Millistest sündmustest Eesti ajaloos tahaksin rohkem teada? (0)

Millistest sündmustest Eesti ajaloos tahaksin rohkem teada?
Ajalugu õpetatakse koolis meile kõigile, ent kui kindlad saame olla, et see, mis meile ajalootunnis räägitakse, on ka tegelikult tõsi olnud? Tänapäeva noortele räägitakse ajalootundides küll rohkem, kui vanemale generatsioonile seda tehti, kuid meie teadmised Eesti ajaloost on imepisikesed, võrreldes sellega, mida Eesti ja eestlased minevikus tegelikult läbi elasid. Oma esivanemate ajalugu on tore teada, sest kes meist ei tahaks põhjalikumalt teada, kus on tema juured ja kust inimene õigupoolest pärineb.
Nõukogude aeg oli Eestis alati varjatud pool. Ei tohtinud sellest rääkida ega isegi mõelda. Paratamatult on just see varjatud pool kõige huvitavam. Sellest ei ole kaua möödas, kui noortele räägiti Nõukogude Liidust kui ühest maailma parimast paigast. Kõigil oli töö, katus pea kohal ja leib laual. Ja seda need noored õpilased uskuma pididki. Nüüd, aastaid hiljem, teavad neist juba kõik, et nii see tegelikult ei olnud. Nõukogude ajal oli palju pooli, millest kindlasti paljudki meist ei tea. Ka ajaloolased ise. Need pooled ongi mind alati kõige rohkem huvitanud.
Metsavendlus on üks Nõukogude Liiduga seotud osa. Just see pakubki minule kõige rohkem huvi. Olles lugenud ühe õige metsavenna päevikut, kes end peitis Nõukogude vägede eest, hakkas see mulle veelgi rohkem huvi pakkuma. Miks olid mõned inimesed nii kategooriliselt Nõukogude režiimi vastu, et sellest pääsemiseks peideti end metsadesse, punkritesse? Üks huvitavamaid tahke metsavendade elust on kindlasti nende elu-olu. Vaatamata sellele, et tänu metsavenna päeviku lugemisele tean ma võrdlemisi palju nende elust, sooviksin siiski rohkem teada saada. Mis ajendas metsavendlust ja kui raskelt tuli vastu võtta otsus lahkuda oma pere, sõprade ning tuttavate juurest? Sageli väidetakse, et metsavennad olid lihtsalt paandunud näppajad, kuna nad röövisid söömiseks ning ellujäämiseks poode. Metsavendade enda jaoks oli taoline käitumine täiesti seaduslik. Mida tehti metsavendadega, kes avastati ning saadi kätte? Mingil põhjusel on see teema kohati maha vaikitud ning informatsiooni selle kohta liigub vähe.
Eestlaste kohta öeldakse alati, et oleme laulurahvas. Neil, kes seda ütlevad, on ka õigus. Pole just palju rahvaid – või siis peale meie mitte ühtegi -, kes end võõrvõimudest vabaks laulaksid. Just nii tegid eestlased 80ndatel . Laulva revolutsiooni esialgne mõte oli Eesti vabaduse, sõltumatuse saavutamine, mida aeg edasi, seda rohkem olid laulva revolutsiooni tegevused suunatud Eesti iseseisvuse taastamisele. Tänu kellele selline tõuge Eesti ajaloole toimus ja mis ajendas inimesi selle kõigega kaasa minema? Ei olnud ju möödas kaua aega sellest ajast, kui inimesed ei julgenud isegi mõelda Nõukogude Liidule vastuhakkamisest, rääkimata siis nende keelatud mõtete realiseerimisest. Kui kaua plaaniti, tegeleti ettevalmistustega ja kõik muu seesugune, mille kohta on meile koolipingis istudes vaid pealiskaudselt räägitud, on teema, mille kohta tahaksin sügavuti teada. Kuidas algas muusikast tee Eesti taasiseseisvuseni – üks põnevamaid teemasid Eesti ajaloos. Mida vähem sellest tean, seda rohkem too teema mind ka huvitab . Muidugi oleks see põnev ka siis, kui minu teadmised laulva revolutsiooni kohta oleksid täiuslikud. Seega tuleb sinnapoole pürgima hakata ja tollest juhtumist rohkem teada saada.
Kõikide eelnimetatud sündmuste kohta tahaksin ma kindlasti rohkem teada. Eesti koolides ei pöörata kõige tähtsamale – Eesti ajaloole – piisavalt tähelepanu. Kas on tähtsamad teadmised näiteks vanaajast või meie oma väikese Eesti minevikust? Ajalootundides võiks rohkem tähelepanu pöörata Eesti ajaloole, kuna arvatavasti tekiks siis rohkem huvilisi, kelle jaoks tundub eestlaste pikk ja raske võitlus selle nimel, millises riigis me hetkel elame ja kes me oleme, põnev. Mida rohkem huvitab inimesi, eelkõige noori, eestlaste minevik , seda kauem on meil võimalus säilitada Eesti kultuur just sellisena, nagu meie esivanemad selle lõid.