Ameerika Ühendriikide sünd (0)

Ameerika Ühendriikide sünd.
See on ühe suurima riigi tekkimise lugu alustades avastamisest.Nende vabadusvõitlusest ja iseseisvuse väljakuulutamisest ning kujunemisest.Arvatavasti 25 000 aastat tagasi indiaanlaste poolt asustatud suure riigi moodustamine eurooplaste tulekul,mis on tänaseni alles koos 1787.a. välja töötatud põhiseadusega.Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud.Täpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat väikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador , mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest.Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad Euroopast.17.saj alguses oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel pidades omavahel sõdasid, et saavutada ülemvõimu.Nii nagu Inglased tõid Ameerikasse vabameelse poliitilise korra,võtsid prantslased kaasa seisusevahed.Seitsmeaastase sõja tagajärjel kaotasid(1756-1763) prantsalsed oma asumaad Põhja-Ameerikas inglastele.Punanahkadeks hakati kutsuma põliselanikke pigem seetõttu, et nad armastasid oma keha ja nägu tähtpäevade puhul värvida punase värviga.Indiaanlased suhtusid alguses eurooplastesse heatahtlikult.Vaen algas siis kui kaupmeeste asemel hakkasid saabuma ümberasujad, kelle oolul ei näinud lõppu tulevat.17.saj algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit kuid katsed valgetest vabaneda oma mandril ebaõnnestusid.19.saj alguseks olid Indiaani kultuurid idarannikul hävitatud ning põliselanikud kaugele läände tõrjutud.18.saj keskapaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat.Põhjapoolsemates asumaades levisid farmid .Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri puuvilla - ja tubakaistandusi.Kuna tööjõudu ei jätkunud hakati Aafrikast laev-laeva järel sisse vedama neegerorje.Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18.saj teisel pool Inglismaa valitsuses soovi nende jõukusest osa saada.Side ameeriklaste ja inglaste (Euroopa) vahel nõrgenes.Kuningas suurendas makse.Lisaks seati sisse tollid, mis takistasid kolooniate majanduslikku edenemist.Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda.Vastukaaluks loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi.Lexingtoni lahing, sealt saadi lipp, mis tehti triibulisest tekikotist (legend). 13 tähte, 13 triipu .Legend räägib, et üks kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti.
Ameerika riigilipp:
Algselt võeti riigi- ja rahvuslipp kasutusele 1777 . aastal ja sellel oli ainult 13 viisnurkset tähte. Kuni tänaseni on lippu muudetud 26 korda, viimati 4. juulil 1960, kui lisati viiekümnes täht, mis esindab Hawaii osariiki.
Punased ja valged horisontaalsed triibud , mida on 13, tähistavad 13 algset osariiki.Viisnurksed tähed vardapoolsel ülemisel sinisel väljal aga sümboliseerivad praeguseid 50. osariiki.Sinine sümboliseerib õiglust.Punane tähistab vaprust .
Ärevas olukorras tuli tollases Philadelphias kokku kontinentaalkongress, kus võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon:4. juuli 1776 – Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon, millega kuulutati välja USA. Iseseisvusdeklaratsiooni autor oli Thomas Jefferson , kes oli Benjamin Franklini õpilane.
Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon :
On dokument, mis pani aluse USA-le. Dokumendi allkirjastasid asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Kongressis 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. Praegugi tähistavad ameeriklased 4.juulit kui iseseisvuspäeva.
Teksti põhiautor oli Thomas Jefferson.
Thomas Jefferson ( 1743 –1826)
Thomas Jefferson (13. aprill 1743 – 4. juuli 1826) oli USA riigimees , Ühendriikide kolmas president (1801–1809), saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees.Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika Ühendriigid ning määrati ära seaduste põhisus ja isikute õigused ja kohustused vastavalt Magna Chartale.Iseseisvusdeklaratsiooniga liitusid kolmteist osariiki: Georgia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Massachusetts, Maryland, Virginia , Pennsylvania, Delaware , New York , New Jersey , New Hampshire, Rhode Island ja Connecticut. Esimene neist oli Delaware, mida seetõttu nimetatakse ka Esimeseks Osariigiks.Iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastas 56 isikut, kellest noorim oli 26-aastane Edward Rutledge ja vanim 70-aastane Benjamin Franklin. Allakirjutanute seas oli ka kaks hilisemat USA presidenti: Thomas Jefferson ja John Adams .
Väljakuulutatud vabadus tuli välja võidelda.
Inglise armee oli küll suurem aga ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest.Nad kasutasid indiaanlaste sõjatarkusi lahkrivi .Pärast vahelduva eduga sõjategevust 1781 .a. piirasid ameeriklased Inglise väed sisse ja sundisid kapituleeruma.1783.a. sõlmitud Versailleś rahuga kuulutatid endised asumaad vabadeks iseseisvateks riikideks ja hakati välja töötama põhiseadust.

Monroe doktriin
2. detsember 1823

Monroe doktriin sõnastati 2. detsembril 1823 President Monroe seitsmendas iga- aastases avalikus läkituses kongressile.
Vene keiserliku valitsuse ettepanekul, mille esitas siin resideeriv keisri saadik, on Ameerika Ühendriikide saadikule Peterburis antud täielikud volitused ja juhtnöörid, et leppida sõbralike läbirääkimiste teel kokku kahe riigi õigustes ja huvides, mis puudutavad meie mandri looderannikut. Samasuguse ettepaneku on Tema Keiserlik Kõrgus teinud ka Suurbritannia valitsusele, kes võttis selle vastu. Ameerika Ühendriikide valitsus soovib selle sõbraliku teoga näidata, kui kõrgelt hindab ta keisri sõprust ning kui oluliseks ta peab vastastikust mõistmist. Nimetatud huvist ajendatud arutelude käigus ja nendega päädivates korraldustes peetakse Ameerika Ühendriikide õigusi ja huve puudutavat olukorda põhimõtteliselt selliseks, et tundub olevat sobiv kinnitada: tulevikus ei saa vabadel ja sõltumatutel tingimustel omandatud Ameerika mandreid koloniseerida enam mitte ükski Euroopa võim.
Eelmise istungi alguses öeldi, et Hispaanias ja Portugalis tehakse suuri jõupingutusi, et parandada sealsete inimeste olukorda, ja näis, et sellega tegeletakse väga läbimõeldult. Vaevalt on vaja märkida, et seni on tulemused olnud tollal oodatust väga erinevad. Oleme alati ärevuse ja huviga jälginud sündmusi selles maailmanurgas, kust me pärineme ja millega suhtleme nii tihedalt. Ameerika Ühendriikide kodanikud kannavad südames kõige sügavamaid tundeid oma teisel pool Atlandi ookeani asuvate kaasmaalaste vastu ning muretsevad nende vabaduse ja õnne pärast. Me ei ole kunagi osalenud Euroopa võimude omavahelistes sõdades, mille põhjuseks on nende enda siseküsimused. Selline tegevus ei sobi kokku meie poliitikaga. Kuid kui meie õigusi rikutakse või kui nende täitmine seatakse kahtluse alla, tajume me ohtu ja oleme valmis end kaitsma. Siinsel poolkeral toimuvate sündmustega oleme paratamatult otsesemalt seotud ja selle põhjused peaksid olema ilmselged kõikidele mõistlikele ja õiglastele vaatlejatele. Liitlasvõimude poliitiline süsteem erineb selles osas Ameerika omast väga oluliselt. Erinevus tuleneb nende riikide valitsuste poliitikast. Oma valitsuse kaitseks peame ütlema, et suhtume sellesse väga pühendunult, sest selle saavutamiseks kaotati palju verd ja vara, see täiustus Euroopa riikide kõige targemate kodanike abil ja selle juhtimise all oleme me saanud nautida enneolematut õnne. Ameerika Ühendriikide ja eelnimetatud riikide vahelise siiraste ja sõbralike suhete hoidmise nimel peame seega ametlikult teatama, et käsitame kõiki nende katseid laiendada oma poliitilist süsteemi ükskõik millisele siinse poolkera osale meie rahu ja julgeolekut ohustavana. Praeguseid kolooniaid või teisi Euroopa riikide kontrolli all asuvaid alasid puudutavatesse küsimustesse pole me kunagi sekkunud ega kavatse seda teha ka edaspidi. Kuid nende riikide puhul, kes on oma iseseisvuse ametlikult välja kuulutanud ja säilitanud omariikluse ning kelle iseseisvust me oleme pärast põhjalikku kaalutlemist õiglaste põhimõtete alusel ka tunnustanud, ei saa me ühegi Euroopa võimu sekkumist rõhumise või muul viisil kontrolli võtmise eesmärgil pidada millekski muuks kui Ameerika Ühendriikide vastase meelestatuse väljenduseks. Hispaania ja nende uute riikide vahelises sõjas kinnitasime viimaste tunnustamisel ametlikult oma neutraalsust. Seda põhimõtet oleme me järginud ja kavatseme seda teha ka edaspidi, kui just meie valitsuse pädevate asutuste hinnangul ei toimu muutust, mis tingib hädavajalikud ümberkorraldused Ameerika Ühendriikide julgeoleku tagamiseks.
Hispaania ja Portugali hiljutised sündmused näitavad, et Euroopa olukord on endiselt ebakindel. Selle olulise fakti kinnituseks ei ole võimalik esitada kindlamaid tõendeid kui see, et liitvõimud oleksid ükskõik millise neid rahuldava põhimõtte alusel pidanud õigeks Hispaania siseasjadesse jõuga vaheleastumist. Mil määral selline sekkumine on nimetatud põhimõtte alusel lubatud? See on küsimus, mille vastu tunnevad huvi kõik, isegi kõige kaugemad sõltumatud suurriigid , mille valitsused erinevad Euroopa riikide omast, ja kindlasti ei tunne keegi selle vastu rohkem huvi kui Ameerika Ühendriigid. Meie Euroopa-poliitika, mis kiideti heaks juba seda maailmaosa nii kaua raputanud sõdade algetapis, jääb siiski muutumatuks.
See poliitika hõlmab põhimõtet mitte sekkuda ühegi Euroopa riigi siseasjadesse, käsitada sealseid de facto valitsusi kui meie seisukohast seaduslikke valitsusi; arendada nendega sõbralikke suhteid ning säilitada neid avameelse, kindla ja mehise poliitikaga, mis on igati kooskõlas kõikide riikide õiglaste nõuetega ega tekita ühelegi riigile mingit kahju. Kuid Ameerika mandrite puhul on olukord väga suuresti ja selgesti erinev. On võimatu, et liitunud riigid võiksid laiendada oma poliitilist süsteemi kummalegi mandrile ilma meie rahu ja heaolu ohustamata; samuti ei usu keegi, et meie lõunapoolsed vennad võtaksid selle poliitilise süsteemi vabatahtlikult omaks, kui seda lubataks neil endal otsustada. Samavõrd võimatu on see, et me suhtume sellisesse sekkumisse ükskõikselt. Kui võrdleme Hispaania ja nende uute valitsuste tugevust ja ressursse ning nende omavahelist kaugust, on ilmselge, et Hispaania ei suuda uusi iseseisvunud riike kunagi alistada. Ameerika Ühendriigid on jätkuvalt seisukohal, et asjaosalistel tuleb lasta rahulikult tegutseda, ja loodetavasti järgivad ka teised riigid seda poliitikat.

Missouri kompromiss (1820)

Akt, millega lubatakse Missouri territooriumil elavatel isikutel koostada põhiseadus, moodustada osariiklik valitsus, millega see osariik võetakse liitu algsete osariikidega võrdsetel alustel ja millega keelatakse teatud maa-aladel orjapidamine.
1. Käesolevaga sätestab Ameerika Ühendriikide Kongressi senat ja esindajatekoda , et Missouri territooriumi allkirjeldatud piiridesse jääva osa elanikel on käesoleva akti alusel õigus koostada oma põhiseadus, moodustada osariiklik valitsus ja anda sellele vabal valikul asjakohane nimi. Pärast moodustamist võetakse nimetatud osariik liitu algsete osariikidega täiesti võrdsetel alustel.
2. Samuti sätestatakse, et nimetatud osariik hõlmab territooriumi, mille piir algab Mississippi jõe keskjoonest põhjalaiusel 36º; kulgeb seda laiuskraadi mööda edasi läände kuni St. Francois' jõeni; jõe keskjoont mööda üles kuni laiuskraadini 36º 30'; sealt edasi sama laiuskraadi mööda läände, kuni see ristub meridiaaniga paralleelse joonega , mis läbib Kansase jõe keskjoont kohas, kus see suubub Missouri jõkke; mööda nimetatud meridiaani paralleeli põhja, kuni see lõikub Des Moines'i jõe kärestikku läbiva laiuskraadiga, moodustades indiaanlaste maade piiriga kattuva joone; eelmisest lõikepunktist edasi itta mööda nimetatud laiuskraadi kuni Des Moines'i jõe hargnemiskohani; siis alla mööda sama jõe keskjoont kuni selle suubumiseni Mississippi jõkke; sealt itta ja seejärel alla ning mööda Mississippi jõe keskjoont algusesse tagasi. Käesolevaga sätestatakse, et ülalnimetatud osariik peab eelnimetatud piirid ratifitseerima. Samuti sätestatakse, et Mississippi jõgi ja kõik teised seda osariiki ääristavad jõed kuuluvad kõnesoleva osariigi volialasse, sest need moodustavad osariigi ühispiiri; kui nüüd või edaspidi luuakse mõni osariik või osariigid, millel on samad piirid, on need jõed ühised mõlemale poolele; Mississippi jõgi ning sellesse suubuvad jõed ja veekogud kujutavad endast üldkasutatavaid veeteid, millele pääsevad nii selle osariigi elanikud kui ka teised Ameerika Ühendriikide kodanikud alati vabalt ligi, ilma et nimetatud osariik kehtestaks mingit maksu, lõivu või tollimaksu .
3. Samuti sätestatakse, et kõik vähemalt 21-aastased Ameerika Ühendriikide vabad valged meeskodanikud, kes on olnud nimetatud territooriumi elanikuks vähemalt kolm kuud enne valimispäeva, ja kõik teised isikud, kes võivad valida hääletamise teel nimetatud territooriumi üldkogu esindajaid, saavad ka oma kandidatuuri üles seada, samuti antakse neile käesolevaga õigus hääletada ja valida konvendi moodustamiseks esindajad, kes jagunevad erinevate maakondade vahel järgmiselt: viis esindajat Howardi maakonnast, kolm esindajat Cooperi maakonnast, kaks esindajat Montgomery maakonnast, üks esindaja Pike 'i maakonnast, üks esindaja Lincolni maakonnast, kolm esindajat St. Charlesi maakonnast, üks esindaja Franklini maakonnast, kaheksa esindajat St. Louisi maakonnast, üks esindaja Jeffersoni maakonnast, kolm esindajat Washingtoni maakonnast, neli esindajat St. Genevieve'i maakonnast, üks esindaja Madisoni maakonnast, viis esindajat Cape Girardeau' maakonnast, kaks esindajat New Madridi maakonnast, üks esindaja Wayne'i maakonnast ja käesolevas aktis määratletud piiridesse jäävast Lawrence 'i maakonna osast.
Ülalnimetatud esindajate valimised toimuvad saabuva maikuu esimesel esmaspäeval ja kahel sellele järgneval päeval kõnesoleva territooriumi eri maakondades ning need korraldatakse nimetatud territooriumi üldkogu liikmete valimist reguleerivates seadustes sätestatud korra ja eeskirjade kohaselt; erandiks on eelnimetatud piiridesse jääva Lawrence'i maakonna valimisaruanded, mis esitatakse Wayne'i maakonnale teiste nimetatud territooriumi seaduste alusel.
4. Samuti sätestatakse, et taolise nõuetekohaselt valitud konvendi liikmetel on õigus koguneda nimetatud territooriumi valitsuse asukohas saabuva juuni teisel esmaspäeval ning selliselt kogunenud konvendil on õigus ja voli teha oma töös paus , et koguneda kõnesoleval territooriumil mõnes teises kohas, mis tundub selle liikmete arvates nende tegevuseks kõige paremini sobivat ; selliselt kogunenud konvent otsustab kõigepealt häälteenamusega, kas põhiseaduse koostamine ja osariikliku valitsuse moodustamine eelkirjeldatud piiridesse jääva territooriumi rahva jaoks on sel hetkel otstarbekas või mitte; kui seda peetakse otstarbekaks, on konvendil õigus koostada põhiseadus ja moodustada valitsus; või kui konvent peab otstarbekamaks, annab ta korralduse valida esindajad, kes koostavad põhiseaduse või moodustavad valitsuse; konvent määrab esindajate arvu ja valimise viisi; esindajad kogunevad nimetatud korraldusega ettenähtud ajal ja kohas, koostavad eelkirjeldatud piirides oleva territooriumi rahva jaoks põhiseaduse ja moodustavad osariikliku valitsuse. Käesolevaga sätestatakse, et moodustatav osariiklik valitsus on vabariiklik ja see ei ole vastuolus Ameerika Ühendriikide põhiseadusega; nimetatud osariigi seadusandlik koda ei sekku kunagi Ameerika Ühendriikide esmaõigusesse nimetatud territooriumi suhtes ega lähe vastuollu määrustega, mille väljaandmist võib Kongress pidada vajalikuks, et tagada territooriumi heausksete ostjate valdusõigus; samuti ei maksusta seadusandlik koda Ameerika Ühendriikide valduses olevaid maid ning mitte mingil juhul ei tohi mitteresidentidest omanike jaoks kehtestada kõrgemaid makse kui residentide jaoks.
5.Samuti sätestatakse, et kuni järgmise üldrahvaloenduse toimumiseni on nimetatud osariigil Ameerika Ühendriikide esindajatekojas õigus ühele esindajale.
6. Samuti sätestatakse, et pärast Missouri territooriumi konvendi moodustamist tehakse sellele allnimetatud ettepanekud. Konvent võib nendega nõustuda või need tagasi lükata; kui nendega nõustutakse, on need kohustuslikud ka Ameerika Ühendriikidele.
Esiteks, igas haldusüksuses eraldatakse 160 aakri suurune maatükk numbriga 16 osariigile, kes annab selle vastava üksuse elanike ja koolide kasutusse. Kui see maatükk on müüdud või muul viisil kasutuses, eraldatakse osariigile sellega külgnev sama suur maa.
Teiseks, kõik soolveeallikad, kuid mitte rohkem kui 12, antakse koos kuue 640 aakri suuruse ja üksteisega külgneva maa-alaga nimetatud osariigi valdusse ja kasutusse. Kõnesolevad piirkonnad valib osariigi seadusandlik kogu välja enne 1. jaanuari 1825. Pärast seda kasutatakse neid osariigi seadusandliku kogu poolt ettenähtud tingimuste ja eeskirjade kohaselt. Käesolevaga sätestatakse, et nimetatud osariigile ei eraldata selle sätte kohaselt ühtegi soolveeallikat, mis kuulub praegu või edaspidi mõnele eraisikule või -isikutele. Samuti sätestatakse, et ilma Kongressi nõusolekuta ei müü seadusandlik kogu neid allikaid ega rendi neid kauemaks kui 10 aastaks.
Kolmandaks, osariigi seadusandliku kogu korraldusel eraldatakse üldkasutatavate teede ja kanalite ehitusse 5% puhastulust, mis saadakse nimetatud territooriumil või osariigis asuvate ja Kongressi poolt müüdavate maade müügist alates saabuva jaanuari esimesest päevast ja millest on maha arvatud kõik Kongressi kulutused. Selles summast kolm viiendikku on mõeldud riigisiseste teede ja kanalite jaoks ja kahe viiendikuga kaetakse Kongressi korraldusel osariiki viivate teede ja kanalite ehitamise kulud.
Neljandaks, neli 640 aakri suurust maatükki antakse käesolevaga osariigi valdusse, et viimane saaks muuta selle oma valitsuse asukohaks. Nimetatud maatükid peavad vastavalt osariigi seadusandliku kogu juhtnööridele asuma ühes tükis üksteisele võimalikult lähedal osariigi seadusandliku kogu poolt valitud haldusüksustes ja piirkondades ükskõik millistel Ameerika Ühendriikidele kuuluvatel riigimaadel. Käesolevaga sätestatakse, et sellised maatükid määratakse kindlaks enne neid ümbritsevate Ameerika Ühendriikidele kuuluvate maade avalikku müüki.
Viiendaks, õppeasutuste kasutusse eraldatakse kolmkümmend kuus 640 aakri suurust maatükki või terve kohalik haldusüksus koos muude õppeotstarbeks määratud maadega, mille määrab kindlaks Ameerika Ühendriikide President, ning see maa kuulub selle osariigi seadusandlikule kogule ja antakse selle poolt üksnes õppeasutuste kasutusse. Käesolevaga sätestatakse viie ülaltoodud ettepaneku puhul tingimus, et nimetatud osariigi konvent peab tegema korralduse, mida ei ole võimalik ilma Ameerika Ühendriikide nõusolekuta tühistada. Selle korralduse kohaselt vabastatakse kogu Ameerika Ühendriikide poolt osariigile, maakonnale või haldusüksusele või muuks otstarbeks müüdud maa alates saabuva jaanuari esimesest päevast kõikidest riigivõimu korraldusega kehtestatud maksudest viieks aastaks alates müügi kuupäevast. Samuti sätestatakse, et maad, mis anti hiljutise sõja käigus või mis antakse käesolevaga sõjalisse kasutusse, vabastatakse alates omandiõigust tõendava tunnistuse saamise kuupäevast kolmeks aastaks maksudest hoolimata sellest, et need jäävad valdajate või nende pärijate kätte, nagu eespool öeldud.
7. Samuti sätestatakse, et kui Missouri territooriumi rahva jaoks koostatakse põhiseadus ja moodustatakse osariiklik valitsus, edastavad nimetatud konvent ja selle esindajad ettenähtud viisil loodud osariikliku valitsuse põhiseaduse või tegevusraamistiku õige ja kinnitatud koopia nii ruttu kui võimalik Kongressile.
8. Samuti sätestatakse, et Prantsusmaa poolt Ameerika Ühendriikidele Louisiana nime all loovutatud territooriumil, mis asub 36º 30' laiuskraadist põhja pool ega jää käesoleva osariigi piiridesse, keelatakse käesoleva aktiga nüüd ja igaveseks orjus ja sunnitöö, välja arvatud karistusena kuriteo eest, mis on süüdlasele nõuetekohaselt mõistetud. Samuti sätestatakse alatiseks, et kui eelnimetatud osariiki põgeneb isik, kes on mõnes Ameerika Ühendriikide osariigis või mingil territooriumil jätnud täitmata oma seadusjärgsed töö- või teenistuskohustused, võib isik, kellele põgenik võlgneb selle teenistuse või töö, nõuda seaduse kohaselt tema väljasaatmist ja endale üleandmist.
KINNITATUD 6. märtsil 1820.

Ameerika Ühendriikide kodusõda

Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda (ingliskeelses ajalookirjutuses tuntud kui American Civil War ja War Between the States ) oli aastatel 1861–1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust.

Sõja põhjused ja eellugu

1860. aasta USA presidendivalimistel oli võitnud Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln , keda lõunaosariikides peeti radikaalseks orjuse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik.Esimesena lahkus 20. detsembril 1860 USA koosseisust Lõuna-Carolina, millel oli sageli keskvõimuga lahkarvamusi olnud, hiljem järgnesid mitmed teised. Veebruariks 1861 oli setsesseerunud riike juba seitse : Lõuna-Carolina, Georgia, Alabama , Florida, Texas , Mississippi ja Louisiana. Nad moodustasid uue Ameerika Riikide Konföderatsiooni (The Confederate States of America) ning valisid enda presidendiks Jefferson Davise . Otsustavaks tuleks aga ilmselt pidada Lõuna rikkaima ja mõjukaima osariigi Virginia lahkulöömist Unioonist 1861. aasta märtsis. Lisaks temale ühinesid Konföderatsiooniga veel ka Tennessee , Arkansas ja Põhja-Carolina.

Kodusõja käik

Aastad 1861–1863

Sõda algas 12. aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust . See tegi edasised kompromissid võimatuks. Põhi otsustas Lõuna kiiresti alistada ning saatis seetõttu tolle pealinna Richmondi peale oma põhijõud, lootes vastupanu ühe otsustava lahinguga lüüa. Kuid esimeses Bull Runi lahingus (21. juulil 1861) suutsid lõunaosariigid Põhja väed sisuliselt purustada, sealjuures mängis Lõuna võidu juures otsustavat osa väejuht Thomas J. Jackson , kes osava kaitsetegevuse eest selles lahingus sai hüüdnime "Kivimüür".
Järgneval aastal tungisid põhjaosariikide väed Lõuna territooriumile lääne poolt, otsustades pikaajalisema kurnamisstrateegia kasuks. Merel kehtestati blokaad , Uniooni väed kindral Ulysses Simpson Granti juhtimisel liikusid aga läbi Tennessee lõuna poole. Neid püüdsid takistada Konföderatsiooni väed Shiloh lahingus, kuid edutult. Sealt sai alguse kindral Granti tähelend, mis viis ta lõpuks presidenditoolile.
Suvel 1862 püüdsid Uniooni väed kindral George B. McClellani juhtimisel alistada ka Richmondi, kuid Seitsme Päeva lahingutes (25. juuni–1. juuli) suutis kindral Robert E. Lee Põhja väed tagasi paisata. Hiljem, 28.–30. augustil peetud teises Bull Runi lahingus võitsid Konföderatsiooni väed Uniooni veelkord. Ent Antietam Creeki lahingus (17. september 1862) sai Lee esimese tõsisema kaotuse osaliseks , seda peamiselt tänu lahinguplaanide sattumisele vaenlase kätte.
1863. aasta algas Konföderatsioonile suhteliselt edukalt, kui Lee võitis 27. aprillist 6. maini peetud Chancellorsville'i lahingu. Siiski polnud võit kuigi magus, sest seal langes Lee lähim abiline , Kivimüür Jackson, seda omade kuulidest tabatuna.

Gettysburgist Appomatoxini

Kindral Lee liikus peale Chancellorsville'i edasi põhja suunas, et pealinn Washington sisse piirata ning sundida Uniooni sõda lõpetama ja Lõuna eraldumisega nõustuma. Kuid Gettysburgi linna juures põrkas ta kokku põhjaosariikide vägedega, kes linnalähedastel küngastel olid head kaitsepositsioonid välja valinud. Lee püüdis küll nendest läbi murda, kuid kurnatud lõunaosariikide väed, kes olid varem kaotanud ka ühe oma parimatest väejuhtidest, ei suutnud 1.–3. juulini kestnud Gettysburgi lahingus Põhja vägesid taganema sundida ning kaotasid rohkem mehi kui viimased . Nii pidi Lee sealt taganema ja initsiatiiv sõjas kaldus seejärel Põhja poolele. Gettysburgi lahinguga samal ajal oli kindral Grant võitnud Vicksburgi kampaania Mississippil, mis tähendas Lõuna sisulist poolitamist. Chattanooga lahingu jäel 1863. aasta novembris liikusid kindral William T. Shermani väed Georgiasse ning laastasid seda metsikult. 1864. aastal jõudis Sherman ookeanini ja nii oli Konföderatsioon kaheks lõigatud.
1864. aasta ei toonud Põhjale veel siiski võitu, sest Lõuna kindralid Lee ja James Longstreet suutsid Granti peatada Wildernessi lahingus. Kuid Põhja ülekaal pani end üha enam maksma ning Leed suruti armutult Virginiasse.9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ehkki kindralil oleks olnud veel võimalus põgeneda ja alustada selle lähedal asuvates metsades partisanivõitlust, otsustas ta kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada. Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem.

Tagajärjed

Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte.
Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid.
Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3.25 miljardit dollarit.
Tuleb tähendada, et ameerika inseneride poolt võeti tarvitusele kodusõjas soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf ja isegi üks allveelaev. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga.
Tänapäeva Ameerika Ühendriigid
(lühend USA (ingliskeelsest nimest United States of America)) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.
USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia . Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastvas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa Iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks.
Alates 20. sajandi keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.
Kasutatud kirjandus:
Ajaloo õpik Uusaeg 8 kl.
Vikipeedia Vaba entsüklopeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/
http://www.usemb.ee/missour_est.php