Psüholoogia põhisuunad (0)

Psühholoogia põhisuunad:
Tajumisel toimub ökonoomsuse printsiip. Sensoorne nälg- soov kogu aeg saada uut infi maailma kohta. Ruumitaju tekkel tähtsal kohal silmaliigutused. Suund määratakse silma võrkkestal. Psühholoogiline moment on minimaalne ajaintervall, mille sündmuste järgnevust ei suuda eristada- 100 ms. Lühikesi ajalõike hinnatakse üle, pikemaid alla. Soovitava sündmuse ooteaeg pikeneb, ebasoovitava oma lüheneb. Temperatuuri kõrgenedes ajataju kiireneb . Kohv-erutab ja tekitab õdusa meeleolu, piparmünt- virgutab ja rahustab, apelsin- aitab head meeleolu hoida, lisab energiat, eukalüpt- alandab pingeid ning aitab meelt hillitseda, humal- kosutab närve ja tagab hea une, kaneel - annab meeldiva tundesisundi, kummel - annab meeldiva tundeseisundi, kummel- aitab süveneda meditatiivsesse tundeseisundisse, kardemon- tasakaalustab tundeid, jasmiin - ergutab kirgi ja vabastab naise tundekülmusest, männivaik- vaigistab liigseid kirgi, rahustab, sandlipuu - toetab keskendumisvõimet ja loovat fantaasiat.
Purkynê efekt- aitab diagnoosida teatud haiguslikke seisundeid. (langetõbi esile kutsuv jne)
Psühhodraama(Jacob Moreno )- vanimaid ja populaarsemaid grupiteraapia meetodeid .
Pühholoogia õppimisel ei tohiks eirata sellest ainest eneses tulenevaid õppetegevuse kiirendamise ja hõlbustamise põhimõtteid. 1.Õppimist hõlbustab omandavas aines eelnev orienteerumine , selle problemaatika , liigenduse, põhiteesidega tutvumine. Sel kombel loome õpitud üksikteadmistest kiiremini terviku ning saab lihtsamini aru teema siseloogikast: miks, millega seoses midagi käsitletakse. 2.lähtu õppimisel Pareto seadusest: seletusest, formuleeringust, kirjeldusest, postulaadist , seaduspärasusest ja teoorias on enamasti peidus paari lausega väljendatav juhtmõte. Juhtmõtte taipamine teeb kergesti mõistetavaks ülejäänud teksti ja lisaseletuste 80% mõtte.3. ürita mõista lähedaste nähtuste eristamisalust. Lähedased mõisted kipuvad segi minema. Kõrvuta neid( aisting ja taju, instinkt ja harjumus, leebus ja alistuvus, viha ja vimm, kujutlus ja fantaasia, projektsioon ja introjektsioon, keel ja kõne, intelligentsus ja loovus ...), tehtes selgeks, milles need teineteisest erinevad. 4. Järgi õppides ja nähtusi uurides funktsionaalset-struktuurset põhiskeemi. Alusta keerukanähtuse tundamõppimist funktsionaalanalüüsist. Abiküs: Kuidas miki toimnub? Kuidas nähtus x mõjub objektile y? Mis on protsessi funktsioonid? Järgmine samm on struktuuranalüüs, küsimus sellst, millistest elementidest, tunnustest, üksikosadest, elementaarprotsessidest tervik koos seisab. 5. Klassifikatsioone omandades ja moodustades tee kõigepealt selgeks neis kasutatud liigitusalus. 6. Harjuta iseseisvalt lahti mõtestama nähtustevahelis seoseid .Kuidas on omavahel seotud nähtus x ja nähtus y? 7. Tee vahet psüühiliste protsesside, seisundite ja omaduste vahel.8. teaduslikpsüh püüab vältida põhjuste ühest lahtiseletamist. Selle asemel räägitakse korrelatsioonidest, tendentsidest. 9. Uuri nähtusi neid määravate mõistete kaudu. Uurimistööd alustades pane esmalt paberile vajalikud nähtust kirjeldavad mõisted, seejärel püüa lahti mõtestada nendevaheliste seoste ja sõltuvuste iseloom. Miski ei edenda psüühilist mõtleismt kiiremini kui erialamõistete sisu selge tundmine ja nende asjatundlik kasutamine. Püüa keerukaist asjust arusaamiseks õpitud teadusterminid lahti seletada argikeele mõistetega ja vastupidi- leida tavapsühholoogia tõdemustele täpsed psühholoogilised vasted. 10. Ole valvas ära tundma juhtumeid,. Kus tavakeele mõitel onm psühholoogiateduses antud spetsiifiline sisu. Need palju konkreetsemad. 11. Leia omandatud teoreetilisele teadmisele võimalikult kiirelt eluline näide.pole kerge.Püüa kõik viia meelelisele tasandile . Nagu see avaldusk mu viiele meelele ja osti vastavaid nähtusi elust.12. aseta tunnused millegi alusel hierarhiasse. Mooduta mõttetööd hõlbustavaid skeeme- lähedaste nähtuste jadasid, kokkukuuluvusi, vastandustasandeid. 13. Püüa kirjalikes töödes valgustada uuritavaid probleeme 2 v enamast aspektist . 14. Niihästi psüühilistel kui sotsiaalsetel nähtustel on tõenäosuslik- stohhastiline- iseloom. 15. Psühholoogia kui teadus tõstatab rohkem probleeme kui neid suudab rahuldava avstusega lahti seletada.16. mingi teooriale omaseid mõiteid väljaspool antud teooriat kasutamine muudab need eklektika ohtlikeks. 17. Psühhol eesmärk pole mitte asju täpselt paika panna vaid osutab ennekõike hingeelu mitmekesisusele ja variatiivsusele.18. Psühholoogia kui teadus röövib kuigivõrd psüühika nähtustelt selle salapära, mis neil on nt okultismis, kuid lisab sellele kriitiliselt juurdleva mõtte ja oskuse mõista nähtusi nende suhtetoimes ja ühtses süsteemis. 19. Paljud elunähtused nagu ka kirjanusest saadud juhtumid ei lase end lahtui seletada mitte ühe, vaid miteme erineva terroria või kontseptsiooni raames. Koduvägivalla, koolihirmu või narkomaania levikut võime tõlgendada niihästi arengu- kui sotsiaalpsühholooiga teooriat, biheiviorismi kui psühhoanalüüsi mõistetes. 20. Psühholoogia ei ole reaalteadus, mille seaduspärasusi saaks fikseerida säärase täpsusega nagu keemnias võifüüsikas. 21. Naiivpsühholoogia on samal ajaul arukas ja tobe . Püshholoogi apõhiprobleemidele jääb tinglikkus. 22. Ranget teooriat ehulk on psühholoogia üsna piiratud, tuleb teha vahet käsitluskontseptsioonide ja teooriate vahel. Spekulatiivsete arutluste arv on lõputu. 23. Algajala kõvaks pähkliks erinevate psühholoogiavoolide, klaasikute ja teause põhisuunade spetsiifika lahtimõtestamine. Ühe v teise koolkonna v autoriteedi erinevused teistest psühholoogia suundadest ja esindajatest võiks kokku võtta järgnevalt: a)rõhuasetamises mingile konkreetsele psüühika valdkonnale (psühhoanalüütikud uurivad motivatsiooni, biheivioristid“välist“ käitumist, kognitiivne psühholoogia tunnetus terviklikkusest jne), b) püüdluses kujuneda kõikehõlmavaks psühholoogiliseks õpetuseks, mis (oma terminitega) seletab lahti võimalikult suure hulga hingeelu nähtusi( iseloomulik näide: kõigil suuremail psühholoogia koolkondadel on oma käsitus õppimisest ja psühholoogia võimalustest). Koolkondade paljusus ei tähenda nagu oleksid need omavahel vaenujalal. Näiteks toetuvad hiljem väljaarenenud humanistliku ja kognitiivse psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitikas alla satnitiivse psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitika alla sattunud psühhoanalüütilise ja biheivioristlikule psühholoogiale. 24. Kasuta psüh õppimisel võimalikult sageli seslle teadusharu enda pakutud võimalusi: mälutehnikaid, kognitiivseid skeeme, harjumuse kujundamise seaduspärasusi, õpiteooriaid jne. 25. Selge teadmine millegi mitteteadmisest. Äratundmine, et olulises asjas puudub meil seletus, tõlgendus, arusaam, terviklik kontseptsioon või teooria. Psühholoogiateadus on arenenud üha uute ja uute probleemide püstitamise ja nende osalise lahendamise tulemusena. 26. Tehkem selgeks, mis on teadmine. Teadmine on midagi enamat fakti- näiteks põhimõiste, definitsiooni või daatumi- meelespidaine. Tõeline teadmine pole üksnes millestki informeeritus , vaid ka selle millegi põhiolemuse mõistmine. Seega on teadmiste omandamine liikumine õndsas teadmatuses ja hajali teabekildudest, oletustest, meelevaldseist arvamustest ja üldistustest asjade ja nähtuste lahti mõtestamise ja hõlpsasti meenutatava mäletamise suunas. Süvenev teadmine suhestab ükksikteadmised omavahel, luues nõnda õpitavast valdkonnast ühtse loogilise süsteemi. 27. Paljud psühholoogia põhitõed ei ole taibatavad mitte abstraktse arutluse, vaid probleemi läbielamise, oman nahal tajumise tulemusena. G. W. Allport kirjutas, et psühhiaatrid, kel endal on olnud neuroosi sümbromeid, võivad oma kliente terasnärvidega hingearstidest isegi paremini mõista. Samal kombel võib püshholooiga õppijal tema enda tahtenõrkus, tähelepanu hajuvus , meeleolude kõikumine või eksamihirm olla asjalikuks teejuhiks.
Kidroni raamatud: „suhtlemispsühholoogia“, „loomevõime arendaine“, „suhted töökollektiivis“, „otsingult avastamisele“, „ psühholooigiline nõustamine“, „ keskendumiskunst“, „ stressi teejuht“, „ kuidas olla asjalik “, „ oska olla enda psühholoog“, „ kuidas hõlbsalt õppida“, „ harrastame joogat“, „ 122 õpetamistarkust“, „ leidlik meel“, „ isiksuse käsitlusi Läänes ja Idas“, „ärijuhtimise psühholoogia!.