Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline
............................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................9 2 1. ELULUGU Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Ajaccio linnas ning oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju Napoleon Bonaparte. 11. november 1799 - 11. aprill 1814 ja 13. märts - 22. juuni 1815 – Prantsusmaa valitseja 11. november 1799 - 25. detsember 1799 - koos Pierre Roger Ducos ja Emmanuel Joseph Sieyes’iga konsul. 25. detsember 1799 - 18. mai 1804 - esimene konsul. 18. mai 1804 -11
Napoleon I Koostas : ( sinu nimi ) Sünd, nimi ja ristimine Napoleon sündis 15. augustil. Eesnimi. Napoleoni ristimine. Haridus Napoleon oli aadlipäritolu. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga. Ta teadis peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast.
Napoleon sündis perekonda neljanda lapsena.Napoleonil oli kolm õde:Elisa,Pauliine ja Caroline ja neli venda:Joseph,Lucien,Louis ja Jerome.Tulevane keiser kandis esialgu Napoleone di Buonabarte nime,vahetades selle alles 1796.aastal prantsusepärasema Napoleon Bonparte'i vastu. Oma eesnime sai ta prantslaste- vastases võitluses hukkunud onu järgi. Sama nime kandis ka tema 1765.aastal surnud noorem vend. Napoleon ristiti 21 juulil 1777 aastal Ajaccio katedraalis. 1.2 Napoleoni vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadlisuguvõsast, mille esindajad olid 16.sajandil Korsikale asunud.Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist,kes oli 1777 aastal määratud Louis XVI õukonda.Napoleoni ema oli väga range.Muuhulgas vannitas ta lapsi üe päeva (sel ajal oli normaalne kui kõrgklassi lapsed pesid end kord kuus). 1.3 Koolid kus Napoleon õppis Viieaastaselt asus Napoleon õppima nunnade juures tüdrukutekoolis (kus siiski ka poisid võisid käia)
Fifth level Napoleon Bonaparte oli Prantsuse sõjaväe- ja poliitiline liider, kes tõusis esile aasta viimastel etappidel Prantsuse revolutsiooni ajal. Nime all Napoleon I, oli ta Prantsuse keiser 1804-1815 aastatel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tema õigusreformil, Napoleoni koodil on olnud suur mõju paljudele tsiviilõiguse riikides kogu maailmas. Ta lõi hegemoonia üle suurema osa Mandri-Euroopa ja püüdis hajutada ideaale Prantsuse revolutsiooni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänu oma edule nendes sõdades. Sageli vastu rohketes hulkades vaenlasi,
riigis.Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena.Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.Jaanuaris 1779.aastal astus Napoleon Autini usklikku kooli, et õppida Prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga. Poisist saaks hea meremees. Õpingud Brienneis lõpetas Napoleon 1784.aastal, misjärel asus edasi õppima Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks
NAPOLEON NAPOLEON q Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte q 15. 08. 1769 05. 05. 1821 q Sündis Korsika saarel q Sünninimi oli Napoleone di Buonaparte PÄRITOLU q Pärit vaesunud aadliku perekonnast q Isa Carlo Buanoparte q Ema Letizia Ramolino q Kümme õde venda q Ristiti 21.07. 1770 ISELOOM Auahne Isikukuulsus Karm ja halastamatu Tujukas Ailuroobik Taiplik ISIKLIK ELU Abielu Josephine de Beauharnais'iga 1796 1810 Abielu Marie Luise'ga 1810 1821 Palju abieluväliseid lapsi NOORUSAASTAD q 9 aastasena saadeti sõjakooli q Brienne´i sõjakool q Pariisi kõrgem sõjakool q Sõjaväes teenis suurtükiväeleitnandina q 24 aastasena ülendati kindraliks q Jakobiinide Klubi liige EDULUGU q Touloni vallutamine, 1793 q Rojalistide mässu mahasurumine, 1795 q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistk...
Napoleoni koodeksi). Keskajaga võrreldes jäeti kõrvale seisuslikkus ja kodanikud tunnistati juriidiliselt üheõiguslikeks. Tühistati sünnipärased eesõigused ja ka vaimulike eesõigused.Võrdsus jäi puuduma mehe ja naise ning isa ja laste suhetes. Naisel polnud õigust perekonna omandile, abielu sõlmimiseks vajas poeg kuni 26. ja tütar kuni 21. eluaastani vanemate luba. Prantsusmaa saavutas Euroopas ennenägematu ülemvõimu. 1812. aastal ebaõnnestus sõjakäik Venemaale. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisimaa, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ning loobus 1814.aastal troonist. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati. Ta suri Inglismaa vangina St. Helena saarel 1821. aastal.
suurtükiväeleitnandina. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24- aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma ka vapruse ja määratu tahtejõuga. Kui ta 1796-1797 Itaalias võitis, sai ta vabariikliku kindrali kuulsuse. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799.aastal riigipöördega Prantsusmaal võimu. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu, nn. Napoleoni koodeksi, mis tühistas sünnipärased õigused ning tagas kõigi prantslaste ühetaolisuse seaduse ees. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud, saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Sõjakäik Venemaale 1812. aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisi, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal
Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierre'i ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Peadselt aga tuuled muutusid ning Napoleon arreteeriti riigireetmises, kuid ajamöödudes päästis teda nn poliitiline paindlikkus ja patrooniks saanud Vicomte Paul de Baras. Napoleonist sai kangelane taas 1795.aastal kaitstes valitsust vihaste revolutsionääride eest. Patroon Baras autasustas Napoleoni pannes ta kõrgesse sõjalisse korpusesse, kus tal oleks juurdepääs Prantsusmaa poliitilisele poolele. Kuulsuse algus Napoleoni esiletõus sai alguse Itaalia sõjakäigust 1797.aastal. Sellel retkel näitas ta ülesse väga häid taktikalisi oskusi. Teisest küljest näitas ülesse ka allumatust, kuna paljud käsud tema ettekujutusega ei klappinud. Järjest enam hakkas Napoleon populaarsuse tõus tekkima sõdurite seas, kuna võidukaid väejuhte armastatakse.
NAPOLEONI VENEMAA SÕJAKÄIK Venemaa kaotas 1807. aasta sõja Napoleoni vägede vastu ja oli sunnitud sõlmima Tilsiti rahulepingu. Venemaa aga pidas Tilsiti rahu häbiväärseks ning aastal 1811 valmistusid mõlemad pooled sõjaliste ettevalmistustega.1812. aasta 24. juunil algas Napoleoni sõjakäik Venemaale ning tal oli kaasas 450000 meest. Borodino sõda algas sama aasta 7. septembril. Lahingus juhatas Prantsusmaad Napoleon I ning Venemaa keisririigi armeed Mihhail Golenistsev-Kutuzovi. Lahing küll avas Napoleonile teed Moskvasse, kuid see oli inimtühi ja vene armeel õnnestus põgeneda sisemaale. Umbes kaks kuud olid Napoleoni väed Moskvas ja ootasid Vene armee pealiku tagasitulekut, et too kirjutaks alla rahulepingule. Varsti sai Napoleon aru, et venelased ei tule
klass Tilsiti rahu(1807) Seoses Prantsusmaa võiduga Venemaa üle oli viimane sunnitud rahu paluma Lepingu sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitlusleping sõlmida 1812-Borodino lahing ja Moskva vallutamine Alates 24
Inimesed olid seaduse ees võrdsed Muudatused riigi valitsemises ja omavalitsustes Saksamaa 1806 kontinentaalblokaadi välja kuulutamine Inglismaa vastu SALAKAUBANDUS Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi 24.06.1812 prantslased sisenesid Venemaale venelased taganesid (nurjates seega Napoleoni plaani) 07.09.1812 Borodino lahing Tagajärjed: Napoleon sai lüüa (võõrasmaa, palju vastaseid ja talvevarustuse puudumine) 2/3 Moskvast põletati maha Palju sõdureid hukkus Vene väed jälitasid prantslasi Ida-Preisimaani välja 1813. oktoobris toimus Leipzigi ehk Rahvaste lahing:
Campoformio rahu 1798-1799 – Egiptuse sõjakäik 1799 läheb tagasi Pariisi ja teostab 18. brümääri riigipöörde ja rajas Konsulaadi ja sai üheks kolmest konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulile. I konsuliks sai Napoleon 1802 – kuulutas ennast eluaegseks konsuliks Keiser Napoleon 1804 – peale rojalistide vandenõu avastamist kuulutas Senat Napoleoni eluaegseks päriliku võimuga keisriks ning sellega sai läbi Prantsusmaa I vabariigi aeg ja algab I keisririigi ajajärk Valitses riiki absolutistliku monarhiana. Abiellus Austria keisri tütre Marie-Louise’ga ning lõi uue keisririigi aegse aadli. Kõik inimesed said võrdseteks seaduste ees Rajati Prantsuse pank, mille rahaühikuks sai frank ja mis kestis Sõjad ja välispoliitika Euroopa monarhidele oli Napoleon
docstxt/1272808896108196.txt
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud .
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi Euroopas. Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. Aastal üle 100 väikeriigi. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. Aasta suvel moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist REINI LIIT,mille eeskostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austrile. Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid
direktorit) 1794 vabariik(D)->1799, 18.primääri riigipööre. Vabariik jääb püsima(konsulaat-3konsulit). Revolutsioon läbi. Bonapartistid-napoleoni pooldajad. Napoleoni ajastu- 1799-1815 I 1799 riigipööre,kehtestatakse vabariik(konsulaat) bonapartistid-> 1804 keisririik (bonapartistid) II 1804 keisririik(bonapartistid)-> 1814 kuningriik(rojalistid) bourbonide I restauratsioon-kuningavõimu taastamine III 1814 kuningriik(rojalistid)-> 1815 keisririik(bonapartistid) Napoleoni 100 päeva IV 1815 keisririik(bonapartistid)-> 1815 kuningriik(rojalistid) bourbonide II restauratsioon = konstitutsiooniline monarhia Revolutsiooni ja napoleoni saavutusi ei nullita, jäävad jõusse. Alguses absoluutne monarhia, hiljem konst.monarhia. absoluutset monarhiat poleks Pr. Enam vastu võtnud, sest Pr.tahtis muudatusi ja saigi need. Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia
Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema
Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85)
Kogu Prantsusmaa võim koondus Napoleon Bonaparte kätte. Sõdadega Prantsusmaa alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi. Väikeriigid liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani. Napoleoni vallutatud aladel kehtis legitiimsuse põhimõte, mille
Tallinna Muusikakeskkool Napoleoni võimuletulek ja valitsemine Tallinn 2015 Napoleon Buonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning oli vaesunud advokaatist Carlo Buonaparte ja Letizia Ramolino neljas, ja teine ellujäänud laps. Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli.
Euroopa Napoleoni Sõdade Ajal 19. Sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopas sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu Euroopas. Aasta 1799, riigi pöörde järel jäi Prantsusmaa veel vabariigiks, selle järel võim läks Napolèon Bonaparte kätte, ta alustas suuri ümberkorraldusi, mis ka parandas riigi majanduslikku olukorda.1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1799. aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks, kuid Napoleoni autoriteet rahva hulgas aina kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806
Napoleoni elu ja tegevus. By:Jan Tiiksaar. Napoleoni elu. Ta sündis 1769 aastal 15 augustil . Napoleon 1. Trafalgari merelahing. Sõdisid saksamaa ja inglise-hispaania laevastikud. Saksamaa kaotas inglise-hispaania laevastikule. Tilsiti rahu. · Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel,mis lõppes 1807.aastal Napoleoni hiilgava võiduga. · Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I Ida-Preisimaal ning sõlmisid rahu-ja liidulepingu. Ülessanne klassile. · Mis lahing see on.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada
1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid. Sõjaliselt Inglismaa koos liitlastega aga Prantsusmaast ning Napoleoni vägedest jagu ei saanud, ainult meresõjas saatis Napoleoni ebaõnn. Peale kontinentaalblokaadi kuulutamist Inglismaale, suurendas too aga kaubavahetust ülemerekolooniatega ning hakkas
maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks tugevamaid vastaseid. Napoleonil oli kindel plaan vallutada Inglismaa, kuid kaotati meresõda Inglismaa-Hispaania vastu. Et Inglismaad nõrgestada, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. See oli Inglismaa majandusele tugev hoop, kuid sellest tuldi välja suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega, kaaperdati Prantsuse ja liitlaste laevu. Blokaad mõjutas ka
Napoleon I Suur väejuht ja riigijuht või halb kaotaja? Arutlus. 19. saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse
Napoleon kui riigimees on huvi pakkuv nii talle ainuomase karakteri vaatenurgast kui ka suurte elualade kaupa: majandus, sõjandus, kultuur, seltskonnaelu, õigusloome, poliitika, diplomaatia jne. Napoleon, olles teose keskne kuju, enam kui lihtsalt peategelane, elab paljude huviliste sule all siiski ajalooprotsessist ja ajastu eluolust lahti rebimata koos oma rahvaga. (See on tähtis.) Faktide valik on iga Napoleoni kohta koostatud raamatu puhul raskeks probleemiks. Nii näiteks on inglaste maailmanägemus mandri-eurooplase omast tublisti erinev. Küll ei saa väita, nagu tahetaks end tollase maailmasõja süüst või keisri vangistamise häbist puhtaks pesta. Nii suur on käsitletav isiksus, nii globaalne tema ajastu, nii sündmusterohke iga päev Napoleoni elus. Konsulaadi ja keisrigiigi ehk teiste sõnadega napoleoni -aegse ühiskonna struktuurile pandi alus juba Suure Prantsuse revolutsiooni päevil
Napoleon Bonaparte ja tema sõjad Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta sündis 15. augusil 1769. aastal Korsikal ning suri 5. mail 1821. aastal. Napoleon valitses Prantsusmaad aastail 1799-1815. Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Sõjad: 1. I sõda Napoleoni vastu aastatel 1793–1797. Sõjategevuses osalesid Austria hertsogkond, Preisimaa kuningriik, Suurbritannia kuningriik, Holland, Hispaania Kuningriik, Sardiinia. 2. 1798. aasta, Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. 3. II sõda Napoleoni vastu aastatel 1797–1801
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1806. a. moodustatud sõjaline Reini Liit, mille liikmed pidid Prantsusmaale sõdureid andma, koosnes 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist ning selle protektor oli Napoleon. Vastutasuks sõduride andmise eest, said mõned riigipead kõrgema staatuse. Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Nö Napoleoni sõjad toimusid 19. sajandil ning sellesse oli kaasatud kogu Euroopa. Sõjad said alguse peale 1799. aasta riigipööret, mil jäi püsima vabariik, kuid võim läks Napoleoni kätte. Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole ning tegi palju ümberkorraldusi. Ta parandas riigi majanduslikku olukorda ja ta tõusis rahva seas suureks autoriteediks. Napoleoni sõdadega väljus osa Prantsusmaast kontrolli alt. Kontrolli alt väljunud riigid
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa
Hukati massiliselt. Kiirkorras kohtumõistmine. 16. Mida muutis Prantsuse revolutsioon= Vabariigi kehtestamine, kuningavõimu kukutamine, seisuste kaotamine, inimeste võrdus, feodaalkohustuste kaotamine, talupojast sai maaomanik, kaotati kirikukümnis, diktatuur ja terror, kümnendsüsteem, muutus mood, dokumentide hävitamine, vaimulikud abiellusid, üldine valimisõigus. Napoleoni sõdade ajastu 1793-üldine sõjaväekohustus 1. Napoleon Bonaparte= Elukutselt väejuht ja keiser. 2. Napoleoni tee võimule= 1799 korraldas riigipöörde. Valitses esialgu konsulina, hiljem lasi end keisriks kuulutada (1804). Monarhia prantsusmaal teostati- keisririik. 3. Napoleoni ümberkorraldused= seadustekogu, parandas suhteid kirikuga, lõi oma õukonna, vallutatud maades loodi sõltumatu riikide süsteem. 4. Reini Liit= moodustati 16 saksa riigist. Sellega likvideeriti Püha Rooma riik. 5. Napoleoni sõja põhivastased= Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria. 6
Napoleon Bonaparte Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja
märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. Pildid Suguvõsa ja vanemad Buonaparted pärine- Napoleoni isa oli sid itaalia jurist Carlo Buonaparte. väikeaadli hulka Ema oli Letizia kuulunud suguvõsast. Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. Sünd ja nimi Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas majas, mis kannab nime Casa Buonaparte. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all. Kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja
Prantsuse revolutsioon (põhjused, tulemused) Napoleoni tõus ja sõjad (kaitsesõda, vallutussõjad, lüüasaamine) Sõjajärgne Euroopa Prantsuse revolutsioonil oli päris mitu erinevat puhkemise põhjust. Üks neist oli vilets majanduslik olukord (majanduskriis), rahval asusid peal suured maksud, kuningakoda raiskas meeletult raha ülimalt luksuslikult eluviisile, suur tööpuudus ning riigi suured võlad. Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus
docstxt/134953070328.txt
Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos Minu arvates oli Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos suur. Tema tegudel oli Euroopale suur mõju. Ilma Napoleonita poleks Euroopa praegu see mis ta on. Napoleoni tsiviilkoodeks on üks tähtsamatest reformidest euroopa jaoks, kuna selle mõju ulatub tänapäevani. See sisaldas näiteks isikuvabadust, ususvabadust ja inimeste võrdsust seaduste ees, ehk põhilisi inimõigusi tänapäeval. Tsiiviilkoodeks oli Euroopale suureks eeskujuks ning sellepärast see neid nii palju mõjutaski.
Prantsusmaa revolutsioon sai tõeliseks murranguks maailma ajaloos.Revolutsioon oli murdnud feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimulike eesõigused, kukutati monarhia ja loodi vabariik.Revolutsiooni üheks kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli võimas rahvustunde tõus.Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides.Kuid revolutsioon tõi kaasa ka endaga vägivalla ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. 8. Kirjelda Prantsumaad Napoleoni võimu ajal? 1799.aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa ikka vabariigiks .Kõik võim koondus ühele isikule esimesele konsulile Napoleon Bonpartele.Alustati suuri ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda.Napoleon autoriteet rahva hulgas kasvas 1802.aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantsalaste keisrik ehk imperaatoriks.Tugevnes isevalitsuslik võim.Võeti kasutusele
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilita...
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi ...
docstxt/134953062568.txt
Napoleon Sündis 15. august 1769 Suri 5. mai 1821 Saint Helena saarel Prantsusmaa valitseja ja väejuht valitses Prantsusmaad 17991814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 17991804 oli ta esimene konsul 18041814 oli ta Prantsusmaa keiser Reformide ajastu Saksamaal algast suurte reformide ajastu pärisorjuse kaotamine Omavalitsuse reform Ühiskonna ilmalikustamine Sõjaväereform Kontinentaalblokaad Napoleoni sõdade lõpp Riikide vahelised suhted vajasid parandamist 1814. aasta septembris Viini kongress Kongressi põhimõtted olid julgeolek ja tasakaal Püha Liit Nelikliit Väike video Napoleonist http://www.youtube.com/watch?v=tfHnwqtJT9U Kasutatud kirjandus http://www.biography.com/people/napoleon94 http://www.annaabi.com/download.php?matid= Tänan, et kuulasite minu imelist tööd!
TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18 I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga: Vallutatud riigid vasallriigid liitlased sõltumatud riigid Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta:
Napoleoni sõjad. Positiivseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikus Saksa riikides, mis kujunes minu arvates õigeks otsuseks. Teisteks positiivseteks muutusteks olid omavalitsuse reform, ühiskonna ilmalikustamine, sõjaväereform- hakkas kehtima üldine kohustuslik sõjaväekohustus, loodi Reini Liit. Üks negatiivne muutus oli see, et suruti peale kontinentaalblokaad, kuna Napoleon ei suutnud Inglismaad alistada. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septembris tuli kokku Viini kongress, kus etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelise koostöös oli Püha Liit(Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ül oli kaitsta
Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks.
I C K : · K 1812 · 26 1812 , 125 · p : 110--120 · : 130 · · 30 000 · 44 000 · e · : « , , a » I . Napoleone Buonaparte, . Napoléon Bonaparte 15 1769 () - 5 1821 ( ) 1804 - 1815 , , 168 cm . 20 1814 . « » (18 1815). (1759--1813) - P: - 1812 1764 - . . , , . 1806 . .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
