(kloorpromasiin, tioridasiin, flufenasiin) · Tioksanteeni derivaadid (flupentiksool) · Butürofenooni derivaadid (haloperidool) Piperasiinid võrreldes alifaatsete fenotiasiinidega tugevamad D2- & nõrgemad -adrenoblokaatorid, piperidiinid vahepealsed; tioksanteenid meenutavad alifaatseid fenotiasiine, butürofenoonid piperasiine · Reserpiin - ussijuure ehk Rauwolfia serpentina alkaloid - iidne india ravim vaimuhaiguste tarbeks Parkinsoni tõve klassikalised sümptomid - bradükineesia, rigiidsus, treemor - esinevad samasugustena ka farmakoloogiliselt esile kutsutud DA-defitsiidi puhul. Dopamiini- & HVA-sisaldus Parkinsoni tõvega patsientide sabatuumas & putaamenis on oluliselt madalam, olles seotud ka häire sügavusega. Peamine vahend raviks on L- DOPA. Katehhoolamiin-struktuuriga virgatsainete süntees: lähte-, vahe- & lõpp-produktid, kataöüüsivad ensüümid, koensüümid, donaatormolekulid
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
DA, NE, EP sünteesijada - Türosiin – toidus rohkesti leiduv aminohape - Kea võib seda sünteesida fenüülaniinist mida saab toiduga - Türosiin hüdroksülaas on rate-limiting ensüüm – ükskõik kui palju seda sööme on järgneval jadal ikka lagi ees - L-Dopaga saab mööda hiilida mida tehaksegi nt Parkinsoni tõve puhul - NB!! NE=noraddrenaliin ja EP=adrenaliin Neurotransmitterid: atsetüülkoliin ja aminohapped, samti väiksed molekulid - Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada Neurotransmitterid III - Neuropeptiidid – suuremad molekulid: opioidid (loodud selleks et valu leevendada)
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46-49 piisavalt infot). Koliinergiline süsteem (ACh) : Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu. ACh (neurotransmitter) neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4) Adrenergiline süsteem (NA/NE): Emotsionaalse tooni hoidja NA süsteemi madal aktiivsus – depressioon, ka hüperaktiivsus NA süsteemi kõrge aktiivsus – mania. Retseptorid: α1, α2, β1, β2 Dopamiinergiline süsteem (DA) Mustollusest algav tee: Normaalse motoorika säilitamine. DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud.
On olemas kindlaks tehtud individuaalsed geenid, kaksikute uurimisel on pärilik 75%. Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust. 4. Haploidne ja diploidne rakk, kromosoomid Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest. Haploidses eukariootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. 5. Geneetika arenguetapid Klassikalise geneetika perioodil selgitati välja kromosoomide seos pärilikkusega. Populatsioonigeneetika liitmisel Darwini evolutsiooniteooriaga tekkis tänapäevani toimiv sünteetiline evolutsiooniteooria, mis andis ka selgituse organismide muutlikkuse põhjuste kohta. Molekulaargeneetika peerioodil selgitati välja geneetilise
- Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav + - GABA – KNS peamine pidurdusmediaator - - Glütsiin – pidurdav seljaajus ja ajutüves Üldised põhimõtted, kuidas närvisüsteem organismi tööd juhib. II LOENG 1. Mis on käitumisgeneetika, mida uurib ja mis on peamised eesmärgid? - Eriala mis uurib geneetika osa loomade sh inimese käitumises. - Üldmõte on see et kui aru saada bioloogilistest alustest siis ehk saab disainida ravimeid mis aitavad - Koosneb bioloogiast, geneetikast, etoloogiast, psühholoogiast, statistikast 2. Käitumisgeneetika meetodid – inimestel kaksikuteuuringu põhimõtted ja geneetilised meetodid. Loomadel tõuaretus, transgenees, geenide väljalülitamine. - Kaksikute uurimine - Rassi uurimine
Kõik kommentaarid