Isiksuse psühhopatoloogia kokkuvõte (0)

Isiksuse psühhopatoloogia
1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid
Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis.
Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid.
Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses.
Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme.
Isiksushäirete kognitiivne seletus – Kesksel kohal on skeemid , mis on infotöötlemise stereotüüp: milliseid stiimuleid tajutakse, milliseid mitte. Skeem kujuneb varasema teadmise ja kogemuse põhjal. Skeem lihtsustab ja moonutab infot. Young on välja töötanud väärkohastunud skeemide komplekt iga isiksusehäire jaoks. 1. Tugevdamine 2. Vältimine 3. Kompenseerimine
Isiksushäirete tüübid:
Paranoiline isiksus: on umbusklik , ta on veendunud, et ta on õiglane inimene, kellele on liiga tehtud. Ta otsib pidevalt pahatahtlikkuse märke, ülitundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes ja kaldub pigem kõike vaenulikuna tõlgendama. Oma õigust ajab taga visalt ja peab pikka viha. Suhetes võib olla armukade.
Skisoidne isiksus: tema ei saa aru, miks inimesed koos on. Ta eelistab ise üksi olla. Ta ei väljenda teistele ei sooje tundeid ega viha, paistab ükskõikne. Skisoidil pole lähedasi sõpru ega usaldussuhteid ning ta ei soovigi neid. Vastassoo vastu tunneb vähe huvi ja enamasti pole neil seksuaalsuhteid. Skisoid on mõtiskleb ja fantaseeriv, tema huvialad on sageli veidrad ja haruldased . Kuna ta hindab enim sõltumatust ja vabadust, tahab ise otsuseid teha ja neid ellu viia, siis ta näeb teises inimesed pigem takistust.
Düssotsiaalne isiksus: on vastutustundetu ja ühiskonnavastase käitumisega inimene. Eirab igasugu kohustusi, ei käi tööl, ei hoolite oma laste eest, ei maksa võlgu ega makse. Rikub erinevaid seadusi, on olnud palju kohtus või politseis, karistatud. Domineerivad on sotsiaalsed tunnused, on leitud ka isiksuseomadusi. Tal on madal frustratsioonitaluvus ja agressiivne. Kaldub teisi süüdistama ja end õigustama.
Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus: emotsionaalselt plahvatav, iseloomustab vähene impulsi kontroll, kergesti vallanduvad vihapursked, ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale. Tema hoiakud ei ole antisotsiaalsed, ta saab aru kui on halvasti käitunud. Samas ta võib olla sentimentaalne.
Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus: on emotsionaalselt ebastabiilne, tal on ebaselge minapilt, eesmärgid ja eelistused . Kalduvus langeda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse, kogeda ägedaid emotsionaalseid kriise. Keskne tunnus on identiteedi puudumine. Tüüpilised on enesetapu või vigastamiskatsed, näiteks hülgamise vältimiseks. Klammerduvad teiste inimeste külge.
Histriooniline isiksus: on teatraalne. Varem tunti kui hüsteerikut. Püsiv iha erutuse, tunnustuse ja tähelepanu keskpunktis olemise järele, milleks esineb dramaatiliselt, väljendab liialt emotsioone. On väga emotsionaalne, peab tundeid väga tähtsaks ja pingutab, et esile kutsuda armastust. Kulutab palju aega suhtlemisele, kuna tema enesehinnang oleneb teiste heakskiidust.
Anankastne isiksus: on perfektsionist, kes on ülehõivatud detailide, reeglite, korra jms. Tema täiuslikkuse iha ei lase tal töid lõpetada, vaid paneb tulemust üha paremaks lihvima. Väga kohusetundlik . Korralikuks väga oluline, kuna ei usalda teisi niipalju, siis pigem teeb ise ära, kuna siis on tehtud hästi. Liigne pedantsus ja kangekaelsus. Selle tüübi meetod ärevusest pääseda on mitte midagi valesti teha. Püüd aga mitte midagi valesti teha toob kaasa kõhklused ja ettevaatlikkuse, pideva mure. Sageli võib olla ängistus ja depressioon , sest ta näeb end kõrgele seatud standardeile alla jäävat.
Vältiv isiksus: sotsiaalärevuse raske vorm. Keskne veendumus on saamatus, alaväärsus, veetuse puudumises. Ta väldib olukordi , kus ta hindamise all oleks, seetõttu püüab tähelepanu mitte äratada. Tööl ei võta ta uusi ülesandeid ega vastu ka ametikõrgendust, kuna kardab läbikukkumist ja etteheiteid selle eest. Ei algata iial suhteid. Ta küll tahaks olla teistele lähedane kuid kardab valu, tõrjumist ja ebaedu ning seetõttu väldib inimesi ja tegevusi.
Sõltuv isiksus: sõltub palju teisest inimesest. Enesetajumine abitu, ebakompetentse ja jõuetuna. Elust läbisaamiseks allutab ta oma huvid teise, olulise isiku omadele, keda peab tugevaks , hoolitsevaks ja kompetentseks. Allub täielikult teise inimese soovidele ja vajadustele. Ta ei suuda ilma teise inimese toeta teha ühtegi otsust. Üksi olles on ta abitu ja valdab ebamugavustunne. Samuti on tal paaniline hirm hülgamise ees, veendumus, et ei suuda ise toime tulla ja teeb kõik selleks, et teda maha ei jäetaks.
Nartsislik isiksusetüüp: äärmiselt tähtsust täis. Liialdab oma saavutustega, nõuab imetlust, eesõigusi ja erikohtlemist. Kriitikat ei talu. Häbi ja alandus lähevad sageli sellisel juhul üle raevuks ja kadeduseks. Teised inimesed on tema jaoks kui vahendid, paneb meelsasti teise tema heaks tegutsema. Empaatiavõime puudub neil. Tema probleemid on tähtsad, usub, et neid suudab mõista aind eriline inimene. Näeb asju aind oma vaatevinklist.
Paasiv-agressiivne isiksusetüüp: sageli teiste vastu lahkuseta ja kuri aga peab oluliseks häid suhteid ja kena olemist, siis ta ei ilmuta kunagi rahulolematust . Seetõttu ta hoopis viivitab, unustab oma kohustused, tööta aeglaselt ja kehvasti ülesannetes, mida ta tegelikult teha ei taha. Ta ärritub, kui tal palutakse midagi teha, protesteerib, et temalt liiga palju nõutakse ja usub, et teised ei saa aru, kui palju ja head tööd ta teeb. Sageli kritiseerib alusetult ülemusi või autoriteete.
ISIKSUS JA SEADMUSED
Poolt ja vastu seisukohad püsivate isiksuseomaduste olemuse kohta.
Inimesed on erinevad nii ka nende isiksuseomadused . Mõni on jutukam kui teine, mõni on seltskondlikum kui teine. Üks võimalik vaade on see, et kõik inimeste erinevused tulenevad keskkonnast ja kasvatusest , ehk siis keskkond määrab isiksuse, palju sõltub ka lapsevanema kasvatustest ja eelistusest. Darwini arvates ei ole omadused tekkinud koos ja ühekorraga, vaid kumuleerunud evolutsiooni käigus pisikeste muutuste kaudu. Samaajal oli Watson , kes arvas , et inimestel ei ole selliseid püsiomadusi, mis suudaks inimkäitumist järjekindlalt suunata.Tema arvates võib inimene käituda erinevalt situatsioonides erinavalt, nt ta võib ühes seltskonnas olla jutukas , töökaaslastega aga hoopis vaoshoitud. Walter Mischel avaldas raamatu, mille keskne sõnum oli et inimese käitumist pole võimalik ennustada. Epstein aga arvas, et kõik ei ole määratlev keskkonnast. Et teha usaldusväärseid otsuseid inimese kohta tuleb teda jälgida erinevates olukordades .
Leksikaalse lähenemise olemus
Galton oli esimene, kes tuli sellepeale, et võtta kätte sõnaraamat ja kirjutada sealt välja omadussõnad, mis on keeles inimeste iseloomustamiseks. Ta koostas nimekirja 1000 omadussõnast, mis kirjeldavad inimese iseloomu ja muid psühholoogilisi omadusi. Allport ja Odberti tööd: Kokku said 17954 sõna, mis jagati kategooriatesse: 1. Sõnad, mis tähistavad isiksuse seadumusi 2. Sõnad, mis kirjeldavad hetkeseisundeid või käitumisi. 3. Sõnad, milles sisaldub inimese tegudele 3. Metafoorid .
Esimese katse, neid sõnu kahandada tegi isiksuseuurija Cattell . Ta jagas sarnasuse järgi 4500 sõna 160 rühma. Ta täiendas nimekirja veel 11 rühmaga, mida esialgu nimekirjas polnud. Kuid 171 sõnarühm oli liiga pikk, et kasutada faktoranalüüsi. Seepärast oli vaja nimekirja veel tihendada, mille tulemusena tekkis 35 sõnade hiidrühma. Hiljem eraldas Cattell nimekirja põhjal 12 primaarset isiksusefaktorit, mis koos nelja lisafaktoriga said kokku isiksuseküsimustiku (16 PF).
Fiske tegeles Cattelli tööga edasi, ta lihtsustas nimekirja veelgi, jättes alles 22 olulisemat isiksuseomadust. Ta lasi 128 kliinilise psühholoogia praktikandil iseloomustada end. See uurimus viis teda järelduseni, et isiksuse kirjelduseks piisab vaid 5 faktorist. Need olid ( eneseväljenduse kindlus, konformus, emotsionaalne kontroll, sotsiaalne adapteeritus, intellektuaalne uudishimu.
Uue põlvkonna isiksuseteooriad
Kõige suurem teene Eysenckil. Ta avaldas raamatu „Isiksuse dimensioonid“, mis sisaldab terve hulga olulisi ideid, millel tugineb tänapäeva isiksuseteooria . Tema arvates on isiksuseomadused hierarhiliselt organiseeritud. Ekstravertsus -introvertsus, eurootilisus, emotsionaalne stabiilsus. Eeldus, et isiksus ja tema omadused on reaalselt olemas. Teine iseloomulik asi on see, et isiksuseomadused on varieeruvad., kolmas eeldus on inimese ratsionaalsus. Kõige paremaks näiteks on aga 5 faktori teooria ( Mccrae ja Costa).