Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes millal ja kuidas?
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused
  • Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid
    Sisekeskkond :
    • Eesmärk
      • organisatsiooni poliitika;
      • organisatsiooni strateegia.
    • Inimesed:
      • nende teadmised ja oskused;
      • nende tegelikkuse tajumine ja väärtused.
    • Tehnoloogia :
      • masinad;
      • info töötlemine.
    • Struktuur:
      • ülesanded;
      • rollid.
    • Kultuur:

    Väliskeskkond:

  • Organisatsioonikarakteristikud
    Organisatsiooni 5 põhikarakteristikut:
  • ülesehitus ehk struktuur – kas meekonnad saavad tekkida, et töötada ühise eesmärgi nimel, kas on võimalus kohtuda suitsuruumis ? Lisaks füüsilistele ruumidele on ka väga olulised alluvus- ja vastutussuhted ning juhtimine ja struktuuriskeem
  • Infovahetus – kas info on kiirelt kättesaadav ja piisav? Kas info suunatakse esmalt sinna kus ta on kõige vajalikum ja kas ta jääb suunamata sinna kus tekiks vaid müra
  • Protsessid - kas on välditud pidev “tulekustutamine” mis tuleneb sageli pisiasjust. Kui ei ole väliskeskkonnast tulenevat erakorralist olukorda, siis on mõnus meeldiv ja kiire tegutsemine eesmärkide suunas. Ootamatuste puhul on võimalik paindlik ja liigsete kadude ning traagikata kohanemine
  • Otsustamine – kes millal ja kuidas? Otsuseid konkreetsetes küsimustes teevad mitte need, kellel on võimupositsioon vaid need kes on eksperdid . Olulised otsused ei jää tegemata hirmust eksida
  • Inimesed – keda ja millest lähtuvalt valitakse ning kuidas neid inimesi “ kohandatakse” ning koolitatakse? Millised on hoiakud ja erinevuste talumine
  • Huvigruppide mudel
    Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni.
    Mudeli kasutamise etapid:
    • huvigruppide ja nende esindajate kaardistamine
    • positsiooni analüüs – huvigruppide hoiakute, ootuste, mõjukuse kaardistamine
    • organisatsiooni ja huvigruppide vastastikuste mõjude kaardistamine
    • huvigruppide arvamuse mõjutamiseks vajalike tegevuste kaardistamine
    • Võimalike huvikonfliktide (koalitsioonide tekke võimaluste) kaardistamine
    • Kaasava otsustusprotsessi kaardistamine

  • Organisatsioonikäitumise piirteadused ja mudel
    • Sotsioloogia – teadus väikeste grupide käitumisest (aitab mõista, milline on organisatsiooni struktuuri ja funktsioonide mõju grupikäitumisele ja indiviididele nendes gruppides)
    • Psühholoogia – teadus inimesest (aitab selgitada ja ennustada indiviidi käitumist organisatsioonis. Mitmed teooriad aitavad mõista töö-rahulolu, pühendumine, töötajate heaolu, tööluusid ja tööjõu voolavuse nähtuste olemust jne)
    • Majandus – ratsionaalne otsustamine (aitab mõista, kuidas võistlus ressursside pärast organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel mõjutab organisatsioone rohkem pühenduma efektiivsusele ja tootlikkusele)
    • Politoloogia – võim ja konfliktid, koalitsioonid ja liidud (aitab mõista, kuidas erinevad eelistused ja huvid võivad viia gruppidevahelise konflikti ning jõuvõitluseni organisatsioonis)
    • Antropoloogia - teadus kultuuridest (aitab mõista, kuidas kultuurid ja uskumuste süsteemid arenevad)

  • Modernistlik ja postmodernistlik organisatsioonikäitumine
  • Organisatsioonikultuuri metafoorid (org. kui masin, org. kui aru)
    Kui masin (mehhaaniline organisatsioon) - mehhanismid toimivad aga ei õpi. Juht on käsutaja ja kontrollija.
    Kui aju ( intelligentne organisatsioon) - intelligentne organisatsioon näeb ette, mõtestab, ennetab, algatab. Juht on tingimuste looja, toetaja, julgustaja.
  • Organisatsioonikultuuri metafoorid (org. kui elusorganism , org. kui kultuur)
    Kui elusorganism (orgaaniline organisatsioon) - organismid käituvad ja kohanevad muutuva keskkonnaga. Juht on liider, eestvedaja , õiguste ja kohustuste delegeerija.
    Kui kultuur - organisatsioon on mõjutatud oma töötajatest, nende hoiakutest, uskumustest jne. Organisatsioon on keerulisem kui paistab, ning tõlgendamine sõltub tõlgendajast. Juht on kultuuri looja ja kujundaja ning tema käitumine määrab kultuuri tüübi ja vormi.
  • Organisatsioonikultuur E. Scheini järgi
    E.H Schein määratleb organisatsioonikultuuri kui peamisi tõekspidamisi, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ning sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise. Käitumisviisi aluseks võib pidada ühiskonnas ja organisatsioonides toimuvate protsesside sarnasust, mis lubab käitumist organisatsioonis vaadelda kultuuripärasena. Organisatsioonikultuur on terviklik ning osadeks jagamatu nähtus, seepärast tuleb ka organisatsioonikultuuri kujunemisel lähtuda sellest, et ta koosneb paljudest omavahel seotud nähtustest ja objektidest .
    Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline on vale käitumine.
  • Organisatsioonikultuuri kategooriad
    KATEGOORIA
    NÄITED
    Sümbolid
    Riietus, pastakad, kontorimööbel
    Keel
    Släng, žestid, leppemärgid, laulud, kuulujutud, metafoorid
    Jutustused
    Jutud, legendid, müüdid
    Tegevuspraktika ja kombed
    Rituaalid , tabud, tavandid
  • McKinsey mudel
    Väärtuste süsteemi mudel 7S.
    Süsteemid
    Oskused Stiil
    Väärtused
    Strateegia Töötajate hoiakud
    Struktuur
    Näitab organisatsiooni kultuuri erinevate osade koostoimet ja kesksel kohal selles mudelis on väärtused. Jooned seal vahel näitavad omavahelist seost.
  • Deal- Kennedy organisatsioonikultuuri tüpoloogia
    kiire
    kõva-töö-ja-täieliku- vinskete-meeste-
    kultuur
    lõbu-kultuur
    Tagasiside kiirus
    protsessi-kultuur sinu-panuste-ettevõtte-
    kultuur
    aeglane
    Väike Riski võtmine suur
    Vinskete-meeste-kultuur: Riske võetakse palju ja kõrgeid. Tagasiside oma tegevusele on kiire. Nt. kinnisvaramaaklerid, kiirabitöötajad. Tihti kujundavad sellised kultuurid noored juhid, kes ei karda võtta riski.
    Kõva-töö-ja-täieliku-lõbu-kultuur: Tehakse palju tööd aga osatakse ka hästi lõõgastuda. Tagasiside tegemisele saadakse kiiresti aga risk on väike. Nt. ühe tehingu ebaõnnestumine ei tekita probleeme organisatsioonile. Nt. kasutatud autode müümine. Suhteliselt kiire töö tempo, kõik koguaeg keeb ja liigub. Nt. ajalehe toimetus . Suhetliselt hea kultuur meeskonnaks ning koostööks.
    Sinu-panuste-ettevõtte-kultuur: Riskid kõrged, tagasiside väga aeglane. Nt. naftapuurtornide rajamine.Iseloomustab pidev meeskond , tehakse väga riskantseid otsuseid. Selles kultuuris on olulised omavahelised suhted, neil on kindlad ülesanded, reeglid, tegevused.
    Protsessi-kultuur: Selle kultuuri tüübiga tahetakse tihti peale iseloomustada meie avaliku sektorit , mitte meie vaid ka teiste riikide omi. Tagasiside kiirus on aeglane, riskid mida võetakse on väikesed. Suhteliselt kinni bürokraatias, väga palju on dokumente, kuna nad ei saa tagasisidet oma tegevusele. Organisatsiooni iseloomustab suhteliselt suur formaliseeritus.
  • Organisatsioonikultuuri jaotus tegevussuuna ja ühtsuse alusel
    Positiivne
    2.
    3.
    1.
    4.
    Negatiivne Tugev
    Nõrk
    1. Negatiivne ja nõrk organisatsiooni kultuur - iseloomustab see, et igaüks teeb oma asja, enamjaolt tehakse asju, mis ei ole organisatsiooni ülesande eesmärkide täitmisest üldse tähtsad ja pigem tehakse neid asju mida keegi hästi osakab või mis kellegile parasjagu meeldib oma ülesannetest kõige rohkem. Täidetakse selliseid ametijuhendis kirjutatud ülesandeid, kuid ei osata enam edasi mõleda miks minu tegevus on oluline organisatsioonile.
    2. Nõrk ja positiivne - tegutsevad igaüks oma suunda pidi kuigi eesmärk on üks. Liigutakse küll ühes suunas kuid natukene siiski tehakse sellist dubleerimist. Ei jagata omavahel informatsiooni ja seetõttu ei ole ta nii efektiivne kui võiks olla.
    3. Tugev ja positiivne- kõige parem mudel selles jaotuses. organisatsiooni liikmed tegutsevad ühtselt ja koos organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Võiks olla selline ideaalne organisatsioon, kus kõik sujub.
    4. Tugev ja negatiivne - kõik koos ühtselt organisatsiooni vastu. Org. liikmed tegutsevad juhtkonna ja eesmärkide vastu. See ei pruugi olla avalik vastuhakk vaid pigem minnakse teises suunas kui organisatsioon on ette nähtud. Neile tundub, et on olemas parem tee või eesmärk.
  • Kahepoolse panustamise mudel
    Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab.
    Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid , lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus.
    Org. poolne panus: töötasu, soodustused, turvatunne , karjäärivõimalused, staatus, tuntus.
  • Organisatsiooni mission , visioon ja eesmärgid
    Tugeva organisatsiooni kultuuriga firmas on raske muuta missiooni, eesmärke, poliitikat või strateegiat organisatsiooni kultuuriga vastupidises suunas.
    Missioon – on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud.
    Visioon – ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles.
  • Erinevad infokanalid ja nende kasutamine organisatsioonis
        • Ametlik - peamiselt kirjalik suhtlemine , suhtlemisvõrgustik range ja seotud struktuuriga
        • Mitteametlik – peamiselt vahetu suuline kontakt ja grupisisene suhtlemine, suhtlemisvõrgustik toimib vastavalt isiklikele eelistustele ning kujuneb sageli spontaanselt

    Info sisukus
    kanal
    Tagasi-side
    Suhtlemis-tüüp
    keel
    Kõrge
    madal
    Näost-näkku
    Otsekohe
    Isiklik
    Kehakeel + sõnad
    Telefon
    Kiire
    Isiklik
    Sõnad
    Isiklik kiri
    Aeglane
    Isiklik
    Sõnad
    Üldine kiri
    Väga aeglane
    umbisikuline
    Sõnad
    Üldised numbrid
    Väga aeglane
    umbisikuline
    numbrid
  • Grupinormid
    Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita. Normide teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb. Nii positiivne kui negatiivne mõju, seetõttu teadvustamine oluline. Normid tekivad ja kinnistuvad sest, võimaldavad piiritleda grupis toimuvat ja määrata suhted teistega . Muudavad käitumise ennustatavaks. Kujundavad grupi näo. Annavad õigustuse grupis toimuvale. Grupinormide tekkimine: juhi või grupi liikme sõnaline avaldus. Kriitilised sündmused grupi arenguloos. Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks. Varasemad normid, mis eksisteerivad teistes gruppides.
  • Grupi kohesiivsus ja selle mõjutajad
    Kohesiivsus grupis väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile. Kohesiivsuse mõjurid: koosveedetud aeg, sisenemise keerukus, grupi suurus, välisoht, varasem edu, läbielatud konfliktid.
  • Grupiprotsessid
    • Organisatsioon peab otsustama, kas ja millist gruppi oma eesmärkideni jõudmiseks vajatakse, sest grupid võivad organisatsiooni eesmärkidele ka vastanduda.
    • Organisatsiooni toimimine sõltub grupis peituvate võimaluste kasutamisest ning ohtude ennetamisest. Grupeerumisprotsess hõlbustab organisatsioonilise tegevuse korraldamist.

    Organisatsiooni toimimise seisukohalt:
    • grupp hõlbustab paljude organisatsiooni ees seisvate ülesannete lahendamist.
    • organisatsioonis on palju erinevaid gruppe, lõpptulemus oleneb gruppidevahelisest koostööst. Grupid võivad olla üksteisega seotud erinevatel viisidel ja nende ühistegevus, aga ka konfliktid mõjutavad organisatsiooni tegevust.
    • juht saab organisatsiooni tõhusamalt juhtida kui tasuudab ära kasutada kasu, mis grupid pakuvad. Organisatsiooni seovad grupid ja nendevahelised suhted tervikuks.

  • Rollid grupis sotsiaalse ja ülesande orientatsiooni alusel
    Tugevalt ülesandele orienteeritud käitumine
    Ülesande-spetsialisti Mitmene roll
    roll
    Vähene sotsi - Kõrge sotsiaalne aktiivsus
    aalne aktiivsus
    Mitteosalev roll sotsiaal-emotsionaalne
    roll
    Nõrgalt ülesandele orienteeritud käitumine
    Ülesande-spetsialisti roll - inimene kes on endale seadnud põhieesmärgiks töö ära tegemise. On ette antud mingi konkreetne töö või tegevus. Talle eriti ei lähe korda teised inimesed selles organisatsioonis, talle ei lähe eriti korda kas teised liikmed või inimesed on motiveeritud selles organisatsioonis, ta ei tunne huvi nende eraelu vastu ja ei lähe see korda. Talle on tähtis, et ülesanne ja tööalane eesmärk saaks täidetud. Ta on suhteliselt arvamuse aldis , initsiatiivikas, on oluline, et kõik inimesed informatsiooni jagaksid (tööalast).
    Mitteosalev roll - Kõige negatiivsem. Nad on sellised inimesed meeskonnas, kellele pole tähtis ei see, et siin on teised toredad inimesed meeskonnas ega see, et see meeskond minisuguse eesmärgini jõuaks. Üldiselt sellised inimesed meeskonnas, kes kehitavad kõige peale õlgu, milleski kaasa ei löö. Tööd ei tee initsiatiiviga, heal juhul nii palju, et neid lahti ei lastaks.
    Sotsiaal-emotsionaalne roll - inimene meeskonnas, kellele on tähtsad suhted. On tähtis, et kõik omavahel hästi läbi saaks, ta julgustab teisi meeskonnaliikmeid, toetab neid eesmärkide saavutamisel, respekteeriv teiste ideede ja arvamuste suhtes, hea suhtleja, koostöötaja. Püüab konflikte lahendada ja neid maandada, tihti selline vahetalitaja. Probleemisk võib olla see, et kipub liigselt teistega nõustuma ja kompromisse tegema. Tema kõige olulisem eesmärk ei ole töö tegemine vaid suhted.
    Mitmene roll - need on need inimesed, kes on orienteeritud nii ülesandele kui headele suhetele ehk tõeliselt head meeskonna või koostöö tegijad . Kannavad nii ülesande-spetsialisti rolli kui ka sotsiaal-emotsionaalset rolli.
  • Väärtused ja hoiakud organisatsioonikäitumise mõjutajana
    Väärtushinnangud- üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides . Sisaldavad hinnangulist elementi, mis näitavad indiviidi arusaama heast, õigest ja soovitavast. Gordon Allport kirjeldas isikut 6 väärtustüübi kaudu:
    • Teoreetiku tüüpi (sots kogetule otsib loogilisi seletusi)

    • Ökonomisti tüüpi-
    • Esteedi tüüp- väärtustab teiste loodut
    • Sotsiaalset tüüpi- suhtlev, hooliv, mõistevarmastav
    • Poliitiku tüüp- jõu ja võimu in.
    • Religioosne tüüp

    Milton Rokeachi 1973 väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimese käitumist org.-s. Antud teoorias on väärtused seotud kaheks:
    • lõppväärtused e. soovitavad seisundid - tõeline sõprus, perekonnaturvalisus, mugav ja jõukas elu, täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine, tarkus ja küpsus mõista elu, sotsiaalne tunnustus, võrdsed võimalused kõigile.
    • instrumentaalsed e abistavad väärtused- edasipüüdlikkus ja kõva töö, julgus ja vaprus, ausus ja siirus, abivalmidus, andestamine, viisakus ja head kombed, enesekontroll, pädevus ja tõhusus, korralikkus ja puhtus .

    Organ.-i väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt missioonis, eesmärkide püstitamises, oluliste otsuste vastuvõtmises, käitumismallides.
    Hoiakud- neid on kergem mõjut. kui väärtusi. Hoiak on üldine ja suhtleiselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Hoiak koosneb 3st komponendist :
    • kognitiivne e tunnetuslik komp- sisaldab tõekspidamisi, arvamusi , teadmisi ja infot nähtuste kohta (teadmised, faktid)
    • emotsionaalne komp- tunded, suhtumine ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud (meeldivus)
    • käitumuslik komp- inimese soov ja oskused käituda vastavalt olukorrale.

    Tööga seotud hoiakud: tööga rahulolu(vs rahulolematus), tööga seotus , organisatsioonile pühendumine.
  • Positiivne enesehinnang ja enesehinnangu probleemid organisatsioonis
    Enesehinnang- kirjeldab mina-pilti, tunne selle kohta, kes me oleme ja mida me väärt oleme. Inimese üldine suhtumine endasse. Kui enesehinnang on madal, siis inimene panustab vähem. Enesehinnang enne organisatsiooni tulekut ja kuidas organisatsioon seda mõjutab
  • Hersey ja Blanchardi eestvedamisteooria
    Situatiivse teooria mudel. Juht peab valima oma käitumist vastavalt sellele, milline on tema keskkond. Eelkõige peab juht keskkonnas jälgima seda, et millised on tema järgijad, alluvad või need inimesed, keda tema peab juhtima . Vastavalt sellele peab tema valima oma käitumise.
    Toetav käitumine
    Toetamine
    (S3)
    Nõustamine
    (S2)
    Delegeerimine
    (S4)
    Käskimine
    (S1)
    Käskiv käitumine
    liidri areng
  • Juhtimisvõrgustik
    Inimestele orienteeritus
    Külaklubi juht Meeskonna juht
    "Kesktee"
    " Huvitu " juht Ülesandekeskne juht
    Ülesandele orienteeritus
  • Organisatsioonisisese suhtlemise põhimõtted ( tasemed , suunad, info levik, kriteeriumid, info liigid jne)
    Ametlik suhtlemine- eesmärk on kindlustada, et ametlik teave jõuaks sinna, kus seda on tarvis, ja sel ajal, kui tarvis. Vertikaalne kahesuunaline suhtlemine.
    • ülalt alla- info, kuidas ja millised ülesanded tuleb täita ja tagasiside alluvate töö kohta.
    • Alt üles- teavitatakse asjadest, mis puudutavad kellegi vastutusvaldkonda, kõrvalekaldumisi plaanidest, kaebusi, ettepanekuid .
    Horisontaalne suhtlemine- osakondade vaheline, peamiselt mitteametlik. Eesmärgiks probleemide lahendamine, ühisettevõtmised, toetuse väljendamine. Probleeme tekitab see, et tipus ja esmatasandil asuvate inimeste mõttelaad on erinev, ettekujutus asjade tähtsusest ja väärtusest ei ühtu.
    Mitteametlik suhtlemine kujuneb liikmete vajaduste kohaselt ja sõltub nende omavahelistest suhetest. Selline ametlikust hierarhiast sõltumatu kontaktiloomisvõimalus tõstab esiplaanile inimeste võrdsuse. Sageli saadakse info just mitteametlikke kanaleid pidi
  • Vasakule Paremale
    Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused #1 Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused #2 Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused #3 Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused #4 Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused #5 Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused #6 Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused #7 Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused #8 Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused #9 Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor LiisTiirik Õppematerjali autor
    2. Organisatsioonikarakteristikud

    Organisatsiooni 5 põhikarakteristikut:
    1. ülesehitus ehk struktuur – kas meekonnad saavad tekkida, et töötada ühise eesmärgi nimel, kas on võimalus kohtuda suitsuruumis? Lisaks füüsilistele ruumidele on ka väga olulised alluvus- ja vastutussuhted ning juhtimine ja struktuuriskeem
    2. Infovahetus – kas info on kiirelt kättesaadav ja piisav? Kas info suunatakse esmalt sinna kus ta on kõige vajalikum ja kas ta jääb suunamata sinna kus tekiks vaid müra
    3. Protsessid - kas on välditud pidev “tulekustutamine” mis tuleneb sageli pisiasjust. Kui ei ole väliskeskkonnast tulenevat erakorralist olukorda, siis on mõnus meeldiv ja kiire tegutsemine eesmärkide suunas. Ootamatuste puhul on võimalik paindlik ja liigsete kadude ning traagikata kohanemine
    4. Otsustamine – kes millal ja kuidas? Otsuseid konkreetsetes küsimustes teevad mitte need, kellel on võimupositsioon vaid need kes on eksperdid. Olulised otsused ei jää tegemata hirmust eksida
    5. Inimesed – keda ja millest lähtuvalt valitakse ning kuidas neid inimesi “ kohandatakse” ning koolitatakse? Millised on hoiakud ja erinevuste talumine


    3. Huvigruppide mudel

    Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni.

    Mudeli kasutamise etapid:
    • huvigruppide ja nende esindajate kaardistamine
    • positsiooni analüüs – huvigruppide hoiakute, ootuste, mõjukuse kaardistamine
    • organisatsiooni ja huvigruppide vastastikuste mõjude kaardistamine
    • huvigruppide arvamuse mõjutamiseks vajalike tegevuste kaardistamine
    • Võimalike huvikonfliktide (koalitsioonide tekke võimaluste) kaardistamine
    • Kaasava otsustusprotsessi kaardistamine

    Sarnased õppematerjalid

    Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused
    7
    doc

    Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond ­ hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid ­ inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond ­ väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte ­ tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused
    8
    docx

    Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused

    Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine ­ mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsiooni käitumise eksami küsimused vastused
    17
    docx

    Organisatsiooni käitumise eksami küsimused/vastused

    1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad?  Teaduslik juhtimine (F. Taylor) –Töökoht peab olema ettevalmistatud, töötaja peab olema oskustega  "Hawthorne´i" uurimused (E. Mayo) –väärtustab inimsuhteid. Edu alus-meeskonnatöö, grupitöö, suhtlemise tähtsus, sellest tulenevalt paranevad töötulemused.  Ideaalne organisatsioon (M. Weber) – teoreetik, praktik, Preisi päritolu. Ratsionaliseeritud, standardiseeritud. On Kanti põhitõdedega. Seadus täitmiseks. Austus kõigi ametikohtade vahel.  Ohio Ülikooli uuringud (liidristiilid) – liidristiilid, juhi käitumise stiilid. Autorikraatlik, demokraatlik, minnalaskev –passiivne (ei võta teravaid otsuseid vastu nt. omaniku käsutäitja.)  Juhtimine eesmärgi kaudu (P. Drucker) – juht püstitab eesmärgid organisatsioonile

    Organisatsiooniline käitumine
    Organisatsiooni käitumise eksam
    7
    doc

    Organisatsiooni käitumise eksam

    1. Organisatsioonikäitumise olemus ja eesmärgid`?Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu

    Organisatsiooniline käitumine
    Organisatsiooni käitumise olemus 2014
    11
    doc

    Organisatsiooni käitumise olemus 2014

    Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov 1. Organisatsioonikäitumise olemus 1.1. Organisatsioonikäitumise definitsioonid 1.2. Organisatsiooni huvigrupid 1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja

    Organisatsiooni psühholoogia
    Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele
    29
    docx

    Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele

    - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis. Juhtimine eesmärkide kaudu sisaldab pidevat jälgimist ja tagasisidet saavutamaks eesmärke. Eesmärgi-orientatsioon, st kõige tähtsam on mingi eesmärgi saavutamine. Kindel kord ja õigused ei ole tabu , vajaduse korral neid rikutakse ja muudetakse. Sisemist kokkukuuluvustunnet liikmete vahel ei teki. · "Management by Objectives" - ühendab organisatsioonilised eesmärgid ning selle liikmete tegevuse.

    Organisatsioonikäitumine
    ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD
    17
    pdf

    ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD

    ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 1. Millised on organisatsioonikäitumises kolm uuritavat tasandit? 1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.

    Ühiskonnaõpetus
    Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused
    21
    doc

    Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused

    Grupp ­ baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon ­ seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja ­keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks

    Majandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun