Uusaeg kordamine (0)

Absolutism .
V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt.
2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast – sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast.
3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia ( ministrid , maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud , provintside ametnikud)
4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks , tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol.
Prantsusmaa 17. s.
V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt . Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa määrama euroopa moemaailma. Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini . Võeti kasutusele kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Versailles `i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert , oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid : siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele.
Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s.
V: Ratsionalism – usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik
Empirism – looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas.
Deism – jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse
Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes. Newtoni gravitatsiooni teooria, Galilei astronoomiaalased vaatlused, Descartese analüütiline matemaatika, deduktsioonimeetod . J. Locke 17. s Inglise revolutsiooni põhjendamine. Ideed levisid Prantsusmaale. Ühiskondliku lepingu teooria: riik tekkinud lepingu tulemusel. Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat.
Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat . Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia , despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk – võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis – konstitutsiooniline monarhia.
Valgustajate mõju
USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine
Valgustatud monarhide mõjutamine
Rahvahariduse edendamine
Usuvabaduse kehtestamine
Talurahvareformide taganttõukamine
Suur Prantsuse revolutsioon : põhjused ja algus.
Poliitilised.
Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie- Antoinette .
Seisuste vahelised vastuolud: – võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud.
III seisus – 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö
Majanduslikud
Riik pankroti äärel – sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus
Hindade tõus
Vaimsed
Valgustusideoloogia mõju
USA Iseseisvussõja mõju
!789, mai Generaalstaatide avamine Versaillies`s (300+300+600) Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Vaidlused kestsid kuu aega, üksmeelele ei jõutud. Kolmas seisus lahkus Versaillest`st ja kuulutas end 17. juunil 1789 Rahvuskoguks. 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14. Juuli 1789 Bastille `i vallutamine. Augustis võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “, mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 1791 võtis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu. Muudatused 1789 – 1791 liberaalne revolutsioon
Asutava Kogu otsused kinnitas kuningas:
Kõigi inimeste võrdsete õiguste deklareerimine, Kõigi maksustamine, Kõigi õigus asuda riigiteenistusse , Kiriku maade riigistamine ja müük, Vaimulike lojaalsusvanne, palk riigilt, Aadlitiitlite kaotamine, Talupojad lõpetasid teotöö, 1791. a põhiseaduse kehtestamine - absoluutsest monarhiast konstitutsiooniliseks
Kuningas
Seadusandlik Kogu
Valitavad kohtunikud
22. Septemril 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks.
Suur Prantsuse revolutsioon: lõpp ja tulemused.
Põhjused
Revolutsiooni läbikukkumise oht
Siseprobleemid. Rojalistide mässud Vandee’s jm. Talupoegade rahutused. Majanduslik kaos . Inflatsioon . Riigikassa tühi.
Muudatused Rahvuskonvendi koosseisus . Mõõdukad vabariiklased (zirondiinid) kaotasid Rahvuskonvendis ülekaalu. Võim läks radikaalide ( jakobiinid ) kätte.
Poliitiku ja ajakirjaniku Marat ’ tapmine 1793 suvel
Välisvaenlaste (Austria, Preisi jt) vägede sissetung Prantsusmaale.
Kaos Prantsuse armees . Ülemjuhataja põgenemine preislaste poole üle
1.Rahvapäästekomitee, erakorraliste volitustega valitsus. 12 liiget. Kuulsaimad juhid Danton , Robespierre
2. Üldise Julgeoleku Komitee (salapolitsei)
3. Revolutsiooniline tribunal erakorraline kohtuorgan
Võitlus revolutsiooni vastastega. Kahtlaste seadus. Surmanuhtlus giljotiini läbi u 40 tuh inimest. Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas
1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre.
1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse.
18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon .
Revolutsiooni tulemused:
Valitsemine ja majandus
Prantsusmaa vabariigiks
Uus riigilipp , hümn “Marseljees”
Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Kodanike võrduse põhimõte. Kodanikuõigused ja – vabadused põhiseaduses. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused
Kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine. Vaimulike allutamine riigile.
Varapõhine maksustamine
Keelati talupoegade teotöö
Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad. Müüdi maha ja tagasi ei juletud seda enam nõuda.
Likvideeriti tsunftid – vaba ettevõtlus
Sisetollide kaotamine
Meetermõõdustik
Haridus, kultuur, kombed
Kultuurivarade hävitamine: kirikute, losside, kloostrite rüüstamine, nt Notre Dame ja St Denis ’ katedraalid, Versailles’ loss.
Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine.
Riikliku kaitse korraldamine. Louvre kunstimuuseumiks. Avalikud raamatukogud. Rahvusarhiiv
Uued koolid ja kõrgkoolid
Tiitlite kaotamine. Kodanik, proua, härra. Puhvpükste asemel pikad püksid. Parukad moest , lihtne juus. Antiigi jäljendamine.
Napoleoni sise- ja välispoliitika .
V: Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus . 1804. Aastal õeti vastu „Tsiviilkoodeks“. Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga , sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1802 eluaegne konsul /rahvahääletus. 1804 keisri tiitel/päritav võim.
Austria-Vene vägede purustamine Austerlitzi 1805, Preisi purustamine Jena/Auerstedti lahingus. Võidetud tunnistasid N vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga. 1805 Trafalgari merelahing , Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. 1806 kontinentaalblokaad Inglismaale . 1807 sõdis Venemaaga, Tilsiti rahu.
Sõda venemaaga 1812 : N Suur armee u 500 tuh meest. Barclay de Tolly taganemistaktika
Borodino lahing Moskva all. Kutuzov . Moskva mahajätmine, tulekahju. Napoleoni põgenemine Venemaalt. Nälg, külm. Hukkus u 300 tuh meest.
Kaotus Lepzigi all 1813 . Rahvaste lahing.
1814 . vastased marsivad Pariisi. Troonist loobumise akt. Pagendamine Elba saarele .
1815 lahkus ta koos oma lähikondlaste ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsi algul Prantsuse rannikul, 20. Märtsil saabus Pariisi. Oli võimul 100 päeva. Viimane lahing Waterloo all 1815. Napoleonil u 200 tuh, vastasel u 500 tuh meest. Wellington.
Pagendamine Püha Helena saarele.
Surm 1821
Inglise kodusõda ja parlamentarism 17. s
V: 1642 kuningas püüdis arreteerida 5 parlamendisaadikut. Kaks leeri:
Kuninga toetajad - aadlikud ja anglikaani kirik
Parlament – kaupmehed , keskkiht, puritaanid .
Parlamendi väejuht Oliver Cromwell . Ümarpead.
Charlesi arreteerimine. Kohus. Süüdistus riigi ja rahva reetmises. 19. Mail 1649 . Aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlamendi laialisaatmine
Kuninglik perekond põgenes Prantsusmaale. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Karmid seadused, puritaanlik kord. Cromwelli surm Stuartite võimu taastamine/restauratsioon.
James II ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II tütre Mary , kes oli abielus Oranje Willemiga. Novembris 1688. aastal saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale.
„Õiguse akt“ - Kuningas valib ministrid, juhib sõjaväge, välispoliitikat
Parlament võtab vastu seadusi, kehtestab maksusid. Kuningas ei saa valitseda parlamendita
Kodanikuvabadused, sh trükivabadus.
Põhimõtteliselt veretu
Mõisted:
Merkantilism- 15. sajandil Euroopas ( Holland , Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil . Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne
Valgustatud monarhia- on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel.
Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire.
Valgustussajand- 18. sajandi tähtsaimaks vaimseks liikumiseks sai valgustus. Valgustajad olid
kirjamehed, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida ja selgitada elunähtusi.
Ühtlasi õpetasid nad, kuidas ühiskonnaelu paremini korraldada. Alguse said valgustusideed Inglismaalt, kuid kuulsamad nimed on ajalukku jäänud Prantsusmaalt ( Montesquieu , Voltaire, Rousseau). Prantslased olid paremad sõnameistrid ja kogu euroopa kõrgem seltskond valdas Louis XIV ajast saadik prantsuse keelt.
Valgustajad kutsusid inimesi üles ise mõtlema ning tunnistama tõdesid, mida kinnitavad teaduslikud vaatlused ja katsed. Kunstiajalugu uurides jõudsid nad järeldusele, et kunst peab olema range, loogiline ja selge. Valgustusliikumine viis Suure Prantsuse revolutsioonini. Võimule pääses asjaliku meelelaadiga kodanlus . Kuninglik barokk ja rokokoo kaotasid oma tähtsuse. Klassitsism jäljendas antiik-kunsti, rõ
Ühiskondliku lepingu teooria- oletatavast lepingust riigi kodanike vahel riigi moodustamiseks. Eeldatakse, et sellega, et nad riigi territooriumil elavad, on kõik riigi kodanikud lepinguga nõustunud. Ühiskondliku lepingu olulisemad teoreetikud olid Jean-Jacques Rousseau, Thomas Hobbes ja John Locke.
Revolutsioonilised sõjad- 1792.a. aprillis ründas Prantsusmaa revolutsiooniline valitsus naaberriikides asuvaid revolutsiooni vaenlasi. Nii algasid revolutsioonilised sõjad, mis ajapikku kaitsesõdadest vallutussõdadeks üle kasvasid. Prantsusmaa vallutas ulatusliku osa Euroopast ja jõudis välja Moskvasse Venemaal. Euroopa monarhide Prantsusmaa-vastane koalitsioon suutis lõpuks oma üleoleku realiseerida ning 1815.a. Waterloo lahinguga Prantsusmaa vallutussõjad lõppesid. Sõdadega seoses levisid Euroopas uued ideed ja ühiskonnakorralduse põhimõtted.
Jakobiinide diktatuur- üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud. Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama , siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata.
Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu võetud deklaratsioon, mis tugineskõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Hiljem oli ka eeskujuks paljudele teistele riikidele.Asutav kogu
Generaalstaadid - seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Aastal 1614 saadeti generaalstaadid laiali, ainuvõim läks seega kuninga kätte, Prantsusmaal algas absolutismiajastu. 1789 kutsuti uuesti kokku, kolm seisust
Asutav Kogu- kolmanda seisuse ja osade aadlike ja vaimulike saadikute rahvuskogu, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning sellega panema aluse uuele riigikorrale. Algul kutsuti neid Rahvuskoguks. Nenede otsuseid ei olnud õigus kuningal tühistada.
Pikk parlament- kuninga uuest kokku kutsutud parlament.(1640. aasta jooksul muutus olukord Inglismaal aga veelgi pingelisemaks: šotlased tungisid Põhja-Inglismaale ning lubasid lahkuda alles siis, kui nende usulised nõudmised on täidetud, rahutus kasvas ka mujal. Seetõttu oli kuningas novembris sunnitud parlamendi uuesti kokku kutsuma, seekordne parlament istus vähemalt osaliselt koos kuni 1653. aastani ning seda on seetõttu nimetatud Pikaks parlamendiks. Ka seekord ei nõustunud parlament kuninga nõudmisi täitma, vaid esitas omapoolsed tingimused: kuningas pidi parlamendi voli alla andma oma senised lähikondlased, kuulama nii sise- kui ka välispoliitikas parlamendi nõu, parlamendi laialisaatmise korral kolme kuu jooksul kokku kutsuma järgmise ning sõlmima šotlastega nende nõudmisi täitva lepingu. Kuningas oligi sunnitud järgi andma ja mitmed tema lähikondlased vangistati ning Wentworth ja Laud koguni hukati.)
Lordide koda- parlamendi üks kahestkojast Inglismaal alates 16. saj
Õiguste Akt- 1689. aastal alla kirjutatud õiguste deklaratsioon Williami ja Mary poolt, mille kohaselt nõudsid kõik seaduslikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Parlamendisaadikutele kehtestati sõnavabadus, kõigile kuninga alamatele petitsiooniõigus.
Tsiviilkoodeks- 1804. aastal vastu võetud Napoleoni koodeks, mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist.
Tilsiti rahuleping - olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast tema võitu Friedlandi lahingus. Esimene sõlmiti 7. juulil Vene tsaari Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel, kui nad kohtusid parvel Nemunase jõe keskel. Teine sõlmiti Preisimaaga 9. juulil. Lepingud lõpetasid Neljanda koalitsiooni sõja Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui Grande Armée oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid , mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: Vestfaali kuningriik , Varssavi Hertsogiriik ja Danzigi vabalinn; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale.
Napoleoni 100 päeva- pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati.
Kontinentaalblokaad- 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale.Lõpetati Euroopa mandri ja Briti saarte vahelised kaubandussuhted, et Suurbritannia majandust nõrgestada. See oli ettevalmistus Suurbritannia vallutamiseks. Blokaad lõpetati novembris 1814.
Giljotiin- masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega.
Versailles’ loss- asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 1682–1789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents.
Charles I- oli Inglismaa ja Šotimaa kuningas 1625–1649. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et šoti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (1642–1648), mille võitis parlament.Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid (independistid), keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati 30. jaanuaril 1649.
Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ning Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks. Lahingukoht asub tänapäeva Belgias, 2 km kaugusel Waterloo linnast. Waterloo lahingut loetakse küll eraldiseisvaks lahinguks, ent tegelikult on see seotud manööverdamise käigus toimunud mitme eellahinguga, mis suuresti määrasid ka pealahingu lõpliku tulemuse.
„Filosoofilised kirjad”- 1734 aastal avaldatud Voultaire`i esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö, mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele.
„Seaduste vaimust ”- entsüklopeediline teos, mis oli Montesquieu elutöö, ilmus aastal 1748 ja ta kirjutas seda 17 aastat. Seal peegeldas ta oma ideid sellest, kuidas valitsus kõige efektiivsemalt töötaks. See oli vastuoluline teos, kuid sellele vaatamata väga populaarne . 1751. aastal aga pandi see raamat Rooma katoliku kiriku poolt keelatud nimekirja.
Aastaarvud:
Inglismaa:
1603- Inglismaal saab troonile James I, Elizabeth I surm
1642–49- Inglismaa kodusõda
1688- kuulus revolutsioon Inglismaal
1689- William/Mary kirjutasid alla Õiguste aktile, Inglismaa parlament kuulutas Oranje Willemi William III nime all Inglismaa kuningaks.
Prantsusmaa:
1610– 1643 - Louis XIII troonil
1643–1715- Louis XIV valitsusaeg
1789- Batille`i vallutamine, võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", algab Suur Prantsuserevolutsioon
1791- põhiseaduse kehtestamine, absoluutsest monarhiast konstitutsiooniliseks
1792- kuulutati välja vabariik
1793-94- jakobiinide diktatuur/ radikaalne revolutsioon
1799- 18. Brümääri riigipööre, revolutsiooni lõpp, võimule sai Napoleon
1804- Napoleoni kroonimine keisriks
1805-1807- Napoleoni sõda Inglismaa, Austria, Preisi ja Vene vägede vastu
1812- Napoleoni sõda Venemaaga
1814- vastased marssisid Pariisi, troonist loobumise akt, Napoleoni pagendamine Elba saarele
1815- Viimane Natoleoni lahing Waterloo all, Napoleoni pagendamine Püha Helena saarele.
Küsimused:
Absolutism. Tekke aeg, põhjused, tunnused, näited (valitsemine, majandus, sõjavägi).
Prantsusmaa 17. s. Millised muutused toimusid Prantsusmaa valitsemises, majanduses ja kultuuris Louis XIV valitsemise ajal (Colbert, Mazarin, Versailles).
Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. Millised olid teadusrevolutsiooni aluspõhimõtted (ratsionalism, empirism, deism), tähtsamad teadlased ja leiutised /avastused, miks olid tähtsad? Millise panuse andsid inglise valgustajad (J. Locke) valgustusajastu ühiskondlik- poliitiline mõtte arengusse ? Milliseid olid Voltaire’i, Montesquieu, Rousseau ühiskonna-alased vaated, kuidas mõjutasid Euroopa arengut?
Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused ja sündmused 1789-1792. (Generaalstaadid, Asutav Kogu, Bastille, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, I põhiseadus, teised uuendused).
Suur Prantsuse revolutsioon: lõpp ja tulemused. Millised olid Jakobiinide diktatuuri kehtestamise põhjused, võimuorganid, tegelased. (Marat, Robespierre, Danton) Kuidas lõppes revolutsioon, millised positiivsed ja negatiivsed muutused toimusid Prantsusmaa valitsemises, majanduses ja kultuuris revolutsiooni käigus.
Napoleoni sise- ja välispoliitika . Millised muudatused toimusid Prantsusmaa valitsemises ja majanduses 1799 – 1805. Milliste riikide vastu sõdis Napoleon 1804 -1807? Miks ja kuidas kukutati võimult? (Venemaa sõjakäik, 100 päeva. Waterloo lahing). Napoleoni tähtsus Prantsusmaa ajaloos.
Inglise kodusõda ja parlamentarism 17. s Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused (Charles I, Pikk Parlament, Cromwelli diktatuur) Milles seisnes „Kuulus” revolutsioon, millised olid osapooled (James II, Inglise Parlament, Oranje Wilhelm), kuidas jagati võim kuninga ja parlamendi vahel Õiguste Aktiga?
Aastaarvud: Inglismaa: 1603, 1642–49, 1688, 1689; Prantsusmaa: 1643–1715, 1789, 1791, 1792, 1793-94, 1799, 1804, 1805-1807, 1812, 1814, 1815