1589 - loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. 1613 - Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi. Kloostriprikaas - haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku. Patriarh Filaret - esimese Romanovite soost valitseja isa. Kloostrid - kiriku osa, enamasti jõukad. Papid lihtvaimulikud. Uus jumalateenistuse kord: kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes
ÕIGEUSU KIRIK JA KULTUUR VENEMAAL 17.- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist
valitsegu koos parlamendiga; John Milton luuletaja. kaitse trükivabadust, kaitses abielulahutust, pooldas parlamenti; Vastupidiselt arvas Thomas Hobbes-kaitses absolutistlikku kuningavõimu, eitas isikuvabadusi; John Locke arvas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, kaitses üksikisiku vabadusi liberalismi rajaja. tema ideoloogias võtsid üle viigid e. liberaalid. Omandi kaitse. 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal tsaarivõimu ja kiriku vastuolud; loodi patriarhi amet; loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas; papid-lihtvaimulikud; possaadid-kaubanduslik- käsitöönduslik linnaosa; kiriku materiaalsed huvid; patriarh Nikon viis läbi reformi(jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll); osad vaimulikud keeldusid uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud; Venemaa ja L- Euroopa suhete tihenemine(kaubad, välismaalastest vaimulikud); hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani
koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teiste meelest peaks olema sõltumatu (indipendent). Presbüterlased ja sõltumatud (indipendetid) muutusid parteideks. (kolonel) Pride'i puhastusega kõrvaldati presbüterlased, võim - Oliver Cromwell'ile Sõltumatute juht; Sõltumatusi toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Venemaa õigeusukirik. Tsaarivõimu ja kiriku vastuolud, loodi patriarhi amet ja Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas (papid-lihtvaimulikud). Olulised olid kiriku materiaalsed huvid. 17 sajandi teisel poolel viis patriarh Nikon läbi reformi (reformiti liturgiat - jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll), paraku keeldusid osad vaimulikud uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud. Venemaa ja Lääne-Euroopa hakkasid tihedamalt suhtlema (kaubad, välismaalastest vaimulikud)
Ideaalse vabariigi pildi esitas ta romaanis ,,Okeaania vabariik", mis on kirjutatud reisikirjelduse vormis. Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand ja et masside vaoshoidmiseks on vaja riigiohje. Kirik ja riik 17.saj. 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. Oma kirikupea ametisse seadmisega taheti rohutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, kuid ühtlasti ka toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valdustes elav rahvastik. Kirik püüdis ilmaliku võimu survele vastu seista. Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Kloostrid moodustasid omaette osa, kusjuures mõned neist olid väga rikkad. Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega. Nikon ja kirikureform 17.saj. kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja soovisid muuta jumalateenistuse korda. Tõsine ül
saj konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. Tsaarivõimu ja õigeusu kiriku vastuolud kerkisid uuesti päevakorrale pärast segaduste ja lõppu. 1589 loodi õigeusu kiriku patriarhi amet. Taheti rõhutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Tsaar nimetas ametisse kõik kõrgemad aukandjad ning kutsus vajaduse korral kokku ka kirikukogu. Loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valduste rahvastik. Kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, kaasa aitas patriarh Filaret (Esimese Romanovite soost valitseja isa). Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Mõned kloostrid olid väga rikkad ja nendes elavad mungad ja nunnad olid majanduslikult kindlustatud. Suur probleem oli pappide madal haridustase, suhtusid eitavalt reformidesse. Nikon ja kirikureform 17
annaabi.ee 
