Eesti Esimene Üldlaulupidu (0)

Jõgeva Gümnaasium
Referaat
EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU
Karolin Küngas 8.D
Juhendaja : Jana Tiido
2011
Eesti esimene üldlaulupidu
Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen , kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas „Eesti Postimeest“. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks.
Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid
Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastapäev. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode, kes on käinud Tartu ülikoolis (1837- 1841 ), olnud mitmes kooli õpetaja ja II laulupeo toimkonna abijuhataja. Vanemuise selts hakkas luba taotlema, eesotsas Johann Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9.veebruar 1869, mil laulupeoni oli jäänud vaid 4 kuud. Nüüd hakati kokku panema laulupeo komiteed, mis koosnes neljast erikomiteest – laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee.
Jannsen hoidis rahvast kursis ettevalmistuste käiguga ja õhutas koore laule harjutama. Eestis oli palju segakoore, aga Jannsen nõudis, et laulupeol esineksid ainult mehed. See muidugi tähendas, et segakooridel tuli laulud ümberseadistada ja ümberõppida, mis tekitas palju vaidlusi, aga jäi nii nagu Jannsen ütles. Naised said laulda alles III laulupeol.
Ka laulude valik tekitas vaidlust. Repertuaaris oli palju saksa ja vaimulikke laule. Jannsen avaldas „Eesti rahva 50-aastase Jubelipiddo-Laulud“ mõni kuu enne laulupidu. Samal ajal oli C.R. Jakobson avaldanud oma „Wanemuise Kandle Healed I“, kus oli eesti algupärast laululoomingut. Näiteks „Mu isamaa on minu arm“. Ta saatis eksemplarid ka laulude komiteele ning kooridele kes olid vastuvõtuks registreerinud. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu, millele lisandus tsaaririigi hümn. Eesti laule oli nende hulgas ainult 2 – A.Kunileidi „Sind surmani“ ja „Mu isamaa on minu arm“. C.R. Jakobson oli vastu sellele, et eesti I üldlaulupeol oli nii palju saksa keelseid laule ja korraldavas komisjonis oli nii palju
sakslasi, ütles ta kord „See pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles.“ Aga isegi mitte siis ei muutnud Jannsen oma repertuaari valikut, vaid jäi samade laulude juurde. Just sellepärast Jakobson laulupeole ei läinudki.
Carl Robert Jacobson
Kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk rahvast suudab koos laulda, toimus peaproov Tartu Maarja kirikus suletud uste taga. Kõige enam aga kardeti saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Kõik aga läks suurepäraselt ja juba oligi aeg suureks eesti I üldlaulupeoks.
Laulupeost võtsid osa 45 meeskoori ja mõned pasunakoorid . Kokku oli 822 inimest, 4 pasunakoori ja 42 pillimängijat. Laulupeaost oli kergem osa võtta neil, kes elasid Tartule lähemal. Kaugemal ääremaadel, kus majandus oli kehvem polnud väljavaated just hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja palju pidulised pidid tulema laulupeole jalgsi. Tartusse tulek võttis mitu päeva ja sama oli ka tagasiminekuga. Järelikult võis arvestada nädalaga. Palju inimesed aga olid nõus selle reisi ette võtta, et saada osa I üldlaulupeost. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource’i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Suurele lauljate hulgale vaatamata oli laulude ettekandmise tase küllalt hea ja saavutatud mõju eestlastest kuulajaile ( 15 000) vaimustav, mõtteid ning meeleolu ühendav ja erutav. Kogu laulupidu andis eesti rahvale midagi, kellele rõõmu, kurbust , uhkust tunnet või lihtsalt teadmist, et Eestis on praegu kõik hästi.
Eesti esimene üldlaulupidu Tartus aastal 1869
Kasutatud kirjandus:

• http://www.jvg.ee/tunnid/Data/6/Laulupidu.pdf
  
• http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid%252Flaulupeod_maarja.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu
  
• http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/