Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ISIKSUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ISIKSUS
käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral ( Allik jt. 2006)
- kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine )
- sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)
- isiksuseomadused
*vaimsed võimed
*temperament
*väärtused
*iseloom
- Montesquieu (1689- 1755 ) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel)
- Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA
- ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond)
*Margatet Mead (1901-1978)
* Ruth Benedict (1887-1948)
- BIHEIVIORISM
*J. B. Watson (1878-1959)
PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud)
*alateadvus, tungid
*id/ego/ superego (ego peab hoidma teisi ohjes)
* kaitsemehhanismid
TUNNUSJOONTE TEOORIAD
1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi
-Galenos
*koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv)
* melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)
* sangviinikveri (seltsivus, tormakus, rõõmsameelsus)
* flegmaatik – lima ( kannatlik , aeglane, reserveeritud)
2) Kretshmer ja Sheldon kehatüüp
- endomorfne (ülekaaluline: rahulik, heatahtlik), ektomorfne ( sale : intellektuaalne , erk), mesomorfne (atleetlik: äkiline)
- pükniline, asteeniline, atleetlik
3) G. Allport
*uuris 1930ndatel iseloomustavaid sõnu, mida on palju, kuid sõnad hakkavad koonduma teatud tunnusteks ja tõi välja, et meil on teatud kesksed isiksuse tunnusjooned (lojaalne, rahulik jne), kuid sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades
*kesksed ja teisesed tunnusjooned
4) R. Cattell
* faktoranalüüs
*1946
* leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale)
*185 väidet
5) H. J. Eysenck
*BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA
ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus
*EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire)
KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne
FLEGMAATIK – introvertne , stabiilne
MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne
SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne
6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised)
- McRae ja Costa (1996) võtsid aluseks selle, et milline oleks kõige väiksem arv tunnuseid, mis inimese isiksuse ära seletaksid
- suur viisik (big five )
ISIKSUSE JOONED
- isiksuse põihomadused (McRae ja Costa) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused), teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides.
*SEADUMUSTE OMADUSED
- pole vahetult jälgitavad
- püsivus
- avaldumine pole piiratud
- avaldumine sobivas olukorras
FAKTORID SUURES VIISIKUS
- neurootilisus (kuidas negatiivsusega toime tuleme - kui see on kõrgem, siis halvemini)
- ekstravertsus ( seadumus kogeda positiivseid emotsioone)
- avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu)
- sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi)
- meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus)
BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959)
- isiksus on muudetav
KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD
- sotsiaalne õppimine (tagajärg, tulemuse olulisus)
- kognitiivne stiil
- õpitud abitus (M. Seligman 1942)
- enesetõhusus (A. Bandura 1925) (kõrge või madal- kui me usume edusse, tuleb tulemus kõrgem ja vastupidi)
HUMANISM JA FENOMENOLOOGILISUS
- unikaalsus ja arenemisvõimelisus ( Maslow , Rogers)
- enesekontseptsioon (kujuneb välja juba lapsepõlves ja lähtuvalt sellest oleme kas aktiivsed või passiivsed)
*meil on piiramatu arengupotensiaal, oleme kõik unikaalsed
ISIKSUSE UURIMINE
1) kaudsed meetodis (projektiivtestid) – inimene tõlgendab teatud pilte, joonistab ning selle põhjal luuakse isiksuseprofiil – kui joonistan perepildi ja olen seal väike poiss, kui emal on silmad ja isal vaid suu, siis võib lugeda, et ema näeb ja isa vaid räägib)
* Rorschacki tindipleki test (1921)
TAT ehk temaatilise apertseptsiooni test – inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima juurde jutu toimuva kohta
(Morgan ja Murray 1935)
2) otsene mõõtmine (enesehinnangutestid) – arvamus endast (võib olla ka negatiivne)
- küsimustikud (nt. väited , mida peab hindama )
MMPI (test) – Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik 567 väitega (S. R. Hathaway ja J. C. McKinley 1940)
ISIKSUSHÄIRE
- Iseloomu ja käitumise raske häite, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega
- isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18. saj lõpp-19. Saj. Algus (hullumeelsus ilma segaduseta, moraalne vaimuhaigus)
ISELOOMUSTAVAD TUNNUSED
- düsharmoonilised hoiakud ja käitumine (võivad tavapärasest erineda)
- ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline
- ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud (teiste inimeste või asutustega suheldes pidevad konfliktid)
- ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna
- häire põhjustav sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust
KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA
tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega.
*EESMÄRK
- kirjeldada häireid
- uurida võimalikke põhjuseid
- ravida häireid
VAIMNE HÄIRE on defineeritav kui normaalset hälbiv käitumine
*normaalne – ühiskondlikele normidele vastav, selline, nagu inimene on olnud sajandeid
NORMID
- subjektiivne norm (iga inimese enda reaalsus )
- kultuurinorm (enamus)
- normatiivne norm (ideaal)
- statistiline norm (tekitab äärmuste probleemi – intelligentsuse hindamine)
- kliiniline norm (ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv , kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne)
PSÜHHOPATOLOOGIA
selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik
kirjeldav -> vaatlus , fenomenoloogia (kui sügavalt on inimese taju, mõttekäik häiritud ja millised on mälu probleemid)
- WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste ja vigastuste puudumine
- Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub , et inimene vajaks ravi
- haigustunnetus (tajume sümptomeid
HÄIRETE ERISUSED
STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla teatud häiretunnused täidetud, kuid siis on need jälle leevenenud – psühhootilised episoodid nt)
PRIMAARNE VS SEKUNDAARNE (kas ilmnevad tunnused on omased konkreetsele häirele või see, mis inimesega juhtub, on sekundaarne ehk „lihtsalt ei oska veel“)
KUTSESTANDARDID
*kliiniline psühholoog VII, VIII
*koolipsühholoog III, IV, V
*psühholoogi kutsetegevus on eestis hetkel reguleerimata
*seaduse poolt ei ole tööandjale või ettevõtlusega tegelevale psühholoogiline mingeid piiranguid
*kutset omistab Eesti Psühholoogide Liit ja kutsetunnustuse annab välja Kutsekoda
VAIMSETE HÄIRETE TEKKEPÕHJUSED
- demonoloogia: inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud ( kiviaeg kuni keskaeg )
* rituaalid , piinamine
- ohjeldav mudel
*vaimne häire = pole hinge
*ravi + ühiskonnast eemaldamine, „haiglad/loomaaiad“, kuhu igaüks sai tasu eest vaatama
- moraalne mudel
*“ haigetel on hing, kuigi defektne
*eemaldame ahelad
- meditsiiline mudel
*vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus
*ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega
- psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine
*kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega (nt hüsteeria ehk konversioonihäire)
*on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises (Halligan jt 1997)
- ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofine ärahoidmisele suunatud käitumine) ja selle kinnituste „otsimine“ (biheiviorism)
*ravi: kohnitiiv-käitumuslik teraapia ( terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise ja situatsioonide kohta)
TEGURID/PÕHJUSED
- biopsühhosotsiaalne mudel
*bioloogilised põhjused (kaasasündinud + eluviis)
* psühholoogilised tegurid (isiksus ja stressorid )
*sotsiaalsed tegurid (nt väärtused)
- stress - diatees mudel (selle jaoks, et teatud häire avalduks, on oluline meie soodumus antud häiresse haigestuda ( pärilikkus – soodumus – diatees) ning millised on pingefaktorid)
*soodumus ehk diatees
* momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress
DIAGNOOS
- intervjuu patsiendiga
- iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom
- oluline on sümptomite ilmnemise algus (kaua haigus on kestnud), kas enne seda juhtus midagi ebatavalist jne.
- sümptomid kokku moodustavad häire (nt depressioon )
VAIMSETE HÄIRETE KLASSIFITSEERIMINE
- kogemuse põhjal on sagedamini koos esinevad sümptomid koondatud häireteks
- diagnoositakse rahvusvaheliste klassifikatsioonide alusel (DSM-V: välja töötatud USA-s ja RHK-10: välja töötatud rahvusvahelise tervishoiuorganisatsiooni poolt)
*RHK-10 (1992) on rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon – 10 häirete kategooriat
*DSM-V (2013) on diagnostiline ja statistiline psüühiliste haiguste klassifikatsioon – 17 kategooriat, u 400 häiret
KIRJELDAV LÄHENEMINE (A. Simsi käsitlus Oyebode (2013) põhjal)
*aitab mõista, kuidas on diagnostilised häired kujunenud
TEADVUS
*teavustamatus
*subjektiivne kogemus puudub (mille kohta on, mille kohta mitte – kas mäletame või ei salvestu)
*valvsus somnolentsus (uni)
*mõtteselgus hägunemine
* deliirium (lisaks teadvusele on häiritud nii tähelepanu, uni, tajumine , psühholoogiline aktiivsus)
*hämarolek
* patoloogiline intoksikatsioon
TÄHELEPANU
- avaldub orienteeritus ajas, kohas, ruumis (kuidas tulin, kuidas ära saada)
MÄLUHÄIRED
- amneesia
- deja vu
- konfabulatsioon (lünkade täitmine – ei pruugi olla puhas tõde, vaid räägitakse tavaliselt juhtuvast)
- perseveratsioon (ümberlülitamise häired – sõna jääb kordama , kui vahetame teemat)
- selektiivne unustamine, mälestuste moonutamine
AJATUNNETUS
- desorieteeritus
*ajas (ei tea, mis on päevaaeg kalendri suhtes)
*vanuses (kui vana olen)
*kronoloogia tunnetus (kui palju aega läheb, kuidas aeg kulgeb)
- aja kvaliteedi tajumise häired (milline aja tajumise kvaliteet on olnud ja kuidas seda hindame)
TAJUHÄIRED
- illusioon
- hallutsinatsioon
MÕTLEMISHÄIRED
- ülekaalukas mõte (mõte, mis ei ole päris adekvaatne, on ülekaalukas)
- luul (pole ratsionaalne ja ei allu korrektsioonile)
- folie a deux (jagatud luul ehk kui ühel inimesel on välja arenenud luulusüsteem, siis teised võivad ka sissehaaratud saada)
* kiirenemine (mõttekäik on nii suur, et tahaks rääkida palju, aga suu ei suuda välja öelda)
*pidurdus
*mõttekäigu häirumine (raskused teemal püsimisega)
*mõtete blokeerumine või äravõtmine
KÕNE JA KEELEHÄIRED
-afaasia (raskusi sõnade väljaütlemise või arusaamisega)
-ehholaalia (teatud sõnade kontrollimatu kordamine)
-neoligismid (hakkab rääkima oma sõnadega omas keeles)
-mutism (inimesel on rääkismväime olemas, aga ei ole suuteline rääkima)
ENESEKONTSEPTSIOON
-kehatunnetus (nt söömishäired )
- olemasolu (nt depersonalisatsioon )
- doppelgänger (näen enda teisikut, end kõrvalt)
- isiksuse mitmesus (dissotsiatiivne identiteedihäire)
*hüpohondria – liialdatud mure haiguse pärast
* nartsissism – liialdatud mure välimuse pärast
*keha sallimatus
*kehakujutise moondumine
MUUTUSED AFEKTIS (meeleolus - on see meil kõrgem, madalam – võib olla reaalsus või ka põhjendamatu)
- anhedoonia (meeleolu ei ole piisavalt langenud, et saaks diagnoosida depressiooni, kuid siiski langenud)
- mania (meeleolu on langenud nii, et midagi ei lähe korda)
*ajastus, kestus ja kohasus
*tuimenemine, lamenemine
- ärevus
MUUTUSED TAHTEAKTIIVSUSES
- isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon /(mis võib hakata lagunema )
*agiteeritus
* hüperaktiivsus , hüperkineesia
*pidurdatus (võib ilmnema kangestunud pooside võtmiseni)
-käitumine
Vasakule Paremale
ISIKSUS #1 ISIKSUS #2 ISIKSUS #3 ISIKSUS #4 ISIKSUS #5 ISIKSUS #6
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leksikon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»
36
docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

­ nt näoväljendused, miimika, zestid · Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) ­ Kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus Mis on emotsioonide otstarve? · Hindamine (isikud, olukorrad) · Ergutavad või pidurdavad · Suunavad tähelepanu · Stimuleerivad mälu · Väljendavad (suhtumist, eelistusi) Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? · Antropoloogiline lähenemine · Biheiviorism · Psühhodünaamiline teooria · Tunnusjoonte teooriad · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · Humanism, fenomenoloogilisus Projektiivtestid ja objektiivtestid

Ülevaade psühholoogiast
Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga  Isiksuse psühholoogia  Sotsiaalpsühholoogia  Arengupsühholoogia  Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga  Kliiniline psühholoogia  Õigusps?

Ülevaade psühholoogiast
Psühholoogia konspekt
74
docx

Psühholoogia konspekt

põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae) enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile: 1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) – õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja.

Psühholoogia
Psühholoogia konspekt
36
docx

Psühholoogia konspekt

põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae) enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile: 1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad ­ rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) ­ õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) ­ enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad ­ rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja.

Psühholoogia
Eksamikonspekt II osa
21
doc

Eksamikonspekt II osa

- kordusuuringud enamasti ei kinnita teooriat - Osa EQ on tuntud isiksuseomadustena: nt hallata oma emotsioone = emotsionaalne stabiilsus/neurootilisus - Osa on seotud üldise intelligentsusega: emots äratundmiseks vaja samu vaimseid operatsioone - Enamike teadlaste arvates vanad asjad uue kõlava nime all koos, mitte ei ole tegemist omaette väärtusega 3 4 6. Isiksuse psühholoogia · mis on isiksus · kuidas omadusi liigitatakse · kultuur vs pärilikkus · analüütiline, humanistlik teooria, joone-teooria, sotsiaal-kognitiivne isiksuse mõõtmine ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Isiksuse mõistet kasutatakse kolmel viisil: 1.Omadused, mis inimesi eristavad. 2.Omadused, mis seletavad ära inimpsüühika stabiilsuse, mistõttu inimesed käituvad erinevates olukordades ja erinevatel aegadel küllaltki sarnaselt. 3.Nende iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus

Sissejuhatus psühholoogiasse ii
Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused
12
docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

Tegutsemisvalmidus, Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, žestid, Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult), kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus Mis on emotsioonide otstarve? Hindamine (isikud, olukorrad), Ergutavad või pidurdavad, Suunavad tähelepanu, Stimuleerivad mälu, Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 32. Mida kujutab endast isiksus? Persona –mask, Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Montesquieu (1689-1755), Ch Darwin (1809-1882)-Evolutsiooniteooria, Antropoloogiline lähenemine- (Mead ,Benedict ), Biheiviorism - J B Watson (1878–1958), psühhodünaamiline teooria-Freud, Projektiivtestid: Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921, TAT e temaatilise apertseptsiooni test, Morgan ja Murray 1935 ja objektiivtestid: Küsimusikud, S.R.Hathaway ja J.C

Psühholoogia
Ülevaade psühholoogiast
10
docx

Ülevaade psühholoogiast

Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias. Emotsionaalse käitumise osad ­ sündmus, sündmuse kodeerimine, hinnang, füsioloogiline reaktsioon, tegutsemisvalmidus, emotsiooni väline avaldumine, regulatsioon. Põhiemotsioonid ­ hirm, üllatus, rõõmus, kuri, vastikus, kurbus Emotsioonide otstarve ­ hindamine, ergutavad või pidurdavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Isiksus ­ järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete eristuste kogum. Antropoloogiline lähenemine, biheiviorism, psühhodünaamiline teooria. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiivtest ­ ei ole õiget ega valet vastust. Tõlgendamise küsimused, nt tindipleki test Objektiivtest ­ küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja

Sissejuhatus psühholoogiasse
Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
69
odt

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

teadlane, moslem) Eneseesitluse funktsioonid: miks? Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust) Kuuluvuse demonstreerimine (kampsunid ja pintsakud) Mõjutamine (kaastunnet tekitada) Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit ­ panin pidu, ei maganud) Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses) Mis on "päris" Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks Küps isiksus ­ kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone Stigma Stigma ­ märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse - Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) - Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm)

Sotsiaalpsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun