Voltaire Lühireferaat Francois-Marie Arouet, kes hiljem hakkas end nimetama Voltaire’iks, sündis 21. novembril 1694 Pariisis jõukasse peresse notari pojana. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui...
kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks. Kadrioru lossi peosaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ning kujude ja maalidega. Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuridega, basseinide ja purskkaevudega. Klassitsism ja romantism 1.18 saj on nimetatud valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustajad, näiteks kirjanikud ja filosoofid Voltair, Montesquieu ja Diderot väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes, ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. 2.Romantism on omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis mis võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. 3.Venemaal-Kunstide Akadeemia hoone, Ameerika-Virginia Ülikool, Pariis-Väike Trianoni, Eesti-mõisahooned, Tartu kesklinn. 4.Antiikeeskujudest
looks seadusi. Selle tasakaalustamises ei tohtinud ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi hooleks. Samuti pidas ta vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist. Montesquieu elutööks sai ,,Seaduste vaimust", milles eristas ühiskonnast sõltumatuid ja kirjutatud seadusi. Inglismaad eeskujuks võttes toetas ta võimude lahususe põhimõtet. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi Montesquieu sõltumatut kohtuvõimu. Voltair pidas ideaalseks valitsusviisiks monarhiat. Rousseau seletas ühiskondliku lepingust kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused jm ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Kameralistid leidsid, et üksikisik saasb elada õnnes ja rahulolus vaid riigi poolt toetatuna. Samuti pidasid nad vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof et korraldused vastaksid ühiskonna vajadusele. Füsiokraadid pidasid riigi sekkumist majandusse lubamatuks kunasee kahjustab nii
annaabi.ee 
