aastal. Kuni 1830. aastani oli Venezuela Gran Colombia riigi osa. Vaatamisväärsused Caracas Venetsueela pealinn, kus paljude vaatamisväärsuste hulgas on tähtsaimateks linna ajalooline keskus ning UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv ülikoolilinnak El Avila rahvuspark, mis asub ainult 90km kaugusel pealinnast ja kus on palju tähistatud matkaradasid.
Romantism Romantism levis Euroopas 18.sajandil (millal?) Romantism vastandus talle eelnenud klassitsism (mille?) seadus- ja mõistuspärasusele. 17. sajandil valitsenud klassitsismis otsustas ilu üle kirjanduses mõistus, mitte tunded. 18. sajand, eriti selle lõpp tõi suuri muutusi Euroopa ja kogu maailma rahvaste (kelle?) ellu. Prantsuse revulotsioon (mis?), Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika (mille?) Iseseisvussõda, mis viis Ameerika-Ühendriikide (mille?) loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma. Romantism, mis sai alguse eeskätt Saksamaalt (kus?) ja Inglismaalt, levides kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat, taotles isiku- ja loominguvabadust, seades esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu (mille?) tähtsust, kujutatava erakordsust, väärtustas rahva loominut (mida?). Romantismiaja kirjanikud idealiseerisid minevikku (mida
kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Mida nõrgemaks jäi side Inglismaaga, seda enam hakkasid kolonistid end tundma ameeriklastena ega saanud heaks kiita Inglise valitsuse poliitikat. 6. Mille poolest erines USA riigikorraldus tolle aja Euroopa riikide omast? Euroopas ja Inglismaal oli enamasti monarhia, USA-s enam mitte. 7. Kas Inglise paramendil oleks olnud võimalik Ameerika kolooniate iseseisvussõda vältida? Põhjenda oma arvamust. Jah, sest algul saadeti Inglise kuningale rahumeelne kiri palvega tunnistada kolooniate iseseisvust. Kui kuningas poleks neid mässajateks nimetanud ja ähvardanud kolooniate juhid üles puua, poleks sõda toimunudki. 8. Nimeta USA algsed osariigid. Iseseisvusdeklaratsiooniga liitusid kolmteist osariiki: Georgia, Põhja-Carolina, Lõuna- Carolina, Massachusetts, Maryland, Virginia, Pennsylvania, Delaware, New York, New
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Nove...
Haldusjaotus Poliitiliselt on Iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel: 1) Iiri Vabariik hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Selle osa pealinn on Dublin. 2) Põhja- Iirimaa, mis hõlmab ülejäänud osa saarest, kuulub Suurbritannia koosseisu ning selle pealinn on Belfast. Ajalugu 1. jaanuarist 1801 kuni 6. detsembrini 1922 oli Iirimaa ühtse tervikuna osa Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigist. Pärast Inglise-Iiri sõda ehk Iiri iseseisvussõda sõlmisid Iiri Vabariigi valitsuse liikmed 1921. aastal Inglise-Iiri lepingu ning lõid terve uue Iiri omavalitsuse süsteemi, mis on tuntud dominiooni staatuse nime all. Vaatamisväärsus Dublin Selleks, et kõik Dublinis pakutav rahulikult läbi käia, tuleks varuda terve päev. Siinsetest vaatamisväärsustest tasub välja tuua järgmised. 1592. aastal Elizabeth I poolt asutatud Trinity College on Iirimaa vanim ja suurim ülikool, mille tohutusuure pindalaga
· NIMED · Jaan Poska- eesti riigimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule. · Konstantin Päts- päästekomitee liige, Eesti esimene president. · Johann Laidoner- Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas. · Jaan Tõnisson- riigitegelane ja poliitik. 20 saj postimehe peatoimetaja. Lõi eesti esimese erakonna. · F. R. Kreutzwald- Eesti esimese eepose looja, õppis Tartu Ülikoolis arstideaduskonnas. Töötas ka arstina. · Karl Robert Jakobson- Ajaleht Sakala looja. EkmS juht. · Jakob Hurt-vana vara ja rahvaluule koguja, Oteoää kirikuõpetaja, EkmS president. · J. V. Jannsen- Perno Postimehe looja, lõi laulu jamänguseltsi Vanemuise, korraldas esimese üldlaulupeo Tartus. · Lydia Koidula- oli Eesti kirjanik ja Jannseni tütar. · J. Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. · Nikolai II- oli Ve...
aastat vana. Koolis oli G. Washington matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. Tema esimene amet oli maamõõtja. Järmisena õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastali maakaitseväes. 1755 aastal oli ta Virginia kaitseväe juhataja.Sõdis prantslaste ja indiaanlastega. 1758 aastal läks erru. 15. juunil 1775 valiti ta ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhatajaks. 1775-1783 toimus Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas. G. Washington kuulus Virginia seadusandlikku kotta ja esindas Virginiat I ja II kontinentaal kongressil. Suurbritannia ja Ameerika kolonistide sõja puhkedes oli Washington üsna loomulik valik kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus
Konstantin päts Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Pätsil oli väga tormine ja huvitav elu. Ta sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal, ja lõpetas õigusteadkonnas Tartu Ülikoolis. Järgmisena läks ta Vene armeesse ning võitles koos tsaari armeega. Ta tuli Eestisse tagasi ning valiti teda paljudele positsioonidele, kaasaarvatud Tallinna linnapea tiitli, au mida ta keeldus vastuvõtmast, kuna ta polnud vene verest (ta mõtles, et oleks linnal parem kui neil oleks venelasest linnapea). Siis tuli 1905.aasta mäss kus tema ja paljud teised võitlesid tsaari sõdalaste vastu. Mäss langetati suure julmsusega, milles üle 500 eestlase suri. Pätsil oli õnne, et ta ära põgenes, aga teda siiski mõisteti surma. Kuna poliitiline seis Venemaal oli nõtke, ta sai tulla tagasi Eestisse paari aasta pärast ja olla lühema karistuse all. Aga ta siiamaani tegeles enda revolutsioonili...
Nii Lõuna-kui ka Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel. Domineerima jäid esialgu inglased ja prantslased. Jätkus võimuvõitlus kolooniate üle. Prantslased tõrjuti välja ja nad kaotasid asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel. 4.juuli 1776 võeti vastu iseseisvus deklaratsioon, millega kuulutati 13 kolooniat iseseisvaks. Tekkis iseseisvussõda, millega võideti kätte alles iseseisvus. Lõunas põllumajanduse aluseks suurmajapidamised, kus kasutati sisseveetut orjade tööd. Istandustes kasvatati peamiselt puuvilla, sest nõudlus Euroopas selle järele oli suur. Kõrged puuvillahinnad tõid plantaatoritele suurt tulu. Põhjas olid farmid, kus kasutati farmeri enda ja tema perekonna tööjõudu, orje ei peetud. Tööstus oli lõunas vähearenenud. Põhjaosariigid olid tööstuslikult rohkem arenenud
aastat vana. Koolis oli G. Washington matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. Tema esimene amet oli maamõõtja. Järmisena õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastali maakaitseväes. 1755 aastal oli ta Virginia kaitseväe juhataja.Sõdis prantslaste ja indiaanlastega. 1758 aastal läks erru. 15. juunil 1775 valiti ta ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhatajaks. 1775-1783 toimus Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas. G. Washington kuulus Virginia seadusandlikku kotta ja esindas Virginiat I ja II kontinentaal kongressil. Suurbritannia ja Ameerika kolonistide sõja puhkedes oli Washington üsna loomulik valik kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus
aastal esimene köide, mis mõistis hukka feodaal-absolutistliku korra institutsioonid ning ideed, kuid see koondas oma aja eesrindlikke, aga ikkagi erinevaid inimesi. Dideroti kahele esimesele köitele astusid vastu katoliku kirik ja ametivõimud. „Entsüklopeedia“ keelati ning selle trükkimine ja müümine olid karistatavad vanglakaristusega, kuid Diderot jätkas illegaalselt tootmist. Valgustusajastu ideede tulemuseks oli Ameerika iseseisvussõda, valgustatud absolutism ja Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele.
Lõuna-am tegeldi tubakakasvatusega, puuvilla istandusega. Kolooniad olid vastasseisus kuninga võimuga, selle põhjused: Side Am ja Eur vahel hakkas nõrgenema. Kun hakkas makse suurendama, takistas kolooniate majanduslikku edenemist. Aja jooksul kujunes välja kolonistide ühtekuuluvustunne. Valgustusideed jõudsid Am- sse, loodi Põhja-Am Kolooniate Liit. 1773-Bostoni teejoomine protest tollimaksu vastu. 1774 esimene Kontinentaalkongress. 1775-1783 Iseseisvussõda george Washington. 1783 Versailles' (pariisi) rahu- kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Sõja ajal toetas kolooniad Pr, sest varasemal ajal olid Inglased oma valdusi In-le kaotanud, samal põhjusel toetasid kolooniaid ka Hisp ja Hol. Ameeriklased võitlesid oma vabaduse eest. Inglise parlamendil ja valitsusel olnuks võimalik Am kolooniate Iseseisvussõda vältida.
suurkaupmehed, juristid, lõunas ka planaatorid. Kolonistide valdav osa kuulus keskkihti : farmerid, poodnikud, käsitöölised, arstid, pastorid ja õpetajad. Alamkihti kuulusid lihatöölised, meremehed. ( väiksearvuline ) Miks oli ameeriklastel vaja iseseisvuda? Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas aga kolooniate majanduslikku edenemist. See viis peagi vaenusuheteni. Iseseisvusdeklaratsioon, Iseseisvussõda. Lahkrivi ja lipp. Iseseisvusdeklaratsioon - 4. juuli 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratisooni. See kuulutas 13 kolooniat iseseidvateks riikideks, põhjendades rahva õigust oma saatuse määramisele ja valitsuse loomisele. Iseseisvussõda- vabadus tuli neil siiski endil kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud, parema väljaõppega. Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai siiski see , et ameeriklased
12) Piiramatu kuninga võim absolutism/absoluutne monarhia 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest ühendatud kuningriik 14) Päikesekuningas Louis XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 Stuart 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus empirism 17)Valitsema peab valgustatud monarh, absoluutse võimuga valgustatud absolutism 18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi 18. saj. 19)USA-le panid aluse13 Inglismaa kolooniat 20)USA Iseseisvussõda algas lahinguga Lexington 21) 1773.a toimus „teejoomine“ Bostonis 22) USA Iseseisvussõda algas aastal 1775 23) USA riigikorda nimetatakse presidentaalne vabariik 24)USA I president oli George Washington 25)Iseseisvusdeklaratsiooni autor T. Jefferson 26USA osariike valitsevad kubernerid 27Isik, kes kirjutas alla Pariisi rahulepingule USA poolel Benjamin Franklin 1783 28)Dokument, mille järgi on rahvastel enesemääramisõigus USA iseseisvusdeklaratsioon
12) Piiramatu kuninga võim - absolutism 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest - ühendkuningriik 14) Päikesekuningas – Louiss XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 – Stuartide dünastia 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus - empirism 17)Valitsema peab valgustatud monarh, absoluutse võimuga – valgustatud absolutsim 18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi – 18.saj 19)USA-le panid aluse – 13 inglise kolooniat 20)USA Iseseisvussõda algas lahinguga - Lexington 21) 1773.a toimus „teejoomine“ - Boston 22) USA Iseseisvussõda algas aastal - 1775 23) USA riigikorda nimetatakse – presidentaalne vabariik 26USA osariike valitsevad - kubernerid 27Isik, kes kirjutas alla Pariisi rahulepingule USA poolel – Benjamin Franklin 28)Dokument, mille järgi on rahvastel enesemääramisõigus , II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi - iseseisvusdeklaratsioon 29)Kindlusvangla Pariisis, vallutati 1789 - Bastille
Muusika KT ! 1. Mis iseloomustab klassitsimi-üldhinnang, millised olid hooned, maalid. Klassitsism oli 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused ja mõjutajad : 1. valgusfilosoofid ( Voltaire). 2. Arheoloogilised väljakaevamised ( Pompeji). 3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast
Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks. George Washington abiellus 1759. Aastal lesest Martha Dandridge Custis’iga, neile sündis 2 last. George, kes oli 190 cm ja kaalus 82 kilo oli 50 aastaselt nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine. Äsjaabiellunud paar kolis Mount Vernon’i elama. 15. juunil 1775 valiti ta ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhatajaks. 1775-1783 toimus Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas. G. Washington kuulus Virginia seadusandlikku kotta ja esindas Virginiat I ja II kontinentaal kongressil. Suurbritannia ja Ameerika kolonistide sõja puhkedes oli Washington üsna loomulik valik kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783
Franklin Asumaade vabastamise eestvedaja ja hankis abi Prantsusmaalt. b) T. Jefferson Kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Oli usa president. Keelas orjade sisseveo USA-sse. c) G. Washington Esimene USA president. d) J. Madison Kirjutas uue konstitutsiooni. e) Tempelmaksuseadus Maks mis kehtestati ajalehtedele ja kõikidele ametlikele kirjadele. f) Iseseisvusdeklaratsioon Kuulutas 13 Ameerika osariiki iseseisvaks. g) Iseseisvussõda Sõda inglaste vastu vabastamaks asumaid. 12. Teadus a) Galileo Galilei Teadlane ja astronoom kes avastas et maa tiirleb ja et ei ole universumi keskus. Avastas päikese plekid. Ta põletati tuleriidal. b) Isaac Newton Kravitatsiooniseaduste ja energia jäävusseaduste looja. Mehaanikaseaduste looja. Füüsik ja loodusteadlane.
astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Source: Wikipedia 9. Jakobiinid ja terror / Robespierre Robespierre - Jakobiinide diktatuuri looja, kes kasutas terrorit, et riik korda saada. Parlamentaalse demokraatia lõpetaja. 10. TV 4/53 (vali 2 valdkonda) Valgusideede levik: Valgustusfilosoofid, usuvabadus, erinevad vabadused Ameerikas. Maksusüsteem: Makse tõsteti liigselt, ebaühtlane süsteem. Aadlike ja vaimulike maksustamine. USA iseseisvussõda: Prantsusmaa aitas Ameerikat kasutades enda raha, samal ajal olles ise kehvas olukorras. Absolutistlik valitsemisviis: Louis XVI oli äpardunud valitseja, ta ei tahtnud olla valitseja. Ta oli oskusteta ja suutmatu, lasi ennast teiste poolt liigselt mõjutada. Riigi majanduslik olukord: Pidev maksude tõstmine, 1787-1788 ikaldused. Finantskriis, riik oli võlgades (pankroti äärel). Ühiskondlikud vastuolud: Vastuolud seisuste vahel (ebavõrdsused). III seisuse sisesed vastuolud. 11. TV 6/55
Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolon...
1618- Opetsankanu(indiaanide pealik) üritas valgeid Ameerikast välja ajada Metakomet- indiaani pealik, kes rüüstas eurooplaste linnu 1638- rootslased rajasid Uus-Rootsi koloonia 1620- laev Mayflower tõi 102 puritaani Ameerikasse 1636- tuli kokku Virinia asunike üldkogu, mis võttis vastu seadustiku 1765- astuti välja tempelmaksuseaduse vastu 1774- Am. Asumaade I kontinentaalkongress 1776 4. juuli- kontinentaalkongress võittis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1775-83- Iseseisvussõda, mille lõpetas Versailles' rahu. Suurbritannia tunnistas Am. Asumaad vabaks 1781- asumaade asemele tekkinud riigid tegid konföderatsiooni(riikide liidu) Pennsylvania- Sektide koondumiskoht, rajas jõukas kveeker William Penn metodism- 18. saj Inglismaal kujunenud usulahk 1830- rajati mormooni kirik Benjamin Franklin(elas 1706-90)- valgustusideoloogiat esindaja, 1754 esitastas P-A kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuuluks võim parlamendile(Suurele Nõukogule)
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
