50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lollakas25
Õppematerjali autor
Eksamid on juba lapsepõlvest alates üheks meie elu enamasti eba meeldivaks, kuid kindlaks koostisosaks. Eksamihirm on paljude inimeste jaoks normaalne. Teatud annus hirmu suurendab informatsiooni vastuvõtlikkuse võimet. NB! Eksamihirmu ja rambipalaviku võib ka ,,omandada": nimelt kui vanematel on suur hirm eksamite või autoriteetide ees, siis hindab ka laps neid ohtlikena. Oma vanemate kartusi, reaktsioone ja käitumisviise laps siis lihtsalt jäljendab. Stanley Milgrami katse Hirmu millegi ees saab hästi vaadelda ühes kuuletumise katses. Sotsiaalpsühholoogia kõige kuulsamad on Stanley Milgrami katsed autoriteedi (antud katses ,,õpetaja") nõuete ja südametunnistuse vastuolu tagajärgede uurimiseks. Katse(te) käigus saab näha ,,õpilase" hirmu ,,õpetaja" ees. Katsed viidi läbi Yale'i ülikoolis aastatel 1960- 1963. Hiljem need katsed kuulutati eetika vastasteks ja keelati ära. Kahe katseisiku vahel jaotati ,,õpetaja" ja ,,õpilase" roll
1. Miks on poisid tüdrukutest agressiivsemad? Mehed rakendavad füüsilist agressiivsust sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. 2. Millis
mis võiksid mõjutada seitsmendat ehk tõelist katsealust. Uuringu tulemusena selgus, et 75% kõigist katseisikuist väljendas teiste arvamusega mugandumist vähemalt ühel korral. Samas avaldusid ka individuaalsed erinevused: mõned katseisikud andsid kooskõlas olevaid vastuseid kogu aeg, teised aga ei teinud seda kordagi 50. Millised eksperimendid näitavad, et inimesed kuuletuvad autoriteedile isegi kui see ohustab teise inimese elu? Miks me oleme kuulekad? Stanley Milgrami katse kus ,,katsealuste" külge ühendati elektroodid ja ,,õpetaja" rollis olev isik pidi vale vastuse korral andma ,,katsealustele" elektrilööke. Tegelikuks katsealuseks oli ,,õpetaja" rollis olev vabatahtlik ja uuriti tema kuuletumist autoriteedi või võimu omava isiku poolt esitatud nõudmistele. Me oleme kuulekad sellepärast, et kui me näeme vormirõivastust ja embleeme, kuuleme autoriteetset,
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteeninduse õppetool Joonatan Ansi Geograafia loodusvööndite kontrolltöö 8 klassile Lõputöö 2006 Sissejuhatus Põhikooli geograafiakursuse üks huvitavamaid teemasid on loodusvööndid. Lapsed õpivad loodusvööndite teema kaudu tundma looduse protsesse ja seaduspärasusi erinevatel geograafilistel laiustel. Teema raames õpitakse ka tundma loodusvöönditele iseloomulikke taime- ning loomaliike. Paraku sisaldavad meie geograafiaõpikud pikki loetelusid karakteersetest liikidest, kuid paljude kohta neist puuduvad joonised või fotod. Sellest tingituna jääb ettekujutus väljatoodud liikidest õpilasel tihti saamata. Ka käsitlusprintsiip, kus loomi vaadeldakse kogu loodusvööndi lõikes kõigis maailmajagudes koos tekitab väärkujutelmi õpilase teadvuses. Mõne õpiku illustratsioonidel on paigutatud erinevate maailmajagude ühe loodusvööndi loo
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
öeldi meelega valesid vastuseid. Tulemuseks tuli välja see, et mõned läksidki grupi survega kaasa isegi kui teadsid, et vastus oli vale – ei tahetud grupist erineda. Ebamäärane olukord (jooned olid väga võrdsed) = konformsuse suurenemine. Kuulekus ja järeleandlikkus. Kuulekus – käitumise muutmine vastuseks teiste inimese (autoriteedi staatuses) juhtnöörile või käsule. Järeleandlikkus – tegu ei pea olema autoriteediga. Milgrami kuulekuse eksperiment. Stanley Milgram, 1960, Yale ülikool. „Mälu“ eksperiment. Õpetaja ütles sõnu/küsis küsimusi ja õpilane pidi ütlema selle sõna vastandi. Kui ütles valesti siis sai elektrishoki. Reaalne katseisik oli õpetaja. Õpilane oli näitleja – mängis valu jne. Eksperimentaator survestas õpetajat jätkama jne. Reaalset elektrilööki ei saanud keegi! 40 osalejat. Elektrilöögid al. 15 voldist kuni 450ni (mis on surmav). Tulemused: 65% osalejatest läksid välja maksimaalse elektrilöögi andmiseni
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.2. Psühholoogiliste
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid