Uusaeg spikker (1)

Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju . Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi , usklik, vaikiv, sünge, mustas , meestel lühikesed juuksed
Voltaire : 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. “Filosoofilised kirjad” filosoofide patriarh - oli kirjanik, poeet , dramaturg , jurist, ajaloolane , metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks.
Rousseau : Prantsuse filosoof , kirjanik. “Arutlus teadustest ja kunstidest ” Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia.
Montesquieau: “Pärsia kirjad”, “Seaduste vaim”. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi absolutistlik monarhia , monarhia, vabariik. Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat . Arvas , et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset- teda peetakse liberalismi üheks isaks.
Friedrich Wilhelm I: Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Armastas luksust ja toredust ning lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. Asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Sõdurkuningas. Uuendusena hakati kasutama marsisammu. Ohvitserid hakkasid saama sõjaväelist haridust. Armee jagati väeosadena garnisonideks. Valitsusajal kehtestati üldine koolikohustus.
Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja “Maakoolide reglement”- ehitati uusi koole .
Peeter I reformid : 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat.
Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste – kolleegiumide loomist.
Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722 . aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse.
Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas.
Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud.
Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju.
Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast:

Alamkoda , mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi

Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid
Pidev võimuvõitlus parlamendi õiguste ümber. Valitseja James I kujundas asju nii, nagu see oli koombeks Šotimaal. Oli veendunud, et on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest . James I suhtles palju Hispaaniaga, keda parlament pidas peamiseks vaenlaseks.
Charles I, kuulutas välja sundlaenu ja kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. Võeti vastu Õiguste Petitsioon , sest parlament pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. Šotimaal puhkes Charles I maksude vastu ülestõus ja palgasõjaväe jaoks ei jätkunud tal raha. Peale vaherahu Šotlastega vajas kuningas parlamendi abi. Parlament hakkas kohe kuninga vastu võitlema. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Tegelik võim riigis parlamendi kätte. 19. mail 1649 kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi. 1679 koostati Isikuvabaduste Akt. Võis vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Tõusis troonile James II. Mary ning tolle mehe Oranje Willemi pooldajad viigid ( liberaalid ), Jamesi omad toorid (konservatiivid). Troonile kutsuti Willem ja Mary. Võeti vastu õiguste bill , mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:
1) kuningas ei saand peatada seaduste toimet
2) parlament koguneb regulaarselt
3) maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi.
Võeti vastu ususallivuse akt, mis pidi lõpetama usutülid.
18 saj:
Kuninganna Anne kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng. 1714 läks troon Hannoveri dünastiale. Valitsuse eesotsas seisis viigide liider Robert Walpole. Inglise parlament oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu.
Prantsuse absolutism 17.-18.saj:
Kardinal Richelieu pani aluse Pr.absolutismile. Hoolitses ka hariduselu eest-avas Pr.Akadeemia,lütseume.Kardinal Mazarin juhtis Pr.-l valitsusasju,lasi kinni võtta parlamendi 2 liidrit-puhkes ülestõus Pariisis,võitlesid nii lihtrahvas kui keskkihid.Colbert püüdis lahendada riigi rahaprobleeme,asutas riiklikke manufaktuure,üks Pr.koloniaalimpeeriumi rajajaid.Louis XIV ajal omandas kuningavõim enneolematu ulatuse ,pidas laastavaid sõdu,andis välja uusi seadusi,karistas,andis armu ,parlamendis uued aktid .Louis XVI ajal olid rahaasjad korrast ära,alustati reformidega ja absolutism jõudis kriisi.
Ameerika Ühendriikide tekkimine: Euroopast väljarändamine: kullaotsing; seikluskirg; usulis-poliitilised(tagakiusamine), majanduslikud(vaesemad üritasid leida tööd ja leiba) põhjused. Alates 1690ndast hakati Ameerikasse sisse vedama neeger -orje. Esialgu sidus 13 asumaad vaid Kontinentaalkongress .
Võimude lahusus :
Kuningas võis kolooniad anda kompaniile või üksikomanikule, kuid kõrgem võim kuulus siiski Inglise kuningale. Koloonia kuberneri võis määrata kohalik kuningas. Inimestele kehtisid Inglismaa õigused/vabadused. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas see, et kuningavõim oli ookeani taga. Väljaastumise aluseks oli argument, et Briti parlamendil pole õigust neid maksustada, sest nad pole parlamendis esindatud . Tempelmaksuseadus- spetsiaalne maks ajalehtedele,dokumentidele jne. Asumaad nõustusid Suurbritannia kuningaks olemisega, kuid Briti parlamendil on liialt vähe õigusi kolooniatele seadusi anda.
Kolmekümneaastane sõda (põhjused, tagajärjed, Vestfaali rahu): Põhjused: ülemvõimuvõitlus Euroopas ja vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel. Vastased: Saksa- Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik .
Tagajärjed: Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi.
Sõjandus, sõjavägi: Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Õiglaseks peeti enesekaitselist sõja algatust. Palgaarmee teke- Värvati vabatahtlikke, sõdur sai palka ja võis arvestada sõjasaagiga. Palgasõdur ei huvitunud väga rahvast või riigist, vaid eelkõige heast teenistusest.
Lahingus jagati jalavägi kolmeks: eel,-pea- ja järelvägi. Ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli väiksem.
Kõrgemad sõjakoolid asutati 18.sajandil.
Absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja arvab , et on võimu saanud jumalalt
Valgustatud absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja teab, et on võimu saanud rahva valimise tulemusena
1648- Vestfaali rahu Kolmekümneaastase sõja lõpetamiseks
1776- Põhja-Ameerika võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed
Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. “Filosoofilised kirjad” filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks.
Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. “Arutlus teadustest ja kunstidest” Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia.
Montesquieau: “Pärsia kirjad”, “Seaduste vaim”. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi absolutistlik monarhia, monarhia, vabariik. Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset- teda peetakse liberalismi üheks isaks.
Friedrich Wilhelm I: Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Armastas luksust ja toredust ning lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. Asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Sõdurkuningas. Uuendusena hakati kasutama marsisammu. Ohvitserid hakkasid saama sõjaväelist haridust. Armee jagati väeosadena garnisonideks. Valitsusajal kehtestati üldine koolikohustus.
Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja “Maakoolide reglement”- ehitati uusi koole.
Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat.
Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste – kolleegiumide loomist.
Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse.
Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas.
Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud.
Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju.
Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast:

Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi

Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid
Pidev võimuvõitlus parlamendi õiguste ümber. Valitseja James I kujundas asju nii, nagu see oli koombeks Šotimaal. Oli veendunud, et on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. James I suhtles palju Hispaaniaga, keda parlament pidas peamiseks vaenlaseks.
Charles I, kuulutas välja sundlaenu ja kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. Võeti vastu Õiguste Petitsioon, sest parlament pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. Šotimaal puhkes Charles I maksude vastu ülestõus ja palgasõjaväe jaoks ei jätkunud tal raha. Peale vaherahu Šotlastega vajas kuningas parlamendi abi. Parlament hakkas kohe kuninga vastu võitlema. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Tegelik võim riigis parlamendi kätte. 19. mail 1649 kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi. 1679 koostati Isikuvabaduste Akt. Võis vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Tõusis troonile James II. Mary ning tolle mehe Oranje Willemi pooldajad viigid (liberaalid), Jamesi omad toorid(konservatiivid). Troonile kutsuti Willem ja Mary. Võeti vastu õiguste bill, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:
1) kuningas ei saand peatada seaduste toimet
2) parlament koguneb regulaarselt
3) maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi.
Võeti vastu ususallivuse akt, mis pidi lõpetama usutülid.
18 saj:
Kuninganna Anne kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng. 1714 läks troon Hannoveri dünastiale. Valitsuse eesotsas seisis viigide liider Robert Walpole. Inglise parlament oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu.
Prantsuse absolutism 17.-18.saj:
Kardinal Richelieu pani aluse Pr.absolutismile. Hoolitses ka hariduselu eest-avas Pr.Akadeemia,lütseume.Kardinal Mazarin juhtis Pr.-l valitsusasju,lasi kinni võtta parlamendi 2 liidrit-puhkes ülestõus Pariisis,võitlesid nii lihtrahvas kui keskkihid.Colbert püüdis lahendada riigi rahaprobleeme,asutas riiklikke manufaktuure,üks Pr.koloniaalimpeeriumi rajajaid.Louis XIV ajal omandas kuningavõim enneolematu ulatuse,pidas laastavaid sõdu,andis välja uusi seadusi,karistas,andis armu,parlamendis uued aktid.Louis XVI ajal olid rahaasjad korrast ära,alustati reformidega ja absolutism jõudis kriisi.
Ameerika Ühendriikide tekkimine: Euroopast väljarändamine: kullaotsing; seikluskirg; usulis-poliitilised(tagakiusamine), majanduslikud(vaesemad üritasid leida tööd ja leiba) põhjused. Alates 1690ndast hakati Ameerikasse sisse vedama neeger-orje. Esialgu sidus 13 asumaad vaid Kontinentaalkongress.
Võimude lahusus:
Kuningas võis kolooniad anda kompaniile või üksikomanikule, kuid kõrgem võim kuulus siiski Inglise kuningale. Koloonia kuberneri võis määrata kohalik kuningas. Inimestele kehtisid Inglismaa õigused/vabadused. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas see, et kuningavõim oli ookeani taga. Väljaastumise aluseks oli argument, et Briti parlamendil pole õigust neid maksustada, sest nad pole parlamendis esindatud. Tempelmaksuseadus- spetsiaalne maks ajalehtedele,dokumentidele jne. Asumaad nõustusid Suurbritannia kuningaks olemisega, kuid Briti parlamendil on liialt vähe õigusi kolooniatele seadusi anda.
Kolmekümneaastane sõda (põhjused, tagajärjed, Vestfaali rahu): Põhjused: ülemvõimuvõitlus Euroopas ja vastuolud Protestantliku Uniooni ja Katoliikliku Liiga vahel. Vastased: Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik.
Tagajärjed: Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi.
Sõjandus, sõjavägi: Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Õiglaseks peeti enesekaitselist sõja algatust. Palgaarmee teke- Värvati vabatahtlikke, sõdur sai palka ja võis arvestada sõjasaagiga. Palgasõdur ei huvitunud väga rahvast või riigist, vaid eelkõige heast teenistusest.
Lahingus jagati jalavägi kolmeks: eel,-pea- ja järelvägi. Ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli väiksem.
Kõrgemad sõjakoolid asutati 18.sajandil.
Absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja arvab, et on võimu saanud jumalalt
Valgustatud absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja teab, et on võimu saanud rahva valimise tulemusena
1648- Vestfaali rahu Kolmekümneaastase sõja lõpetamiseks
1776- Põhja-Ameerika võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni