Sotsiaalpsühholoogia konspekt (0)

Sotsiaalpsühholoogia

• Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad.
  
• Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse.
  

1) Interdistsiplinaarne lähenemine
      A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega
      B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega
2) Intradistsiplinaarne lähenemine
Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega
Interpretatsiooni tasemed
Sotsiaalpsühholoogia ajalugu
I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.)
E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838)
G. Tarde "Matkimise seadused" (1893)
G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" ( 1895 )
W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900)
II Üleminekuetapp (1908 - 1940)
W. McDougall "Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" (1908)
E.A. Ross "Sotsiaalpsühholoogia" (1908)
III Eksperimentaalne etapp (alates 1940)
V. Moede
F. Allport
K. Lewin
 
Peamised suunad sotsiaalpsühholoogias

• Psühhoanalüüs
  
• Biheiviorism
  
• Kognitivism
  

Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia
Sotsioloogilise sotsiaalpsühholoogia esindajaid huvitab eelkõige, kuidas sotsiaalne positsioon mõjutab inimeste individuaalset taju, veendumusi, väärtusi, identiteeti ja käitumist.
Sotsiaalpsühholoogia
Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides
Uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides
Kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav
Uurib, kuidas sotsiaalse keskkonna ja sidemete muutumine mõjutab identiteeti, kognitiivseid ja emotsionaalseid protsesse ning inimese võimeid
Uurimisobjekt

• Sotsiaalsete jõudude interaktsioon individuaalse käitumisega ja sotsiaalsete jõudude mõju indiviidi käitumisele ja väikese grupi dünaamikale
  
• Indiviidi sotsiaalse käitumise olemus ja põhjused
  
• Sotsioloogia ja psühholoogia kattumise ala
  

Psühholoogia mõjutused
· Biheiviorism
Pavlov, B.F. Skinner - käitumine on motiveeritud kiitmiste ja karistuste poolt
· Psühhoanalüüs
S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia
· W. James - inimese käitumine on tema kogemuste produkt
· K. Lewin - väljateooria. Inimene toimib eluväljal. Eluväli - inimene-keskkond interaktsioon
· W. Wundt - eksperimentaalpsühholoogia rajaja - psühholoogiline protsess on mõjutatud sotsiaalsetest protsessidest ja sotsiaalsetest teadmistest
Sotsioloogia mõjutused

• E. Durkheim - sotsiaalsed jõud ja protsessid mõjutavad inimese otsuseid, valikuid ja tegevusi
  
• K. Marx - indiviidi elu on mõjutatud ühiskonna majandusliku struktuuri poolt
  
• C. H. Cooley - "peegelmina" teooria - mina-pilt kujuneb suhetes teistega
  
• C.H.Mead - käsitles inimese arengut kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust
  

Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid

• Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud)
  
• Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed)
  
• Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud)
  
• Mõista ühe organisatsiooni mõju teisele organisatsioonile (nt gruppidevahelised konfliktid)
  
• Mõista tehis- ja loomuliku keskkonna mõju inimesele
  

Kognitiivne perspektiiv
Kognitiivsed protsessid:

• Taju
  
• Tähelepanu
  
• Mälu
  
• Infotöötlus
  
• Mõtlemine
  

Kognitiivsed faktorid :

• Hoiakud
  
• Veendumused
  
• Väärtused
  
• Järeldused
  

Teadusliku uurimuse nõuded

• probleemi formuleerimine
  
• mõistete defineerimine
  
• teaduslike meetodite kasutamine
  
• andmete kontrollitavus (verifitseeritus)
  

Sotsiaalpsühholoogia meetodid
1) Vaatlus
Vaatlus on eesmärgipärane kindlal viisil organiseeritud ja tulemusi fikseeriv protseduur :

• vaatluse eesmärk ja ülesanded
  
• objekti ja situatsiooni valik
  
• vaatlusviisi valik
  
• tulemuste registreerimise valik
  
• informatsiooni töötlemise valik
  

Vaatlusviisid:

• laboratoorne
  
• loomulik
  

2) Tekstide analüüs (dokumentide analüüs)
Tekstide analüüs on süstemaatiline teatud elementide fikseerimine teksti sisus.
Jaguneb:
· formaliseerimata
· formaliseeritud (kontentanalüüs)
E. Lasswell kui teenekas uurija
Uurimisprotsess:

• programmi koostamine
  
• uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood)
  
• metoodika koostamine
  
• analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane)
  
• protseduuri läbiviimine
  
• järelduste tegemine
  

Küsitlusmeetodid
Jagunevad:
· intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata)
· ankeet
Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile.
Valik:
· juhuvalik
· suunatud valik
Skaalad:
· nominaalskaalad
· intervallskaalad
Küsimuste formuleerimise reeglid
Prooviküsitlus
Korrelatsioonimeetod
Testid
Jagunevad:

• grupitestid
  
• küsimustikud
  
• projektiivmeetodid
  
• käitumistestid
  

testidele esitatavad nõuded:

• valiidsus
  
• reliaablus
  
• adapteeritus
  
• standardiseeritus
  

 
Sotsiomeetriline test
Alusepanija J. L. Moreno
Ühiskonna tasandid :
· väline e makroskoopiline
· sisemine e mikroskoopiline (sotsioemotsionaalne)
Sotsiomeetriline test:
1) valikutest
· mitteparameetriline
· sotsiomeetrilise piiranguga
3) pertseptsioonitest
4) käitumistest
Testi aluseks valiku kriteeriumid
Sotsiomaatriks
Kohesiivsuse indeks
Eksperiment
Eksperiment on uurimuslik tegevus, mille eesmärgiks on kindlaks teha põhjus-tagajärg seosed ja mis eeldab:

• nähtuse maksimaalset modelleerimist
  
• uurija aktiivset mõju
  
• sõltuvate ja sõltumatute parameetrite eraldamist
  
• hüpoteeside püstitamist
  

Jaguneb:

• loomulik
  
• laboratoorne
  

Keskkonna realism
Eksperimentaalne realism
Minapilt
Mina - tunne, et ma olen olemas. Võin tegutseda ja valida. Ma eksisteerin terviklikult oma minevikuga ja suhtes teistega, kes ei ole mina.
Mina - esmane psüühiline moodustis , kogemuse keskus, motivatsiooni allikas.
Identifitseerumine - samastumine
Mina:

• materiaalne mina
  
• vaimne mina
  
• sotsiaalne mina
  
• ideaalmina
  

Enesehinnang (W. James) = Edu / Taotlused
Nõudlusnivoo (K. Lewin) - nõudlikkus enese suhtes
Isiksus (persona= mask )
Sotsiaalse mina areng
Sotsiaalse mina areng
Sotsiaalse mina areng on mõjutatud kolme teguri vastastikusest koostoimest:

• sünnipärased isiksuse omadused
  
• vanusega seostuv sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kultuurikontekstis
  
• kasvukeskkonnas omandatud sotsiaalsed oskused ja kogemused
  

Sotsiaalne identifikatsioon
Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga.
Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks.
Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on:

• tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse
  
• asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut
  

 
Mina kui teadmiste struktuur
Mina-skeemid

• Mina-skeemid peegeldavad enesekohaseid teadmisi, kogemusi ja mälestusi endast
  
• Informatsiooni mina- skeemide kujunemiseks saame valdavalt sotsiaalsest keskkonnast
  
• Kui mina-skeemid pole selgelt välja kujunenud märkame ja talletame enam skeemi põhiinformatsioonist erinevat infot ja tekib võimalus integreerida uusi teadmisi
  
• Kui mina-skeemid on välja kujunenud, märkame enam kinnitavat ja ühtivat infot, mis säilitab mina- skeeme
  

Mina kultuurilised käsitlused
Individualistlikud kultuurid

• inimene on eraldiseisev ja unikaalne
  
• inimene peab olema iseseisev ja sõltumatu
  
• inimene peab hoolitsema iseenda ja oma perekonna eest
  
• on mitme grupi liige, suhteid luuakse ühiste jagatud huvide ja tegevuste vahel
  
• tasustatakse initsiatiivi ja individuaalseid saavutusi
  
• hinnatud on iseseisev otsustusvõime, vastutus on individuaalne
  
• väärtustatakse sõltumatust ja noorust , muudatusi ja muutumist
  

Kollektivistlikud kultuurid

• inimest vaadeldakse grupist lähtuvalt, mingi grupi liikmena
  
• oluline on meie ja grupile orienteeritus
  
• inimene peab isiklikud vajadused allutama grupi vajadustele
  
• inimene kuulub vähestesse, püsivatesse gruppidesse, mis avaldavad tugevat mõju ema kujunemisele
  
• hinnatakse grupi eesmärkide ja heaolu taotlust , koostööd ja konformsust
  
• vastutus ja tasud on kollektiivsed
  
• väärtustatakse kohustusi, korda, vanust , traditsioone, staatust ja hierarhiat
  

Peegel -mina
C. H. Cooley peegel-mina teooria

• mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, mida kujundatakse ja millele antakse lõplik sisu suhtluses tähtsate teistega
  
• me näeme end teiste inimeste käitumise ja reaktsioonide peeglist
  
• inimese arvamused enese kohta pärinevad sellest, kuidas ta teistele paistab ja millised hinnangud talle antakse
  

 
Mina-esitlus
(E. Goffman )
· Iseloom on tegelikult enese esitlus, kujutlus , mille me esitame endast, et teised aktsepteeriksid meid sellisena, nagu me tahaksime
Mina kaks poolust
Enesehinnang
Enesehinnang väljendab suhtumist endasse.
Mida suurem on lahknevus ootuste ja standardite ning tegelike saavutuste vahel, seda madalam on enesehinnang
 Positiivne

• On enesekindlad ja peavad endast lugu
  
• Peavad end vajalikeks
  
• Peavad end võimekateks
  
• Tajuvad realistlikult oma võimeid
  
• On endaga rahul ja avatud muutusteks
  

 Negatiivne

• Tihti halvustavad ennast
  
• Ei tunneta oma vajalikkust
  
• Ei tunneta oma võimete piire
  
• Peavad ennast teistest halvemateks
  
• Puudub enesekindlus ja kardavad muutuda