Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse pojal transportida koos mehe põrmuga ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad
· United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 % · Protestante 51,3% · Suurim üksik konfessioon on roomakat kirik: 23,9 % USA Eriaplgelised regioonid · Vabameelsed, linnastunud Ida- ja Läänerannikud: ,,euroopalik", demokraatide toetajad
Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse pojal transportida koos mehe põrmuga ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Ameerika avastamine Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad
rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789 Liitriik e föderatsioon, osariikide liit Föderaal e keskvõimu pädevusse kuulusid: § välispoliitika § kaitsejõud § kaubavahetuse korraldamine osariikide vahel ja teiste riikidega § rahandus, post, föderaalmaksude kogumine q Osariigid vastutasid: hariduse, tervishoiu, ja ühendusteede eest. USA põhiseadus. Kongress o
Näljademonstratsioonid, protestid ja meeleavaldused muutusid suuremates linnades tavaliseks nähtuseks. Laostume oli üleüldine, seda oli põllumajanduses, panganduses, eraettevõtetes, tööstusmajanduses jne. Nii majanduskriis kui ka piiramatu sisserände lõpp vähendasid drastiliselt ka rahvastiku arvu kasvu. 1932. aastal toimusid uued presidendisvalimised ning Herbert Hoover kukutati kohalt. Kolmekümne teiseks Ameerika presidendiks sai demokraatliku partei esindaja Franklin Delano Roosevelt. Tema kuulutas 1933. aastal välja uue kursi mis oli julge ning edukas ettevõtmine. Ta püüdis kriisi ületada erakapitali tegevuse riikliku reguleerimisega, dollari devalveerimisega, ühiskondlike tööde ja erakorralise riigiabi kavadega. Välispoliitikas ajas F.Roosevelt nn hea naabri poliitikat. Samal aastal sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Kuid hoolimata sellest sai Roosevelt palju kriitikat. Teda süüdistati fasismi, sotsialismi ja kommunismi sissetoomises USA majandusellu
Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress heaks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni- see dokument lõi uue riigi. Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826). USA iseseisvusdeklaratsioon toetub 17. ja 18. sajandi valgustusfilosoofiale. Inglise filosoof John Locke kirjutas, et kõik inimesed on siia ilma sündinud vabade ja võrdsetena. USA liitlased olid Prantsusmaa, Hispaania, Holland. Kõik need Euroopa riigid ei soovinud Suurbritannia mõjuvõimu tugevnemist maailmas. Teise poole
1775.aasta aprillis toimus esimene relvakokkupõrge, üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi, legendi järgi pärineb siit kaAmeerika lipp: nimelt pannud üks kolonistidest teiba otsa oma triibulise voodikoti Iseseisvumise väljakuulutamine Esialgu ei kavatsenud kolonistid Inglismaast täielikult lahku lüüa, vaid soovisid, et London asumaade vajadustega rohkem arvestaks 1776. aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklaste kõrgeim võimuorgan kongress otsustas luua regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks Geroge Washingtoni 4.juuli 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikides (nüüd tähistavad ameeriklased seda päeva iseseisvuspäevana) Iseseisvussõda 1776. aasta suvel oli riigi olukord ameeriklaste jaoks äärmiselt keeruline Sõjaline ülekaal vormiliselt kindlasti inglaste poolel
me kunagi sekkunud ega kavatse seda teha ka edaspidi. Kuid nende riikide puhul, kes on oma iseseisvuse ametlikult välja kuulutanud ja säilitanud omariikluse ning kelle iseseisvust me oleme pärast põhjalikku kaalutlemist õiglaste põhimõtete alusel ka tunnustanud, ei saa me ühegi Euroopa võimu sekkumist rõhumise või muul viisil kontrolli võtmise eesmärgil pidada millekski muuks kui Ameerika Ühendriikide vastase meelestatuse väljenduseks. Hispaania ja nende uute riikide vahelises sõjas kinnitasime viimaste tunnustamisel ametlikult oma neutraalsust. Seda põhimõtet oleme me järginud ja kavatseme seda teha ka edaspidi, kui just meie valitsuse pädevate asutuste hinnangul ei toimu muutust, mis tingib hädavajalikud ümberkorraldused Ameerika Ühendriikide julgeoleku tagamiseks. Hispaania ja Portugali hiljutised sündmused näitavad, et Euroopa olukord on endiselt ebakindel. Selle olulise fakti kinnituseks ei ole võimalik esitada
Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia). USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas, Hawaii osariik Vaikses ookeanis ja USA Alaska osariik Põhja-Ameerika mandri looseosas. Ameerika Ühendriikidel on värvikas ajalugu. Alates 20. sajandist on Ameerika olnud üks juhtivamaid riike maailmas. Ameerika Ühendriikide pindala on 9 826 630 km2 2009. aasta seisuga elab USA's 30 634 700 inimest. 3 1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST 1.1 Rahvastik Üle 4/5 rahvastikust moodustab inglise keelt kõneleva ameerika rahvus, kes on kujunenud peamiselt Euroopast sisserännanute, vähemal määral 17.-18
Ameerika maailmajao asjadesse. Doktriini ennast hakati nii nimetama alles paarkümmend aastat pärast tema surma. Monroe oli 1775. aastast vabamüürlane ja kuulus Williamsburgi loozi. 5. John Quincy Adams Astus ametisse 1825, lahkus ametist 1829. John Q. Adams oli John Adamsi poeg. Ta oli esimene presidendi poeg, kes ise samale ametikohale jõudis. Teiseks selliseks sai George W. Bush. 1802 valiti ta Massachusettsi osariigi senatisse. 4. märtsil 1803 valiti ta USA Senatisse. Senaator oli ta 8. juunini 1808. 18091814 oli ta saadik Venemaal. Presidendivalimistel sai valijamehi 4 kandidaati, kellest ükski ei kogunud absoluutset enamust. Andrew Jackson, kes oli saanud valimistel nii kõige rohkem hääli kui ka kõige rohkem valijamehi, pidas loomulikuks, et ta valitakse presidendiks. Ent neljast kandidaadist kõige vähem valijamehi kogunud Henry Clay andis oma toetuse Adamsile, kes kogus teises
Põhikirja 16. artikkel kohustas Rahvasteliidu liikmeid ühiselt agressiooni vastu välja astuma. Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri. 1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu
tugevdati järelvalvet trustide ja raudteede üle ning laiendati riikliku järelvalvet nii mõneski muus valdkonnas. Lisaks sellele astus ta aktiivselt üles ka loodusvarade kaitsmis teemal. Üldjoojntes jätkasid sama poliitikat ka järgmised presidendid. · Muudatused välispoliitikas. 19. sajandi lõpust alates oli Ühendriikide välispoliitika põhiline eesmärk võimu kehtestamine Lääne poolkeral. Hispaania - Ameerika sõja käigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil. See andis võimaluse laiendada kaubandusteid Aasiaga, eelkõige Hiinaga. Ameerika hakkas üha ägedamalt sekkuma muude välisriikide sisepoliitikasse. Sõjalistel eesmärkidel ehitati Atlandi ookenai ja Vaikse ookeani vahele läbi Panama maakitsuse. 1867. aastal osteti Venemaalt hõredasti asustatud Alaska.
Kolumbuse ametlik õppimine lõppes umbes 14-aastaselt. Tema esimene meile teadaolev seiklus oli osavõtt merelahingust St. Vincenti neeme juures Portugali poolel Genova vastu, mil ta oli just õppimise lõpetanud. Ise kutsus ta end alati hispaaniapäraselt Cristóbal Colón, mitte kunagi itaaliapärasel kujul Cristoforo Colombo. Ja kõigi tema ülestähenduste hulgas ei leidu ühtki rida itaalia keeles- isegi kirjad vendadele ja Genova ametiasutustele on hispaania keeles ning tema vennadki kutsuvad end ise hispaania nimedega Bartolome ja Diego. On olemas isegi üks, kuigi nõrgalt põhjendatud teooria, mille kohaselt ta olevat olnud pärit hispaania juutide perekonnast, kes tol korral kogu Hispaanias märatsenud kohtuotsuse eest olid põgenenud Itaaliasse. Seega ei saa kindlalt öelda, kas ta oli itaallane või ei. (Ceram 1978:20-21). Kolumbuse auahne isa surus poja ärimaailma ja sealtmaalt hakkas Kolumbus purjetama kaubareisidel
Sissejuhatus USA on olnud läbi aegade üks maailma juhtivamaid riike. Võimsad on olnud ka USA presidendid, üks parem kui teine. Tegelikult ei saa loetleda, et kes oli parem ja kes polnud, kõik olid head presidendid ja andsid oma panuse USA arengule. Nüüd ma loetlen USA presidendid XX sajandil väike jutuga igaühe kohta. 3 USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989
Kodusõda Ameerik Ühendriikides Enne kodusõja puhkemist, 19. saj esimesel poolel, kasvasid Ameerika Ühendriikide riigipiirid väga kiirsti. See oli pingeline aeg ja Euroopa riikide sekkumist Ameerika mandril võeti otsese ohuna rahvulikule julgeolekule. Sell ajal oli USA jagunenud kaheks, selgesti eristatavaks, piirkonnaks. Põhi oli orienteeritud tööstusele, kus elasid ja töötasid vabad farmerit. Lõuna oli aga istandustele põhinev ning seal kasutati orjatööd. Piiride laienemisel läände tekkis küsimus kas ka vallutatud aladel orjapidamine lubada või mitte. Esialgse lahendusena sõlmiti 1820. aastal Missouri kompromisss, mis sätestas endas et orje võid pidada 36. laiuskraadist lõunas. 18. sajandil toimus pidev poliitiline vastasseis föderalisride ja antiföderalistide vahel. Kui järgmise sajandi alguses föderalistie mõju vähenes moodustas vastaspartei 1828. aastal Demokraatliku partei. Partei oli Kongressis enamuses ja seetõt
oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitlises kui ka laiemas, rahvuslik- müütilises mõttes, oli USA-s määrav: just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse ning kehtestas tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal). Washigtoni nime said nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas. Presidendikohal järgnes Washingtonile tema aatekaaslane John Adams. Abraham Lincoln Varased eluaastad Abraham Lincoln sündis puusepp Thomas Lincolni ja tema abikaasa Nancy Hacks Lincolni teise lapsena Kentucky osariigis. Usutunnistuselt olid Lincolnid baptistid. 1816.a kolis nende perekond naabruses asuvasse Indiana osariiki, kus maaomandi küsimus oli selgemalt lahendatud kui Kentucky's
.............................................................................................................................10 Kriis................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus................................................................................... 14 Üldandmed Argentina Vabariik República Argentina Riigikeel hispaania keel Pealinn Buenos Aires President Néstor Kirchner Asepresident Daniel Scioli Pindala 2 766 890 km² Rahvaarv (2003) 38 740 807 Asustustihedus 14 in/km² Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso (ARS) Ajavöönd maailmaaeg -3 Riigihümn Oid, Mortales Üladomeen ar Maakood 54
natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prantsusmaa Euroopa riigid Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917 riigid 1930.aastail Itaalia 1922 Hispaania, Türgi Saksamaa 1933 DEMOKRAATIA TUNNUSED: 1. Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused). 2. Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud. 3. Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel. 4. Kodanikuvabadused. 5. Mitmeparteisüsteem Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete jõudude mõju kasv. 2. Suhteline poliitiline stabiilsus. 3. Elujärje paranemine. 4
sellesse parteisse kuulus ka tema isa Thomas - valiti ta 4. augustil 1834 Illinois' Üldassambleesse. Saadikutöö kõrvalt alustas Lincoln õpinguid õigusteaduses. Kui ta 1. augustil 1836 Üldassambleesse tagasi valiti, oli 27-aastasest noormehest saanud juba Viigide Partei juht Illinois' osariigis. Sama aasta septembris sai ta peale kahte aastat õigusteaduse õpinguid loa praktiseerida juristina. 1837 osales ta Illnois' osariigi pealinna üleviimisel Springfieldi ja asus ka ise sinna elama. Poliitilise tegevuse kõrvalt töötas Lincoln nüüd advokaadina ja sai 1839 loa osaleda USA ringkonnakohtu protsessidel. Üldassambleesse valiti ta tagasi ka 1838 ja 1840, kuid üha enam mõjutasid tema elu sellel perioodil depressioon ja keerukad naissuhted (kuni katkestatud kihlusteni välja). 1842 kujunes uueks muutuste aastaks - Lincoln ei pürginud enam Üldassambleesse ja abiellus sama aasta sügisel Mary Ann Todd'iga
Salaprotogollid peideti ära. Hispaania hõivamine ja Josephi reformid. Napoleon oma pilgu Hispaaniasse. Enne seda oli Prm-l head suhted Hispaaniaga, eriti Carlos III-ga. Hispaania astus Prm-ga sõprussuhetest välja. Carlos VI polnud enam nii suur Prm poolehoidja. Godoy katkestas sõja Prm vahel, kuna leidis, et koalitsioon Prmga võib talle kasulik olla. Sõlmis rahulepingu. Hispaania muutus prm satelliitriigiks võitluses Inglismaa vastu 1805. a hakkas Hispaania ühiskond aru saama, et liit Napoleoniga ei tule neile kaduks. Hispaanial ei jäänud siiski muud üle, kui Prmaga liidus olla. Väejuht Murat tungis Madriidi Carlos IV võeti võim ära. Godoy põgenes eksiili. Napoleon määras Hispaania kuningaks oma venna Josephi, kes hakkas läbi viima reforme. Piinamise kaotamine, kaotas aadliseisuse, seadis võrdsele alusele kõik maksud, kohtusüsteem reorganiseeritakse. Üks osa hispaania ühiskonnast hakkas toetama prm ühiskonda
1641 24. Kuidas mõjutas Hiina ja Jaapani edasist arengut nende maade sulgemine eurooplastele? see pidurdas nende maade arengut pikaks ajaks II OSA 25. Kelle merereisid panid aluse eurooplaste avastustele ja vallutustele Ladina-Ameerikas? Christoph Kolumbuse merereisid 26. Mis aastal sõlmiti Tordesillase kokkulepe? Milline mõju oli Tordesillase lepingul Ladina-Ameerika koloniseerimisel? 1494.a. Portugal pidi saama idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad Nõnda sattus Brasiilia Portugali valdusse ja ülejäänud Ladina Ameerika territoorium jäi Hispaania valitseda 27. Kes olid kreoolid? eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad 28. Miks ja kuidas püüti takistada kreooli rahvastiku teket? suurimat võimalikku ohtu kasulike asumaade säilimisele nägi Hispaania eeskätt kreoolides. Seepärast püüti takistada nende arvukuse kasvu. Seega
Rahulepinguga tunnustas Suurbritannia endised asumaad vabaks, suveräänseks ja iseseisvaks riigiks. Ameerika Ühendriigid: Uue riigi nimeks sai ameerika Ühendriigid. Selle nime pakkus välja Thomas Paine. Esialgu sidus 13 asumaad üheks üks esinduskogu, milleks oli kontinentaalkongress ning sõja puhuks moodustatud armee. Igal osariigil oli oma konstitutsioon ja nende vahlelised erinevused olid suured. 1781. aastal moodustati konföderatsioon ehk riikide liit. Ühiseks organiks sai Kongress, kus igal osariigil oli üks hääl. Peale sõja lõppu hakati välja töötama konstitutsiooni. Selle põhikirja kirjutas James Madison. Konstitutsioon hakkas kehtima 1789. aastal. See muutis riikide lidsu liitriigiks. Riigivõimu ülesehituse aluseks võeti võimude lahususe teooria. Seadusandlikuks organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist. Täidesaatvavõimu peaks sai rahva poolt valitav president, kes on ka ühtlasi valitsuse juht
saabumise tähistamiseks lasti Lissabonis õhku valjusid saluute ja mängis muusika. Vasco da Gama ise aga seletas juba palees kuningale, kuidas Indiat vallutada ja mitu laeva tuleks sinna tagasi saata. Trotsides halba ilma ja haigusi, avastas Vasco da Gama siiski Euroopast ümber Aafrika lõunatipu Indiasse viiva meretee ja on läinud sellega ajalukku. Vasco da Gama on maetud Portugali pealinna Lissaboni Belemi linnajakku. CHRISTOPH KOLUMBUS Itaalia päritolu meresõitja, kes tegutses Hispaania kuninga teenistuses. Avastas Uue Maailma Ameerika 12. oktoober 1492. aasta Kolumbuse kolm karavelli Santa Maria, Pinta ja Nina. Kokku sooritas 4 merereisi. TORDESILLASE LEPING Sõlmiti portugallaste ja hispaanlaste vahel 1949 (Kolumbuse avastuste tulemusena) kaubandushuvide konflikti ennetamine Kõik 46-st meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuulusid Hispaaniale, idapoolsed aga Portugalile.
kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid parlamendi- valimised, mille vitsid liberaalid. Suurimaks opositsiooniparteiks kujunesid sotsialistid (kige pahempoolsemad Euroopa sotsialistid). 1920.aastal puhkes Itaalias üldstreik, seda nimetati ka Itaalia streik: töölised hivasid tehased ja moodustasid nukogud. Tegevusse astus Mussolini. 1919.aastal toimus Milanos Mussolini pooldajate kongress, mille käigus moodustati vitlusliit "fascio di combattimento": see koondas endasse endisi sdureid, vormirivaks sai must särk. Liidu ülesandeks oli korra majja löömine tööliste kongressidel ja rahutustel. 1919.aasta 21.novembril kujunes Rahvuslik Fashistlik partei, mille liider oli Duce (Mussolini), nende programmis oli pearhk rahvuslusel. 1922.aasta oktoobris nudis Mussolini viie ministri kohta. 1922.aasta 28.oktoobril toimus Marss Rooma: kuningas tegi
kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid parlamendi- valimised, mille vitsid liberaalid. Suurimaks opositsiooniparteiks kujunesid sotsialistid (kige pahempoolsemad Euroopa sotsialistid). 1920.aastal puhkes Itaalias üldstreik, seda nimetati ka Itaalia streik: töölised hivasid tehased ja moodustasid nukogud. Tegevusse astus Mussolini. 1919.aastal toimus Milanos Mussolini pooldajate kongress, mille käigus moodustati vitlusliit "fascio di combattimento": see koondas endasse endisi sdureid, vormirivaks sai must särk. Liidu ülesandeks oli korra majja löömine tööliste kongressidel ja rahutustel. 1919.aasta 21.novembril kujunes Rahvuslik Fashistlik partei, mille liider oli Duce (Mussolini), nende programmis oli pearhk rahvuslusel. 1922.aasta oktoobris nudis Mussolini viie ministri kohta. 1922.aasta 28.oktoobril toimus Marss Rooma: kuningas tegi
USA majanduse areng 19. - 20. sajandil.Presidendid, nende poliitilised eelistused. Isolatsionism. Aastaks 1894 oli USA jõudnud maailmas esikohale tööstustoodangu hulga poolest. Trust kompanii, ,,Standard Oil", Rockefelleri Grupp; Ühendatud Terase Korporatsioon. 20. sajandi alguseks olid väikeettevõtted USA-s sisuliselt likvideerunud. 60% kõigist rikkustest oli koondunud 2% elanikkonna kätte. Sotsiaalselt kaks suhteliselt lähedast parteid: Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Nende vahel käis valimisvõitlus ja konkurents. 1900 toimusid presidendi valimised (võitsid vabariiklased). Presidendiks sai William McKinley. 1901 september sai ta anarhistide käe läbi haavata
Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses
valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da
1954.a mõistis Senat J.McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Segregatsiooni keelamine relvajõududes ja avalikus teenistuses (1948) Truman andis välja määruse, mis keelas diskrimineerimise föderaalameteis ja nõudis võrdset kohtlemist armees, ning moodustas komitee, mis pidi lõpetama rassieralduse sõjaväes. XXII põhiseadusparandus (1951) 1951.a võttis USA Kongress vastu seaduse, mis keelab olla presidendiks valitud rohkem kui kaks korda järjest. Asepresidendiks valimine ei tule selle juures arvesse. (F.D. Roosevelt valiti enne presidendiks kokku neli korda järjest) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) Lõpetas Korea sõja (1953) Segregatsiooni kaotamine koolides (1954) Browni-Hariduskomitee protsessis otsustas kohus ühehäälselt, et põhimõte ''eraldi, kuid võrdselt'' riigi koolides enam ei kehti. Aasta hiljem nõudis
Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvast
elanikke 700 000 ning koos eeslinnadega 2,7 miljonit Valitsemis korralduselt on Ameerika föderatiivne vabariik. Riigikeeleks on inglise keel ning rahaühikuks on kasutusel dollar (tähis $). USA koosneb 50 osariigist, 2 neist - Alaska ja Havai- asuvad põhiterritooriumist eraldi. Sõltuvate aladena kuuluvad USA valdusesse Buertorico ning mõned Lääne- India ja Vaikse ookeani saared. Kõrgeim riigivõimuorgan on senatist ja esindajatekojast koosnev kongress. Riiki juhib neljaks aastaks valitav suurte volitustega president. Igal osariigil on oma konstitutsioon ja võimuorganid. Pinnamoelt jaguneb USA kaheks: valdavalt tasandikuliseks ida- ja mägiseks lääneosaks. USA on rahvaarvult läänepoolkera suurim riik. Üle 4/5 ameeriklastest on Euroopast, eelkõige Briti saartelt sisserännanute järglased. Ligi 11% rahvastikust moodustavad neegrid (25 milj.), kunagiste Aafrikast toodud neegerorjade järeltulijad.
riigiaparaadis. Sellist nähtust nimetatakse finantsoligarhiaks. Ameerika ühiskonna põhiprobleemiks kujuneski trustide vägivald. Suur hulk kirjanikke ja ajakirjanikke ründas truste, tuues päevavalgele mitmesuguseid kuritarvitusi. 1901. a. sai Ameerika presidendiks Vabariikliku Partei kandidaat Theodore Roosevelt. Tema soosis igati monopolide tegevust, kuigi sõnades lubas ta nende üle rakendada kontrolli. Näiteks likvideeriti Rockefelleri trust, kuid kõik ta üksteist kompaniid jäid endiselt selle perekonna juhtida. Iseloomult oli Roosevelt küllaltki isekas ja auahne mees. 1912. a. presidendivalimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat Woodrow Wilson, kes lubas tõsiseid reforme. 1914. a. võetigi lõpuks vastu trustidevastane seadus, millega määratleti hinnapoliitikat, keelustati aktsiate kokkuostu konkurendi nõrgestamiseks jms. VÄLISPOLIITIKA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
