Sotsiaalpsühholoogia (0)

Sotsiaalpsühholoogia
SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
MÕISTE
Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru,
mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist
ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete
psühholoogilist külge.
Tasemete järgi võib protsesse
jaotada tinglikult
Intrapersonaalseteks ­ isikusisesed (hoiakud,
sotsiaalne identiteet jne.)
Interpersonaalseteks ­ isikutevahelised
(kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.)
Intrarühmaliseteks ­ rühmasisesed (rühmaliigid,
-dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus ,
rollid jne.)
Interrühmalisteks ­ rühmadevahelised
(rühmadevahelised hoiakud jne.)
Ühiskonnatasandi protsessideks ­ isikus &
ühiskond, kultuur, mass jne.
VEIDIKE
SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
AJALOOST
Sotsiaalpsühholoogia ajaloos on
võimalik eristada kolme etappi
Norman Triplett - viis 1897.a. läbi
eksperimentaalse nn. jalgratturite uurimuse.
Saksamaalt Meumann (uuris lihaste
töövõimet)
USAst Floyd Allport
Wundt uuris psüühilisi protsesse (taju, mälu,
mõtlemine, kõne).
Jean Piaget uuris laste arengut
Sumner - tõi kasutusse mõiste etnotsentrism.
GRUPP
Mõisted rühm, grupp, kamp, tiim,
meeskond , kollektiiv jne.
tähendavad põhimõtteliselt kõik
sama mõistet ­ teatud tunnustega
inimeste kogumit.
Grupp on kahest või enamast
omavahel vastastikuses mõjus
olevast inimesest moodustunud
ühendus, millel on ühine siht või
ühised eesmärgid
Lisaks tajuvad grupi liikmed, et neist
on moodustunud grupp isegi enne kui
seda inimkogumikku hakatakse
kutsuma grupiks.
Lasteaiad
Kooliklassid
Kollektiivid
Perekond
Mis on rühm?
Traditsiooniliseltmõistetakse rühma all
üksikisikutest moodustatud kooslust.
Selles koosluses käitub inimene mingil
määral teisiti kui üksinda olles.
Vastastikune mõju.
Rühmaliikmete vastastikune mõju võib olla
erinev.
Liikmed võivad üksteist kohata, vahetult
suhelda, kuid nad võivad olla ühenduses
raadio, telefoni, arvuti või video abil.
Vastastikune mõju ei pruugi olla üheaegne,
aga see peab olema jätkuv.
Rühma liikmed peavad olema ka teistest
sõltuvad ühise sihi/eesmärgi poole püüeldes.
Olemasolu, kuuluvustunne.
Ühise sihi olemasolu on vältimatu eeldus
rühma olemasoluks.
Eesmärk annab rühma tegevusele
tähenduse.
Sageli tunnetavad rühma liikmed rühma
kuulumist ühise siduva eesmärgi kaudu.
Rühm ei toimi kui, ...
Kui rühmal ei ole ühist eesmärki.
Siis kui rühma liikmed ei tunne oma
kuuluvust rühma.
Kui rühma liikmed ei tunnista rühma
kuulumist, ei saa nad suunata tegevust
ja vastastikku mõjuvaid suhteid nii, et
saavutaksid ühise eesmärgi.
KOHESIIVSUS
Ehk grupi tugevus/lähedus.
Kohesiivsus.
Kohesiivsus on rühma sotsioemotsionaalne
tagajärg, mida kujundavad rühmaliikmete
vastastikune meeldivus ning pühendumus
rühmale.
Rühma kooshoidvaid ja ka teotahtelised
liikmeid.
Sellistel tingimustel on kohesiivne rühm
tugev.
Rühma tugevus sõltub
järgmistest teguritest.
Füüsiline lähedus - Kujundab kiiresti
rühmakuulumise taju.
Rühma suurus - Väiksem rühm püsib
tihedam kui suurem. Suuremas
kommunikatsiooniprobleemid.
Rühma liikmete omaduste ja meelepäraste
asjade sarnasus lisab lähedust.
Sarnasus-erinevus
Struktuur mõjutab ka rühma tugevust.
Nimelt on keerulise struktuuriga rühmad
tugevamad.
Suhtlemise ajaline sagedus. Kauem
koos olnud inimestest tuleb püsivam
rühm, kuna neil on aega välja
kujundada sarnaseid väärtusi, norme,
uskumusi.
Sõltuvus üksteisest ühise eesmärgi
nimel.
Edukus - Saavutused lisavad välist
tunnustust ja see mõjutab ka rühma tähtsust,
olulisust iga rühma liikme jaoks.
Väline oht - ühine pingutus selle
ületamiseks lisab ühtekuuluvustunnet,
rühmaga samastumine kaasneb.
Hästi toimiv rühm.
Liikmetel on ühine Rühm suudab
eesmärk ja soov
tegutseda selle tegutseda ühise
saavutamise nimel vastutusega
Rühmaõhkkond on Rühmas talutakse
avatud, vaba ja erinevaid seisukohti,
turvaline, rühma liikmed sallitakse kriitikat
oskavad teineteist
kuulata Rühm talub liikmete
Iga rühma liikme vahetumist
arvamust pannakse
tähele, rääkida võib
kõigest, ka
ebameeldivatest/
rasketest asjadest
Ebakindel rühm.
Üleüldine Sagedane
võitluspositsioonil nõuandmine
olemine ja selle kuulamise asemel
rõhutamine Küünilisus
Püütakse muuta teiste Mitteotsene
seisukohti ja positsiooni pöördumisviis
nn. kardin ees suhtlemisel
Püütakse otsustada ja
otsustatakse teiste eest
Välditakse tunnetest
rääkimist
Konfliktide vältimine
Rühma tugevuse
lisamiseks.
Ühised eesmärgid ­ mingi eesmärgi
saavutamine või ühise eesmärgi tajumine
rühma tähtsus tõuseb
Ühine vaenlane ehk oht - vajatakse
üksteist, et toime tulla
Võistlus väliste rühmadega ­ toimib kui
oht, teadvustub rühma hajumise võimalus
Tugevust nõrgendavad
tegurid.
Paarid - rühmas on kaks inimest, kes
tegutsevad ainult koos. Seega piirdub ka
nende suhtlemine rohkem paarisuhtlemist,
kui kõigi teiste rühmaliikmete huvide
arvestamisel.
Alarühmad ­ analoogne paarile, kuid
tegemist veidi suurema inimkogumiga.
Projektsioon ehk peegeldumine ­ oma
tunnete peegeldamine rühma tekitades
rühma liikmetes segadust
Patuoina fenomen ­ vaimse(ka
füüsilise) vägivalla suunamine ühele
rühma liikmele ,kelles nähakse süüdlast
rühma probleemides(ka mõnikord
isiklikes)
Tõrjumine, endassetõmbumine ­
rühm tõrjub teisi rühmi
Esindaja ­ üks inimene ,kellele rühm
suunab oma esindamise välisrühmades
Varjend ­ mingi teema või nö.
probleem, mille taga peitutakse muutuste
võimaluse puhul või kui on vajadus
hakata ise lahendama probleeme.
ESINEMINE
Esinemine on tegevus, millega
puutub kokku peaaegu iga inimene.
Esinemine.
Paljud inimesed on mures, kartlikud kui
tunnetavad vajadust esineda teiste ees.
Hirm on küllaltki loomulik nähtus.
Ilma pingeta inimene ei pinguta.
Kerge stressiseisund võimaldab kasutada
oma psüühilist jõudu.
Ülemäärane pinge pidurdada tegutsemise
efektiivsust, seega ka oma võimete
kasutamist.
Mõjus esinemine.
Selline esinemine, mille sõnum jõuab eriliste
moonutusteta kuulajani, annab
teemakohaseid uusi teadmisi, tekitab sisemisi
kujundeid kuulajate erinevates
meelekanalites ja mõjutab nende käitumist
edaspidi.
Esinemisel mängib olulist osa mulje, mida
tekitab esineja ­ see annab tähenduse
sõnadele, esinejale ja tootele / teenusele,
mida ta tutvustab.
Väliselt tajutav osa
Esmamulje
Kehakeel/Esinemislaad
Kontakt
Mõjutamiskunst(kõnekunst,esinemisoskus,imidz)
Väliselt tajumatud
Meeleolu
Sisemised kujutlused
Uskumused/Väärtused
Enesetundmine ja identiteet
Üks võimalik esinemise
mudel.
Esinemise alustamine. Struktuur:
Algusele tasub 1. Paus
planeerida vähemalt 2. Tähelepanu tekitav
10% esinemise algus
üldmahust. 3. Paus
Alustamise ülesandeks
4. Lühike iseenda
on tõmmata tutvustus
tähelepanu, luua
kontakt ja panna ennast 5. Teema esitus ja selle
kuulama. kompaktne liigendus
või struktuur
Tähelepanu tekitavaks
alguseks võib olla,
sõltuvalt esineja
isikupärast, kas :
Teadlikult esitatud Laen kirjandusest
vastuolu (uudishimu (raamatust, ajalehest
tekitamiseks) vms.)
Retooriline või tõene Näide sündmusest
küsimus (tekitada kujutlus)
Väide Pildimaterjal erinevas
Uudis vormis
Vanasõna, anekdoot,
lugu
Teema esitlus.
Kasutatakse erinevaid
argumente:
statistika, asjatundjate
Mõistuslikud arvamused,
argumendid uurimistulemused jne.
Emotsionaalsed tunded, vajadused jne.
argumendid riik kodu, rahvus, rikkus,
Väärtusi puudutavad sõbralikkus, aktiivsus
argumendid vms.
Esinemise lõpetamine.
Lõpetamiseks tasub jätta esinemise konkreetne
vähemalt 5% ajast. lõpetamine, sealhulgas
Lõpus on vajalik : ka tänamine, vajadusel
Kokkuvõte, mille käigus täiendava info jagamine
juhitakse tähelepanu Esinemise lõpus
põhieesmärgile (korratakse vastatakse tihti ka
näiteks üle, mida käsitleti küsimustele.
jne.)
meeldejääv kulminatsioon
(mulje!)
Esinemislaad.
Mitteverbaalsete väljendusvahendite
kasutamisest tekkiv üldmulje esinejast.
Keha asend ­ mida enam nähtav, seda
huvitavam kuid ka esinejale mõnikord
raskeim
Liikumine kuulajate ees ­ ette-taha, küljele,
edasi-tagasi jne.
Silmside ­ hoidmine, leidmine, lõpetamine
Miimika ­ missuguseid ja kui palju miimilisi
liigutusi kasutab
Zestid ­ avatud, suletud, sõbralikud, võimu
või jõudu näitavad, ka ebakindlusele viitavad
(hääle omadused) ­ tempo, tämber, valjus,
kandvus, pausid, parasiithäälitsused
Esinemislaadi vead.
Keelatud kehaasendite kasutamine
Lisategevuste harrastamine
Kontakti pikaajaline katkestamine
Liiga staatiline esinemisasend
Heaks esinejaks ei kujuneta üleöö.
Kujunemine toimub etapiti.
Pinge Teen ära
Naudin esinemist Kuulaja on kõige tähtsam
Esinemine tekitab stressi.
Sellest tuleneb ja selle tagajärjel võimendub
hirm esinemise ees.
Oluline on leida midagi, ükskõik mida, mis
aitaks esinejal tunda seost auditooriumiga.
Inimene ise loob endale hirmu!
AITÄH!!!
Kasutatud kirjandus:
Sirje Pree "Sotsioaalpsühholoogia 2"
Hägg G. Praktiline kõnekunst. 2003, 2004
http://et.wikipedia.org/
http://www.annaabi.com/