*Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja) rae ülesanded: vaeste hoolekanne, korra tagamine, kohtumõistmine, linna tulude tagamine, kaitse organiseerimine, tagavarade hoidmine/soetamine) elanikkond- 90% mitte-eestlased. Käsitöölised- 40 käsitööharu. Tsumft- käsitööliste ühing, skraa- tsumfti põhikiri *Jüriöö ülestõus- eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 1343. Eesti pidas sõda Taaniga. Vallutati linnu üle Eesti. Kasutati ka Rootsi abi. Üldkokkuvõttes kaotasid eestlased selle sõja *Ordu- kõrgmeister(Võnnu) >ordumeister(Riia)>komtuur- foogtid >komtuurkond(Viljandi) >foogtkonf (Rakvere) Rüütelvennad >preestervennad >poolvennad
7. Jüriöö ülestõus 1343-1345.a. vaata eespoolt. 8. Raad e. Magistraat, oli keskajal kollegiaalne linna võimu valitsus, esindus ja kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on kehtind sajas linna.pürgermeister rae vanema liikme või linna pea ameti nim.sündik on linna jurist.linna fookt on maahärra esindaja linna raejuures.gild on kaupmeeste või tsunfide ühendus. Tsumft on käsi tõõliste vennaskond.skraa on tsunfi põhi kiri.hansa liit on linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.toomkapiiter kõrgem vaimuliku kolleegim,tegutseb kiriku juures.missa on katoliku kiriku jumala teenistus. 9. linna õhk jääb vabaks-keskaegsed linnad need kaitsesid talupoegi mõisnike eest 10. kristliku algupärased nimed-kirjaoskus raamatu tarkus-kooliharidus. 11. uuendus liikumine see on vastas seis katoliku kiriku,seda alustas martin luther
Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlase...
KAUBANDUS ja LINNAD *1247 Tallinn sai esmakordselt linnaõigused. *1283 Viljandi said esmakordselt linnaõigused. (Viljandi vapilill on valgeroos) *raad- linnavalitsus (Valitsusmehed, ehk raehärrad, keskajal saksa rahvusest) *bürgermeister linnapea, praegu Viljandi linnapea Loit Kivistik. *gild kaupmeeste ühendus. Jagunesid kauheks: Suurgild (abielus kaupmehed), Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed). *tsumft Ühe eriala küsitööliste ühendus. *skraa tsumfti põhikiri, seadused, pani paika töö ülesanded ja tööaja, kui palju võib olla selle jne. Hiljem hakkas skraa takistama ka majandus arengut, kuna osad tegid tööd rohkem, kui skraa järgi seda ei tohtinud. 1) Koostan kronoloogilise kava Jüriöö ülestõusu kohta. (7-8 kavapunkti) 1. 23. aprill 1343 Ülestõusu algus Harjumaal (talupojad tahtsid saada vabaks, oli suunatud Taani ja Saksa võimu vastu)
Aja jooksul need linnakoolid vabanesid kiriku kontrolli alt ja läksid rae alla. Seoses linnade arenguga, eeskätt kaubanduse arenguga, oli vaja ka paremini õiguslikus mõttes valmistada ette inimesi(diplomaate). Ei olnud ainult vaja kaupmeestel, kuid ka kuningatel. Seega hakkasid tekkima ülikoolid(tekkeaeg jääb 11. saj - 12. saj), esimene ülikool Euroopas oli Balogna ülikooli. Aastal 1088 asutati, kuigi see erineb erinevates allikates. Ülikool oli omalaadne tsumft, mis ühendas õppejõude ja üliõpilasi. Pariisi tüüpiline ülikool: Üliõpilased alluvad õppejõudude kontrollile. Kunstide teaduskonnast alustati õppimist. Õpiti 7 vabat kunsti: Grammatika, retoorika, dialektika, muusika, geomeetria, aritmeetika ja geomeetria. Kõik see tuli enne läbida. Kuna enamus, kes tulid ülikooli, olid juba mõneti haritud, siis ülikoolis seoti ja täiendati nende teadmisi. Ühtlustati. Kui see oli läbitud, siis mindi edasi kõrgemale
See võttis kogu Trooja sõja sündmustiku kokku. Sinna kuulusid ka Iilias ja Odysseia, mis on ainsana tervikuna jõudnud. (Siin ta räägib seda lugu) Homerose elulugu on teada. Ta sündis Smyrna linnas. Isa ei olnud teada, äkki oli jumal, ema oli. Tema algne nimi oli Melesigenes (laulust sündinud). Homeros tähendas pantvangi. Ei teata, miks ta sellise nime endale sai. Põhilise elu veetis ta vana mehena Kiose saarel. Seal oli hiljem ka homeriidid, laulikute tsumft, kes pidasid end Homerose järglasteks. Homeros laulis võistu Hesiodosega. Võitis ka kuldse karika. Homerose surmalugu: ta istus kalda peal, vastu tulid noored kalurid, kes andsid talle mõistatuse. Ta mõtles end surnuks või libises kivil ja kukkus pea sodiks. Tema poeemid olevat levinud esialgu hajali ja segiläbi. Tema elulugu võetakse suht mütoloogiana, aga vähemalt on tema elukoht teada saadud. Homerose küsimus- igihaljas vaidlusprobleem. 19 saj kujunes kaks koolkonda.
annaabi.ee 
