Isiksus (0)

Isiksus
Anu Realo
Tartu Ülikool, psühholoogia instituut
29. oktoober 2011, SOPH.00.056
Loengu teemad
1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus ?
2. Kellele kuulub isiksus?
3. Miks inimesed on erinevad?
4. Kas keskkond muudab isiksust?
5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused
6. Kokkuvõte
1. Mis on isiksus?
Mis on isiksus?
• Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse 
isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja 
käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii 
on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses  
psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse
omaduste või seadumuste kaudu.
Mis on isiksuse seadumus?
• Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv 
kalduvus sarnastes olukordades  kindlal viisil mõelda, 
tunda ja käituda.
• Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohketel 
kogunemistel, neurootik on tihti mures oma tervise 
pärast ja meelekindel inimene jääb haruharva 
kohtumistele hiljaks.
Isiksuse sõnavara keeles
• Isiksuse kirjeldamiseks keeles on olemas tuhandeid sõnu. Paljud 
neist kannavad sarnast tähendust: näiteks ärev, närviline , 
murelik, kergesti ärrituv, vihane , masendunud, kurb, pessimistlik
sobivad kõik ühe olulise isiksuse seadumuse, neurootilisuse 
kirjeldamiseks.
• Samas, vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, 
kasutab inimene neid nii, nagu oleks tegemist märkimisväärselt 
väiksema sõltumatute teemade või kategooriate hulgaga.
• Viimase kahekümne viie aasta jooksul läbiviidud uurimistöö
näitab, et isiksuse kirjeldamiseks on kõige optimaalsem kasutada 
viit mõõdet ehk dimensiooni , mis kehtivad inimeste 
iseloomustamiseks ühtviisi nii Euroopas, Põhja-Ameerikas kui 
Aafrikas ja Aasias.
Leksikaalne hüpotees
• Suurem osa olulistest isiksuse omadustest 
väljendub keeles, mida inimesed igapäevaselt 
kasutavad.
• Seega sõnaraamatutes sisalduv isiksuse sõnavara 
pakub laialdase, samas lõpliku omaduste kogumi, mida 
seda keelt rääkivad inimesed on pidanud oluliseks ning 
kasutavad oma igapäevases suhtluses.
Allport ’i and Odbert’i 
psühholeksikaalne uurimus
• Allport and Odbert (1936) viisid läbi 
põhjapaneva  uurimuse analüüsides 
inglise keele sõnaraamatus sisalduvaid  
isiksust kirjeldavaid sõnu.
• Nad valisid sõnaraamatust välja kõik 
need sõnad, mis “eristavad ühe 
inimese käitumist teistest inimestest”
(Allport ja Odbert, 1936), lk 24).
• Lõplikusse nimekirja kuulus 17,953
omadussõna , mis moodustas 4.5%
kõigist sõnaraamatus olevatest 
Gordon Allport (1897-1967)
sõnadest.
“Suur viisik ” (Big Five )
Neurootilisus
seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus , süü, viha 
jne.) kogemiseks.
Ekstravertsus  seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab 
rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas .
Avatus  
seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva 
kogemusele
maailma ja oma siseelu vastu.
Sotsiaalsus
seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, 
abivalmis, sõbralik ja leplik
Meelekindlus
seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel 
inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja
sihipärane.
Suur Viisik (Big Five)
• Kas “suur viisik” hõlmab kõike, mida saab 
isiksuse kohta öelda?
• Ei – kuigi peaaegu iga isiksuse konstrukt on kirjeldatav 
Suure Viisiku abil, ei ole võimalik Suurest Viisikust kõiki 
isiksuse konstrukte tuletada.
“Suur Viisik” (Big Five)
• Kas isiksuse kirjeldamiseks on alati tarvis viit 
dimensiooni?
• Ei, näiteks poliitikute isiksuse kirjeldamiseks piisab  
kolmest faktorist! 
Gian Vittorio Caprara
Claudio Barbaranelli  Philip Zimbardo
Caprara, G.V., Barbaranelli, C., & Zimbardo, P. (1997). Politicians uniquely restricted 
Personalities.  Nature , 385, 493.
Kaks olulist eeldust
(1) Isiksuse seadumused on ajas püsivad.
• Ilmselt on suurem osa inimesi nõus „teooriaga”, et inimese 
käitumine sõltub eelkõige olukorrast: karm ja jäärapäine ülemus  
võib olla kodus vagur naise tuhvlialune. Samas näib enamik 
inimesi nõustuvat ka vastupidise vaatega, et iga inimese 
iseloomu omadused eriti palju ei muutu moodustades tema 
„tõeline olemuse”.
•  Teisisõnu , inimesed erinevad üksteisest teatud püsivate 
kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või 
paljudes sarnastes olukordades. Inimene, kes muretseb üleliia 
oma tervise pärast, muretseb enamasti ka teistes ärevust 
tekitavates olukordades, näiteks siis, kui peab pidama avaliku 
kõne või valmistuma raskeks eksamiks.
Isiksuse seadumuste vanuselised 
muutused
•  McCrae , R. R., Martin, T., & Costa , P. T. Jr (2005). Age  Trends and Age 
Norms for the NEO Personality Inventory–3 in Adolescents and Adults. 
Assessment , 12, 363-373.
Kaks olulist eeldust
(2) Isiksuse seadumused mõjutavad inimese elukäiku.
• Inimesed, kes oma isiksuse seadumustelt on teistest 
meelekindlamad ja kohusetundlikumad, peaksid eelduste  
kohaselt ka vastavalt käituma: sellised inimesed täidavad 
ülesanded etteantud tähtajaks, nad jõuavad 
kokkusaamistele õigeks ajaks, nende töölaud ja sahtlid on 
piinlikus korras. Samuti peavad nad kinni tervislikest 
eluviisidest, mille tulemusel elavad nad kauem.
• Nii võime väita, et isiksus on tõesti oluline: teades 
inimese isiksuse seadumusi, võime ette ennustada inimese 
käitumist või tema olulisi valikuid ja elusündmusi.
Tervis ja pikaealisus
• Isiksuse omadustel on püsiv ja kumulatiivne  mõju nii tervisele kui 
inimeste eluea pikkusele. Näiteks, positiivne emotsionaalsus 
(ekstravertsus) ja meelekindlus ennustavad pikemat eluiga, 
vaenulikkus aga viletsamat füüsilist tervist.
• Seos isiksuse ja tervise vahel väljendab kolme erinevat protsessi:
– Isiksuse seadumused on seotud teguritega, mis põhjustavad 
haigusi:
– Isiksus võib viia käitumisteni, mis kas kaitsevad või 
kahjustavad inimeste tervist;
– Isiksuse seadumused on seotud tervisega seotud 
toimetulekustratreegiate eduka rakendamisega või parema 
kuuletumisega raviprogrammile.
Meelekindlus
• Meelekindlamatel inimestel on madamam vererõhk , 
väiksem diabeedi, insuldi, liigese- ja psühhiaatriliste 
probleemide esinemise sagedus.
• Suure Viisiku hulgast, meelekindlus oli parim isiksuse 
seadumus, mis ennustas haiguse raskust (sh arsti poolt 
antud hinnangu) isegi kui haridus , mõnuainete 
tarvitamine, vererõhk ning kolesterooli määr olid kontrolli 
alla võetud (Chapman, Lyness, & Duberstein, 2007).
Neurootilisus
• 21-aastat kestnud Briti täiskasvanute representatiivsel valimil (N = 5,424) 
läbiviidud uurimus näitas, et iga 1 SD erinevus neurootilisuse määra 
tõusus seondus oluliselt 10% suurema haigestumisega 
südameveresoonkonna  haigustesse , ja seda isegi juhul kui vanus, sugu, 
SES, suitsetamine , alkoholi tarbimine, füüsiline aktiivsus ja tervise 
seisund uurimuse alguses olid arvesse võetud (Shipley, Weiss, Der, 
Taylor, & Deary, 2007).
• Sarnasel viisil, 6 aastat kestnud longituuduurimus, mis hõlmas 6158 
inimest vanemad kui 65  eluaastat  näitas, et esmakordsel küsitlusel 
saadud neurootilisuse skoor  ennustas 33% rohkem surmajuhtumeid kui 
madal skoor, isegi siis kui vanus, sugu,  rass /rahvus, haridus ja tervise 
seisund olid kontrollitud (Wilson et al., 2005).
2. Kellele kuulub isiksus?
Kellele kuulub isiksus?
Kas isiksus on omadus, mis ilmutab ennast treenitud  
spetsialistile või on see avalik omadus, mis on kõigile näha?
Kas me 
suudame ette 
kujutada selle 
ruumi omaniku 
isiksust?
Näita mulle oma magamistuba ja
ma ütlen, kes Sa oled?
• Inimeste elukeskkond annab nende isiksuse 
seadumuste kohta erineval  määral informatsiooni.
• Magamistoad on nii-öelda rohkem oma “omaniku nägu”
kui kontorid , samas
• kõige täpsemalt peegeldavad ruumid inimeste avatuse 
määra ning kõige vähemal määral seda, kuivõrd 
sotsiaalse inimesega on tegemist.
Gosling, S. D., Ko, S. J., Mannarelli, T., & Morris, M. E. (2002). A Room with a 
Cue: Judgments of Personality  Based  on Offices and Bedrooms.  Journal  of 
Personality and  Social  Psychology, 82, 379‐398.
William Chaplin
Chaplin, W. F., Phillips, J. B., Brown , J., Clanton, N. R., &  Stein . J. L. 
(2000). Handshaking,  gender , personality, and first  impressions. Journal 
of Personality and Social Psychology, 79, 110-117. 
Jõuline või lõtv käepigistus?
Kindel käepigistus oli seotud 
positiivselt ekstravertsuse ja 
emotsionaalse ekspressiivsusega 
ning negatiivselt tagasihoidlikkuse 
ja neurootilisusega. Naiste seas oli 
tugev käepigistus ennekõike 
kõrgema avatuse märgiks.
Käepigistus annab seega  aimu  nii 
inimese isiksuse seadumustest kui 
toimib olulise muljekujundajana!
Chaplin, W. F., Phillips, J. B., Brown, J., Clanton, N. R., & Stein. J. L. (2000). Handshaking, 
gender, personality, and first impressions. Journal of Personality and Social Psychology, 79, 
110-117. 
Vazire, S. & Gosling, S. D. (2004). e-Perceptions: Personality impressions based on 
personal websites. Journal of Personality and Social Psychology, 87, 123-132.
“Nuhkimine”
3. Miks inimesed on erinevad?
Miks inimesed on erinevad?
Mõni inimene on jutukas, mõni on sõnakehv. On 
inimesi, kes on silmatorkavalt närvilised, samal 
ajal on neid, kes on väljapaistvalt rahulikud. 
Igapäevasest kogemusest teame, et mõned meie 
tuttavatest on väga kohusetundlikud, samas 
teame ka neid, kes peavad harva kinni oma 
lubadustest ja kelle puhul ei saa kunagi kuigi 
kindel olla, kas nad jõuvad kohale kokkulepitud 
ajaks. 
Millest sellised erinevused tulenevad?
Üsna tavatu oletus
Väga mitmed faktid viitavad sellele, et 
keskkonna, kultuuri ja elukogemuste mõju 
põhilistele isiksuse seadumustele on 
suhteliselt väike!
Isiksuse seadumused on inimese 
bioloogilised omadused, mis elu jooksul 
vähesel  määral muutuvad  ja  keskkonna 
mõjude suhtes.
Isiksuse mudel
Elulugu 
 
 
Emotsionaalsed  
reaktsioonid, 
Välismõjud  
karjäärimuutused, 
 
 
käitumised 
Kultuurinormid, 
 
elusündmused, 
Baastendentsid 
olukorrad 
 
Iseloomulikud 
Neurootilisus 
kohastumused  
Ekstravertsus 
 
Avatus 
Püüdlused, hoiakud, 
Sotsiaalsus 
väärtused, 
Meelekindlus 
harjumused 
Minakontseptsioon 
 
Minaskeemid, 
isiklikud müüdid 
4. Kas keskkond muudab 
isiksust?
“Sotsiaalsed eksperimendid ”
• Üks võimalus uurimaks keskkonna ja kultuuri mõju isiksuse 
seadumustele on hinnata nende inimeste isiksuse sarnasust , kes 
on sündinud ja üles kasvanud erineva poliitilise režiimiga 
maades. Hästi on teada tõsiasi, kuidas kommunistlik nõukogude 
süsteem ja ideoloogia püüdsid luua uut ja paremat nõukogude 
inimest. Paljude kriitikute arvates oli aga tulemus hoopis 
vastupidine : nõukogude autoritaarne poli tiline kord aitas kaasa
passiivse, ükskõikse ja kuuleka inimese (nö homo sovieticuse) 
tekkele, kellele oli iseloomulik õpitud abitus ja vähimgi 
huvipuudus oma töötulemuste suhtes.
Sotsiaalsed “eksperimendid”
• Angleitner and Ostendorf (2000) võrdlesid endise Ida- ja 
Lääne-Saksamaa elanike isiksuse seadumusi.
• Aastatel 1945 kuni 1989 elasid endised “ossid” ja “wessid”
radikaalselt erinevates sotsiaalsetes ja poliitilistes 
süsteemides, ning tänase päevani on nende väärtustes ja 
hoiakutes täheldatavad olulised erinevused. Samas, “osside”
ja “wesside” isiksuseprofiilid leiti olevat peaaegu identsed!
N = 7,974
“Osside” ja “wesside” isiksuseprofiilid leiti olevat peaaegu identsed!
Kliima mõju isiksusele
•  Among many Montesquieu ’s ideas, outlined 
in De l'esprit des lois  (“The Spirit of the 
Laws ”), is the metereological climate theory, 
which holds that climate may substantially 
influence the nature of man and his society. 
• Montesquieu went so far as to assert that 
certain climates are superior to others, the 
temperate climate of France being ideal .
• His view is that people living in very warm 
countries are "too hot-tempered," while those 
in northern countries are "icy" or " stiff ." The 
climate of middle Europe  is therefore optimal!
Charles Montesquieu
(1689- 1755 )
•
The Spirit of Laws ( French : De l'esprit des lois) 
(1748).
Geography of Personality
Pärilikkuse suur osakaal
Koos ja eraldi kasvanud kaksikud ei 
erine oma isiksuse omaduste sarnasuse 
poolest. Seega, ühiselt jagatud keskkond 
(kodu, kasvatus jne.) ei avalda isiksuse
omadustele märkimisväärset mõju.
( Eysenck , 1990; Loehlin & Nichols, 1976)
Pärilikkuse osakaal
Jang , Livesley & 
Riemann , 
Vernon (1996)
Angleitner & 
Strelau (1997)
Neurootilisus
41%
52%
Ekstravertsus
53%
56%
Avatus
61%
53%
Sotsiaalsus
41%
42%
Meelekindlus
44%
53%
Keskkond & pärilikkus
Vähemalt 50% üldisest andmete 
hajuvusest on seletatav pärilikkusega. 
Umbes 20% tulemuste hajuvusest seletub
mõõtmisveaga
Ligikaudu 30%, mis on põhjustatud 
keskkonnast, kusjuures perekonna ja 
koduse kasvatuse mõju on nullilähedane 
(Loehlin, McCrae, Costa & John, 1998).
Pärilikkuse paradoksid
• Mida võrdsemad on keskkonna tingimused, 
seda suuremaks muutub pärilikkuse osakaal.
• Isegi väga kõrge pärilikkuse protsent ei välista 
omaduse muutumist. Inimese kasv on 80% 
pärilik, kuid Põhja-Koreas on samade geenidega 
inimesed 4 cm lühemad, kui Lõuna-Koreas.
• Pärilikkuse osakaal ei pea elu jooksul samaks 
jääma . Näiteks vaimsete võimete osas muutuvad 
ühemunakaksikud vanusega omavahel 
sarnasemaks.
Keskkonna mõju
Mitte keskkond ei kujunda inimest, 
vaid inimene valib vastavalt 
seadumustele endale keskkonna, mis 
nende seadu-mustega kõige paremini 
sobib. 
Ja kui see keskkond inimesele ei sobi, 
siis ta üritab muuta seda endale 
sobivaks .
Isiksus on väga eriline juhtum!
Isiksus on eriline juhtum, kus 
sotsiaalne vastasmõju on väga 
väike või puudub üldse
5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused
Alternatiivsed isiksuse käsitlused
• Psühhoanalüütilised isiksuse käsitlused 
(Sigmund Freud jt)
• Humanistlikud ja feonomenoloogilised isiksuse 
käsitlused (Carl Rogers, Albert Maslow jt)
• Kognitiiv-afektiivne isiksuse süsteem ( Walter  
Mischel, Yuichi Shoda)
“Personality and Assessment”
(1968)
• Mischel (1968) kritiseeris teravalt nii seadumuste põhist 
isiksuse uurimist kui psühhoanalüütilist lähenemist
– Isiksus muutub sageli situatsioonist sõltuvalt
– Seadumused ennustavad halvasti tegelikku käitumist 
– Situatsionism — isiksus muutub sageli liikudes ühest olukorrast 
teise
– Uurides inimese käitumist eri olukordades saame harva 
korrelatsiooni suurema kui .30!
Käitumine on pigem situatsiooni-spetsiifiline kui üle-
situatsiooniliselt püsiv ja stabiilne!
Mischel, W., & Shoda, Y. (1995). A Cognitive-Affective System Theory of Personality:
Reconceptualizing Situations, Dispositions, Dynamics, and Invariance in Personality 
Structure. Psychological Review, 102, 246-268. 
Kognitiiv-afektiivne isiksuse 
süsteem
• Isiksuse süsteem koosneb kognitiiv-afektiivsetest 
vahendavatest üksustest, millle omavaheline seoste 
võrgustik on isiksuse süsteemi struktuuri aluseks. See 
süsteem on tihedas koosmõjus olukordade 
psühholoogiliste omadustega, mis tekitab sotsiaalse 
taju, afekti ja tegevuse eristuva variatiivsuse mustri—
indiviidi isiksuse signatuuri.
• Isiksuse seisund viitab taju ja afekti aktivatsiooni 
mustrile süsteemis antud konkreetsel ajahetkel. Seega 
sõltub see konkreetsest kontekstist ja psühholoogilisest 
situatsioonist, mida inimene tol hetkel kogeb .
if …. then …. (kui … siis…)
6. Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks
Liiga kaua on arvatud, et isiksust saab kellegi tahte järgi 
vormida nii, nagu saab savile anda suvalise vormi.
Isiksuse omadused muutuvad elu jooksul, kuid suhteliselt 
vähe. Neurootikust ei saa kasvatada emotsionaalselt 
tasakaalukat inimest, nagu ei saa introverdist teha 
ekstraverti.
Isiksuse omaduste suur stabiilsus ei tähenda seda, et 
peaks loobuma kasvatusest . Kasvatuseks tuleb võtta 
lihtsalt teine eesmärk.