Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millistest sündmustest Eesti ajaloos tahaksin rohkem teada? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ajendas inimesi selle kõigega kaasa minema?

Lõik failist

Millistest sündmustest Eesti ajaloos tahaksin rohkem teada?
Ajalugu õpetatakse koolis meile kõigile, ent kui kindlad saame olla, et see, mis meile ajalootunnis räägitakse, on ka tegelikult tõsi olnud? Tänapäeva noortele räägitakse ajalootundides küll rohkem, kui vanemale generatsioonile seda tehti, kuid meie teadmised Eesti ajaloost on imepisikesed, võrreldes sellega, mida Eesti ja eestlased minevikus tegelikult läbi elasid. Oma esivanemate ajalugu on tore teada, sest kes meist ei tahaks põhjalikumalt teada, kus on tema juured ja kust inimene õigupoolest pärineb.
Nõukogude
Millistest sündmustest Eesti ajaloos tahaksin rohkem teada #1 Millistest sündmustest Eesti ajaloos tahaksin rohkem teada #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerluude Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

ENSV NÄIDEND

vanemate järel. Samal aastal tulin koos isaga Eestisse ja juba sama aasta lõpuks olin Tapa- Narva raudteelõigul vastutav ülem. Kuid ega areng ei tohi peatuda! Mõne aasta pärast olin juba EKP Keskkomitees kõrgel kohal ning 1960. aastal juhtisingi juba Eestit. Minu eelkäijad Karotamm ja Käbin ei suutnud oma tööd ilmselgelt täie tõsidusega teha ja just seetõttu, et mina suutsin NLKP Keskkomitte käske täita, sai ka minus Eesti NSV juht. Rainer Rääbis: Erinevalt Aleksander Solsenitsovist olen mina kogu oma elu olnud kommunismivastane ja võidelnud iseseiva Eesti eest! Olen hetkel Tartu Reaalkooli õpilane ja kuulun üliõpilaste salaorganisatsiooni Sini-Must-Valge. Organisatsioon loodi 1946. aastal 6 Tartu koolipoisi poolt, kes hetkel ka meie tööd juhivad. Oleme koos teiste poistega laiali levitanud Stalinit pilkavaid lendlehti ja lasime ka eelmine aasta õhku Punaarmee monumendi.

9.klass ajalugu
thumbnail
12
docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ristideta hauad

Sissejuhatus ,,Arved Viirlaid, sünniaastaga 1922, kuulub kindlalt reedetud põlvkonda. See tugevas rahvuslikus vaimus kasvatatud aastakäik oli noorim kolmest, kelle nõukogude võim oma esimese okupatsiooni ajal värbas Punaarmeesse. Viirlaid mobilisatsioonikutsele ei järgnenud, vaid hakkas metsavennaks ja lõi sellesama Punaarmeega lahinguid major Hirvelaane pataljoni koosseisus. 19-aastasele noorukile ei antud võimalust võidelda võõrvõimu vastu Eesti Vabariigi sõdurina. Ta ei hoolinud ka võitlemisest koos teise põlisvaenlasega, vaid põgenes sakslaste mobilisatsiooni eest Soome. Naastes 1944. aastal kodumaale Soome sõjakooli lõpetanud lipnikuna, elas üle veel ühe reetmise ja põgenes uuesti üle mere Soome kaudu Rootsi. Briti luureteenistuses langevarjurina Eestisse tagasi minek luhtus ­ õnneks. Viimasest reetmisest õnnelikult pääsnuna otsustas Viirlaid jätkata võitlust sulerelvaga. See võitlus andis tulemusi ja

Kirjandus
thumbnail
25
docx

Eesti lähiajalugu

0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel

Eesti Lähiajalugu
thumbnail
11
wps

Küüditamine

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Rahvaluule kujundamas noorte rahvuslikku identiteeti

Tartu Ülikool Eesti rahvaluule FLKU.04.082 Kadri Sado Rahvaluule kaasaegses maailmas noore inimese identiteedi kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi

Rahvaluule
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
38
docx

Ateismist Eestis

Ateismist Eestis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine

Eesti kultuurilugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun