Vastus leiad õppematerjalist: 10. klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt

10. klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 HALB

Esitatud küsimused

Milliseid tähtpäevi tähistati?
Kedamida ohverdati?
Kes olid targad ehk nõiad?
Mida plaanisid ette võtta nii Poole kui Rootsi võim peale Liivi sõda?
Miks ei andnud Poola koloniseerimispoliitika oodatud tulemusi?
Miks hakkas Eestis Rootsi ajal rahvaarv kiirelt taastuma?
Kuidas toimis ja milliseid eelised andis sisemigratsioon?
Millistes olukordades oli venelaste osakaal 18saj Eestis suurim?
Millise kihi ühiskonnas moodustasid Venelased?

Pronksi-ja rauaaeg

Vask
Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr )
Raud
Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta)
Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus ) ja karjakasvatus (varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine (mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) .
Uued tööriistad: sirp , vikat , kirves .
Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta.
Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad )

Küsimused lk 23

Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid , et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe.

Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa.

Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oligi arengutempo looduslike tingimuste tõttu. Viljakad mullad lubasid harida kergemini põldu ja arenes kiirelt karjakasvatus. Kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid.

Pronksiajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid. Rauaajal kasutati matmiseks tarandkalmeid, jööb mulje kui pronksiajal väärtustati inimest rohkem, kalmed olid suuremad ja maeti kirstu, rauaajal tihti peale mässiti vaid linasse.

Inimeste elu muutus lihtsamaks, arenes kaubandus ja põllumajandus. Tööriistad oli efektiivsemad ja töö käi kiiremini, kaubanduse arenes tekkis peagi kösitööliste tekkega, kes valmistasid tööriistu, vahetasid neid põllumajandus saaduste vastu.

Tuli juurde elatus alasid, arenes kaubandus ja meresõit. Vahetati toorainet, kaupa ja tööriistu ka riikide vaheliselt.
Mõisted:
Viikingiaeg - 9-11 saj. Elasid Skandinaavias. Laevadel oli kindlad tunnusmärgid- ninas lohe.
Linnus – hakati ehitama 7.saj. Kaitseehitis , arvatakse, et Eestis oli kokku 120 linnust.
Ruunikivi – annab infot viikingite elu/olu kohta.
Tšuudid- eestlased vene kroonikates
1030 - Jaroslav Targa sõjakäik Eestisse (Tartusse),
Haldus korraldus muinasajal
Maakonnad (8 suuremat), maakonnad jagunesid kihelkondadeks (kokku 45) jagunesid omakorda küladeks.
Eestlaste naabrid – Lõunas: semgalid, kuršid, kuralased, liivlased Põhjas: hämelased, soomlased , karjalased Idas:sloveenid, tšuudid, merjalased Läänes: svedslased
Eesti haldusjaotus muinasajal ja tänapäeval
Ühised jooned: Maa on jaotatud siiski erinevateks maakondadeks, mõned üksikud nimed on jäänud samaks, suurim üksus: maakond, väikseim: küla
Erinevad jooned: Maakondi on juurde tulnud, maakondade nimed on muutunud, saared on saanud kumbki oma maakonna, maakondade piirid on muutnud, tänapäeval oma riik, koos riigipiiriga, ei ole tänapäeval linnuseid.
Kas metalliaeg oli parem, kui kiviaeg ?
Jah, sest 1) uued materjalid, millest sai valmistada otstarbekamaid tööriistu (kirved, vikat, sirp) 2) uued elatusharud, küttimise kõrvale tekkis karjapidamine ja koriluse kõrval põllumajandus, lisaks kösitöö ja kauplemine 3) tekkisid perekonnad 4) varanduslik ebavõrdsus, inimestel tekkis vara, mida tuli ka kaitsta.
Mõisted
Adramaa – maa, mida künti ühe adraga (8-10 hektarit).
Kolmeväljasüsteem – Talivili, suvivili, kesa.
Eestlased muinasaja lõpul
Vahetuskaubandus - Kaup vahetati kauba vastu (raha veel ei ole)
Vahenduskaubandus – Eesti vahendajaks Euroopaliidu ja Venemaa vahel. Kaup osteti edasimüügiks. Kaubad Euroopast Venemaa poole : maitseained , veinid, luksuskaubad jne. Venemaalt Euroopasse: karusnahad, tökat(törv), kanep , vaha jne.
Rehielamu (tare) – Koosnes kahest osast: rehetuba(seal elati, külmaga toodi vahel ka loomad) ja rehealune (hoiti loomi, peksti vilja)
Muinasusund ehk paganausk – loodusjõudude kummardamine, palju jumalaid. Kummardati nt. päikest, vihma.

Nimeta seoseid inimeste tegevusalade ja teadusharude vahel.

Meresõit – teised rahvad ja georgaafia , kaartide koostmaine.
Kaubitsmine – Matemaatika algteadmised, aritmeetika
Põlluharimine ja karjakasvatus – Loodus ja loodusnähtused, bioloogia ,

austati maad, päikest ja kuud.
Kuu loomise ja kahanemisega oli seotud paljude tööde edukus.

Milliseid tähtpäevi tähistati? (3/4)

Kevadiste põllutööde lõppu, sügistööde lõppu, hingedepäeva.

Nimetan kalmeteliigid (2)

Kivikirstkalmed
Tarandkalmed

Nimetan eestlaste jumalaid (2)

Taara ja Uku

Kus ohverdati?

Hiiedel, kividel , puudel, allikatel, jõed ja järved.

Keda/mida ohverdati?

Viidi loomi, piima, villam vilja ja muud.

Kes olid targad ehk nõiad?

Inimesed, kes ennustasid tulevikku ja ravisid maarohtudega ja loitsudega.

Ristiusumõjud (millal, kes tulid levitama, mis sõnad on sealt tulnud)

Muistne vabadusvõitlus

1208-1227 13.sajand Eestlased kaotasid oma vabaduse.

Põhjused:
*Ristiusu levitamine – algselt tuldi sõbralikuna, hiljem tule ja mõõgaga.
*Saada maad
*Uusi kauplemis võimalusi
*Ristiusu keskused (Riia – 1201 asustamis aasta, Lüübeck)
*Piiskop Albert , Kaupo – liivlaste juht.
1208- tungisid ristisõdijad Ugandisse, 1210 - (sakslastega) Ümera lahing (võistsid eestlased), 1211 - Viljandi piiramine, 21. Sept 1217 - Madisepäeva lahing (eestlased kaotasid, Lembitu), 1217 – Otepää lahing, Eesti- Vene Eesti võitis, 1219 (taanlastega, Valdemar II , eestlased kaotasid ) Tallinna all, 1220 - võitlus rootslastega Lihula juures, võitsid eestlased; 1224 – Tartu langemine, võitlus sakslastega, vene vürst Vjatško (eesti poolel), 1227 – Võitlus sakslastega Muhu ja Valjala linnuses.
Eestlaste lüüasaamise põhjused: 1) Sõjaline ülekaal vastaste poolel, ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja varustusega. 2) Väike rahvaid õhutati teine teise vastu. 3) Eestlaste varustus oli ühekordseteks sõjakäikudeks, pikkadeks tõestusteks see ei sobinud. 4) Ei olnud enam võtta mehi, kes saaks minna riigi eest sõdimina, pikaaegne sõda kurnas majanduslikult ja sotsiaalselt. 5) Eestlastel polnud tugevaid sisesuhteid, iga maakond ajas oma rida. 6) Vene vägi ei jõudnud õigeks ajaks kohale. 7)Eestlastel polnud oma riiki, ei saanud panna kokku sõjaväge !
Vana- Liivimaa piiride kujunemine
Liivimaa- Lõuna-Eesti + Põhja-Läti. Tekkis vaidlus Valga linna üle (Valga/Valka)
Keskaeg (Vana Liivi aeg, Feodaalse killustatuse aeg)
* 13-16 sajand (1227- Vabadusvõitluse lõpp -1558- Liivisõja algus)
* Modena Wilhelm – paavsti saadik, määras käindlaks piirid Liiviordu ja Taanivalduste vahel.
1. Kaart skeem (Halduskorraldus keskajal, 9 suuremat linna, vabadusvõitluse tähtsamad lahingud)
2. Nimetan talupoega 1) õigused(3); 2) kohustused(3).
Õigused: Relvakandmise õigus, isiklikvabadus, maakasutus õigus
Kohustused: Kümnis, linnuste, kirkute, teede ehitamine, sõjateenistus
3.Nimetan talupoegade liigid, lühiiseloomustusega.
1) adratalupojad - perede vanemad pojad, kes said talu omale (pärandus)
2) Ükssälk talupojad- Perede noorimad pojad, kes ajasid oma talud ääremaadele
3) Talupoeg -
4) Maavabab talupojad- Eesti ülikute pojad, ei maksnud koormisi.
KAUBANDUS ja LINNAD
*1247 – Tallinn sai esmakordselt linnaõigused.
*1283 – Viljandi said esmakordselt linnaõigused. (Viljandi vapilill on valgeroos)
* raad - linnavalitsus (Valitsusmehed, ehk raehärrad, keskajal saksa rahvusest)
*bürgermeister – linnapea , praegu Viljandi linnapea Loit Kivistik.
* gild – kaupmeeste ühendus. Jagunesid kauheks: Suurgild (abielus kaupmehed), Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed).
* tsumft – Ühe eriala küsitööliste ühendus.
* skraa – tsumfti põhikiri, seadused, pani paika töö ülesanded ja tööaja, kui palju võib olla selle jne. Hiljem hakkas skraa takistama ka majandus arengut, kuna osad tegid tööd rohkem, kui skraa järgi seda ei tohtinud.
1) Koostan kronoloogilise kava Jüriöö ülestõusu kohta. (7-8 kavapunkti)
1. 23. aprill 1343 – Ülestõusu algus Harjumaal (talupojad tahtsid saada vabaks, oli suunatud Taani ja Saksa võimu vastu)
2) Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja tapeti 28 munka.
3) Kogu Harjumaa vabastati võõrvõimust, va. Tallinna linn.
4) Peale kloostri hävitamist taandusid ülestõusnud ja valisid neli juhti, keda nimetati kuningateks. Ühine vägi- 10000 meest kogunesid Tallinna alla, hinnates oma võimalusi otsustati abi paluda ka Turu foogilt. Vahepeal oli puhkenud õlestõus ka Läänemaal.
5) Neli kuningat Paides , läbirääkimised Ordumeistriga. 4 kuningat tapetaks.
6) Kanavere lahing – Eestlased kaotasid, Sõjamäe lahing
7) Abivägi jäi hiljaks , Turu foogtilt polnud abi, ei andnud abi.
8) Pöide võitlused, Võitlused Saaremaal, Saare kuningas Vesse, tapeti väga julmalt.
8. Ülestõus sai lüüa. Peale ülestõusu müüs Taani kuningas valdused Liivi ordule.
Vaimuelu keskajal
*1525 – trükiti esimene eestikeelne raamat (pole kahjuks säilinud, aga on tõestatud, et oli olemas)
*1535 - luterlik katekismus ehk usuraamat seotud kaks meest: Wandradt (koostas raamatu), Koell (tõlkis eestikeelde)
*Algas piibli tõlkimine, algatas Hans Susi, kui tõlkimine jäi pooleli, 1739 tõlgiti lõplikult eesti keelde.
*Herman Rode – kuulus maalikuntsnik , pärit Lüübekist, tähtsam töö: „Niguliste kiriku tiibaltar “ ; B. Notke – kuulus maalikunstnik, tähtsam töö: „Surmatants“; M Sitton – renessansi ajastu tuntuim maalija , arvati, et eestlane; B. Russow – kroonika kirjutaja, pealkiri „Liivimaa provitsti kroonika“
Kordamisküsimused:

Kaart skeemi koostamine, 8 suuremat maakonda , keskaegsed linnad, kuus eestlaste naabrid, neli lahingut sakslastega.

Mõisted, selgita kahe lausega: muinasaeg, keskaeg, vahendus kaubandus, Jüriöö ülestõus, Hansaliit , sakraal arhitektuur , reformatsioon .

Küsimus 12-15 punkti. Üks on kaubanduse kohta, teine keskaegne kirik .
*Valitsev usk – katoliku usk ehk ristiusk , juhib paavst , järgmine aste piiskop, Benedictus 16.
*1517 - Luteri usk
Liivisõda
1.veebruar Teine kontrolltöö – õpiku ja atlasega töö, vara uusaeg
*aeg: 1558-1583 16.saj
*põhjus: Venemaa (Ivan IV Julm) tahisi Läänemerd oma kontrolli alla, alustas ka ise sõda.
*riigid Läänemere ääres: Rootsi, Taani, Poola-Leedu, Venemaa, Vana-Liivimaa – killustatud riik, nõrgem. (Rootsi, Taani, Poola-Leedu, Venemaa – Ühtsed- ehk tsentraliseeritud riigid, ühtse juhtimise ja sõjaväega)
Koostan kronoloogilise kava Liivisõja kohta. Lk 84-88
1) Moska suurvürstiriik vallandab sõja, 1558 jaanuaris ületavad Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Kevadel piiratakse Narva ordulinunst. Mais vallutati Narva, mis jäi veerand sajandiks Vene riigi tähtsaimaks sadamalinnks. Vallutati ka Tallinn. Väga edukas aasta Vene vägedele.
2) 1559 augustis annab Liivimaa tugevaim orduriik end Poola kaitse alla, uueks ordu meistriks sai Gotthard Kettler. Saare- Lõõne valdused müüdi Taanile .
3) 2.august 1560 – pidas ordu viimase välilahingu Hoomuri lahing Härgmäe lähedal, saades ülekaalukalt lüüa. Samal kuul langes Viljandi linnus venelaste kätte.
4) Talurahva ülestõus – 1560, Harju- ja Läänemaal,
5) 1561 – Tallinass hakkab pihta Rootsi aeg, Tallinn on Rootsi võimu all. Lõppes Liivi ordu tegevus.
6) 1582 – Jam Zapolski rahu, Poola – Vene vahel, Poola sai endale Venemaa alasid
7) 1583 – Pljuusa rahu, Rooti – Venemaa vahel, Rootsi saab endale Põhja- Eesti ja Hiiumaa. Saaremaa läks Taani valdusesse.
*NB! Pärast Liivisõda oli eesti kolme kuninga valduses.
Holokaust
27.jaanuar Halakaustipäev
Holokaust- Saksa juudipoliitika, Teises maailmasõjas juutide massiline hävitamine.
*sept. 1939 – II Maailmasõja algus. Poolasse esimesed koonduslaagrid.
*Kloogal- Eestis hävitati juute.
*14.juuni 1941 – Esimene küüditamine Eestis. 25. Märts 1949 teine küüditamine Eestis.
Rootsiaeg
1561 ( rootslased Põhja-Eestis) -1710/1721 (Põhjasõja lõpp)
*1645- Mandri Eesti läks Rootsi kontrolli alla.
*1696-1697 Näljahäda, vili ikaldus , rüüstati vilja plaplapla... , sai mööda kuni jõudis meie kartuli kasvatus.
Moodustan iga alapealkirja tähtsama kohta kaks küsimust (vastus sulgudes).

Mida plaanisid ette võtta nii Poole kui Rootsi võim peale Liivi sõda? (Koloniseerida Eesti tühjaks jäänud alad oma raahvaga.)

Miks ei andnud Poola koloniseerimispoliitika oodatud tulemusi?(Poola rahvaarv oli väike ja sõjajätkudes lisandus sellele veel hoope.)

Miks hakkas Eestis Rootsi ajal rahvaarv kiirelt taastuma? (Eestis oli pikk rahuaeg, minu aastakümmet olime sõjast puutumata ja sündivus kasvas jõudsalt, lisaks jäi 1710/1711 aaste katk jäi siin viimaseks )

Kuidas toimis ja milliseid eelised andis sisemigratsioon? (Ellujäänud leidsid tühjad talud ja soodsamate tingimustega elupinnad, mis võimaldas üksiti rahvaarvu tõusu ja parema elukvaliteedi.)

Millistes olukordades oli venelaste osakaal 18.saj Eestis suurim? Miks? (sõjaolukordades, kuna Tallinnas asusid venelaste merebaaasid ja ülekogu Eesti asus ohtralt sõjaväe baase, seega oli siin vene sõjamehi ohtralt, sõjaajal kuni 30% elanikkonnast.)

Millise kihi ühiskonnas moodustasid Venelased ? (Koos eestlastega alamkihi, siinsed venelased olid tüüd otsivad talupojad)

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 31 allalaadimist

10-klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt #1

10-klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt #2

10-klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt #3

10-klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt #4

10-klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt #5

10-klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt #6

10-klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt #7

10-klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

ajalugu pronksiaeg rauaaeg viikingiaeg linnus ruunikivi t?uudid

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõd

Ajalugu

docx

Ajaloo I kursuse arvestus

Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204  Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD  Eestlased  Latga

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

...........................................................................18 11. EESTI KOLME KUNINGRIIGI VALDUSES, lk 186-203........................................................20 1 1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17 *Ajaloo allikad jagunesid mitmeteks “osakondadeks” olid: a) Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised – asulakohad, linnused, lossid, kalmistud jms. Esemed mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. b) Kirjalikud ajaloo allikad- kroonikad, ürikud, seadused c) Suulised ajaloo allikad- müüdid, legendid, pärimused, muinasjutud, rahvaluule

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu

Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati u

Ajalugu

odt

Eesti ajaloo allikad ja periodiseering

1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V saj. e.Kr 6. Rauaaeg-

Eesti ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNE

Ajalugu

docx

„Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“

II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasu

Ajalugu

Rohkem sarnaseid