Millised on need faktorid?

Vastus leiad õppematerjalist: Isiksuse joonte teooria

Isiksuse joonte teooria (1)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

3 HALB

Esitatud küsimused

Millised on need faktorid?
Kust maalt läheb isikuses omaduste piir nina pikkus juuste värv?

Isiksuse joonte teooria

Teooriate ühisosa põhineb sellel, et inimestel on teatud ühised jooned, mille alusel iseloomustatakse üksteisi.
Isiksuse jooned on püsivad ja iseloomustavad inimest pikema perioodi vältel.
Hetkel üks poplulaarsemaid isiksusekäsitlusi just sellest teooriast.

G. Allport – hakkas isiksust uurima KEELE KAUDU. Kui keeles on tekkinud sõna ja see tähistab midagi, siis see on reaalselt ka olemas. Et kui sõna on juba olemas, siis see isiksus peab olemas olema. Tema kogus kokku ingliskeelsid sõnu (u 18 000). Taandades, 4500 ja need kõik ei ole ühetähtsad iseloomustamisel. Need sõnad võib jaotada 3 grupii tähtsuse alusel:

Kardinaalne isiksuse käsitlus – on 1 nii tugev joon, mis allutab kõik teised enda alla. Reaalselt see väga võimalik pole.

Enamikel on see – tsentraalsed jooned on välja arenenud, mida on umbes 10 ja nende alusel saab iseloomustada isiksust. Nende kaudu iseloomustatakse inimest. Et tavaaliselt sõbrad räägivadki sellest.

Sekundaarsed – sõltuvalt olukorras inimesel võivad need ilmeneda ja sellepärast neid isiksuse iseloomustamisel ei kasutata.
See oli üks esimesi teooriaid 20.saj algul jä pärast seda tuli kiirelt juude uusi.
Järgmine mee oli R. Cattell

Hakkas kasutama ka STATISTILISI meetoteid ja üritas välja arvutada neid isikuse asju. Korrealatsioonimeetod – proovib avatada seoseid teatud omaduste ja tunnuste vahel. Mida kõrgem see on, seda suurem sida on (1-100%). Neid omadusi analüüsides leidis Cattel, et võib välja tuua isiksuse gruppe. Nimetas neid FAKTORIKS – grupp, mis on omavahel seotud. Ühte isikuse faktorisse kuuluvad need, mis mõutavad ka teisi. Isikuse omadused sõltuvad omadusegruppidest, milles iga omadus mõjutab ka teist.
Tema arvutas, palju isikuses võib neid sõltumatuid gruppe olla – 16. Koostas küsitustiku “16 PF”. Tulemus joonestab välja need 16 faktorit ja paigutab need 10 palli skaalale. See on see idee, miks isikuse joonte testid on populaarsed: inimesed saavad ennast üksteistega võrrelda.

Veel on mees nimega H. Eysenck

Tema testi tegime eelmisel aastal (Jah, ei vastused)
Inimest saab iseloomustada 2 faktori abil: ekstravertsus /intravertus ja neurootilisus .
+ : annavad selge selgituse inimese käitumis ekohta ja lubavad inimesi võrrelda
- : neil puudub omavaheline üksmeel: millised on need faktorid ? Palju neid on? (16, 2); kõik need isikuses joonte teooriad on konsatnteerivad fakte: ütlevad, et nii ON, aga ei seletad, miks nii on.

Kõige populaarsem teooria on hetkel kaasaegne “Suur viisik” e OCEAN , et inglise keels iga täht tähendab üht isikuse fakti.

See teooria on leidnud kinnitust mitemete kultuuriuuringute tõttu.
Kõik need 5 faktorit tulevad sõltumata kultuurist
See on saadud statisitlise uurimise tulemusena

E – ekstravertus(aktivist)/intravertuse(kinnisus)-faktor

A – sotsiaalsus - soe, sümpaatne, sõbralik, viisakus , ja teine äärmus on kõik need vastandid

C - Meelekindlus, teadlikkus. Näitab, kui kompetentne , kohusetundlik inimene on, vastutusvõimeline

N – neurootilisus e emotsionaalne stabiilsus. Kõrge – kergesti ärrituv, ärev, masenudnud

O – avatus kogemusele. Kui uudishimu, kujutkusvõime, avatlus, loovus kuuluvad sinna.
Need 5 faktorit tulid kaasaegsete faktoruuringute käigus välja ja neid peetakse kõige olulisemateks. Erinevates kultuurides on küsimustikud saanud kinnitust.
Teooria on uus ka laialdaselt kasutusel. Ka Tatu ÜK kasutab seda.
Kriitika:

Võib vahel otsustada statistiliseks, et tulevad suurte masside puhul välja, aga 1 konkreetse isiku uurimisel ei pruugi kõik 5 välja tulla, et tekib küsimus, kuidas ja kas võiks kasutada neid teste kaadrivalikul ja valikute tegemisel
Faktorite väljaarvutamisel on arvestatud lineersaeid e esmaseid korrelatrioone, aga isikuses ei pruugi kõik nii lihtne olla. Võib olla mõju ka II või III järgu tasemeline suhe.
Eksib selle vastu, et psühholoogias ei tohiks jagada katerkoooriatsse hea või halb, aga siin on , et mõned omadused on positiivsemad kui teised. Ei tohi olla sotsiaalselt midagi eelistatud olla.

60.ndatel oli suund, mid väitis, et ei ole psüvaid jooni, mida saab iseloomustamisel kasutada. Olukoorast sõltub, milline joon ilmeneb ja püsiat joont pole mõtet otsida. Suurte korduste puhul võime väita, et inimene käitub sama moodi pidevalt. Küsimus on statistikas.
Kust maalt läheb isikuses omaduste piir: nina pikkus, juuste värv? Füüsiline suurus? Isikuse joonte puhul mängib suurt rolli PÄRILIKKUS. Eriti just kaksikute uurimused.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 56 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mariell002 Õppematerjali autor

Teooriate ühisosa põhineb sellel, et inimestel on teatud ühised jooned, mille alusel iseloomustatakse üksteisi. Isiksuse jooned on püsivad ja iseloomustavad inimest...

allport catell eysenck eysenck sissejuhatus isiksuste teooriasse psühholoogia suur viisik

Sarnased õppematerjalid

pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid?

Isiksusepsühholoogia

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vajadus inimeste stressitaluvust mõõta. Erinevuste kaudu on raskem kirjeldada, kui läbi sarnasuste. Kui leiti iseloomu sarnasuse, arenes edasi psühholoogia. Nagu korrelatsiooniuuringud- uuriti, kas iseärasused on sarnased, mõjutavad üksteist. Laiem taust- tõsisem tulemus. Peamised suunad: 1. Psühhodünaamiline e psühhoanalüütiline (vanim) 2. Humanistlik 3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus. Mille poolest kõik inimesed on üksteisega sarnased. 1. Esiteks inimmõistuse erinevad kihid. (ühine kõigil) a. Pindmised kihid on seotud grupiga, perekond, rahvus, rassid. Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2

Psühholoogia

rtf

ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

docx

Isiksusepsühholoogia kordamisküsimused

(Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid. Kahe-protsessi-teooriad (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine.

Isiksusepsühholoogia

odt

Psühholoogia arvestus - secunda

Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus,

Psühholoogia

doc

Eksamikonspekt II osa

Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad

Sissejuhatus psühholoogiasse ii

docx

Psühholoogia - isiksus

PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima.

Enesejuhtimine

docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers)

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid