kuhugi. Kuid majanduskriisi haripunktis võimule tulnud uus president Franklin D. Roosvelt suutis USA 1933 aastal reformidekavaga kriisist välja tuua. Ameerika majanduskriis mõjutas ka Euroopa riike, sealhulgas ka Eestit. Kokkuvõtlikult öeldes oli Ameerika 1920-1930-date aastate mõjuvõimsam riik, kus said alguse paljud tehnikaimed ja mis mõjutas oma tegevusega paljusid riike. Immigratsioon ja multikulturalism. Immigratsioonist kohanemiseni. Tänapäeva USAs elab rohkem kui 100 entilist rühma ning ta on olnud paljurahvuseline riik juba algusaastatest peale. Viimase 200 aasta jooksul on USAsse emigreerunud rohkem kui 50 miljonit elanikku, see on rohkem kui kõikidesse teistesse peamistesse immigratsiooniriikidesse kokku. Sisserännu suunad on aastate jooksul muutunud. Kui 18. sajandi lõpust kuni 1890ni tuli asukaid kõige rohkem Briti saartelt, Saksamaalt ja
Mutlikultuuri teostamise võimatust tõestatakse teatud rahvagruppide vabatahtliku suletud koondumise ja rahvusgruppidel põhinevate kampade tekkega suure sisserändega riikides (näiteks Ameerika Ühendriigid). Kriitika Mitmed lääneriikide juhid on seisukohal, et liberaalne integratsioonipoliitika pole end õigustanud. Mullu teatasid Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Inglismaa peaminister David Cameron, et multikulturalism on kahjustanud nende riikide rahvuslikke huve. Kriitika Viimase aja globaalsed poliitilised tormid on märgatavalt suurendanud immigrantide voolu lääneriikidesse, kus on niigi palju probleeme. See on juba viinud sotsiaalsete konfliktide tekkimiseni. Tagajärjed Kohalikud elanikud jäävad vähemusse Võõras kultuur summutab kohaliku kultuuri Valgete diskrimineerimine Tööpuudus Sotsiaalne ebavõrdsus Aitäh!
Kestis 1920. aastate algusest 1960. aastate keskpaigani. Vaidlused ja sõjad nõrgalt kinnistunud globaliseerumisprotsessi terminite üle. Ülemaailmsed konfliktid. ÜRO. 5. faas - ebakindluse faas. Kestis 1960. aastatest 1990. aastate kriisitendentside ilmnemiseni. Kolmanda maailma kontseptsioon ja globaalse teadvuse levik 1960. aastate lõpus. Kuu hõivamine. Postmaterialistlike väärtuste teadvustamine. Külma sõja lõpp ja tuumarelva levik. Globaalsete institutsioonide järsk kasv. Multikulturalism ja polüetnilisus. Civil Rights. Bipolaarsuse lõpp. Maailmakodanike ühiskond. Ühinemine globaalsesse meediasüsteemi. Globaalprobleemid Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna probleemid, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna ning suurte piirkondade elanike abi. Esmajoones on globaalprobleemid seotud inimese poolt looduse rikkumisega. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigilise
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
Meil on palju vähem vaja viimaste aastate passiivset sallivust ning palju rohkem aktiivset ja jõulist liberalismi. Rühmitustele tuleks anda hinnang lähtudes küsimustest, kas nad usuvad universaalsetesse inimõigustesse, sealhulgas naiste ja teist usku inimeste õigustesse, kas nad usuvad õigusriiki ja demokraatiasse ning kas need edendavad lõimumist või eraldatust. Ka Prantsusmaa tollane president Nicolas Sarkozy kuulutas, et multikulturalism on läbi kukkunud. Me oleme olnud liiga palju mures saabuva isiku identiteedi pärast ja mitte piisavalt mures teda vastu võtva maa identiteedi pärast. Mingil kombel diskrimineeritakse migrante ka kõige lahkemate ja heasoovlikumate inimeste poolt. Sest valdav osa inimesi käitub nii, nagu on mugavam. Aga ühist tausta omavate inimestega on üldiselt mugavam asju ajada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
