Põhjasõda (1)

Põhjasõja algus
17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi laevastik saatis maale dessandi Taani pealinna Kopenhaageni juures. Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja.
Narva lahing
Karl jõuab oma peavägedega Pärnusse 1700. a. sügisel , et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna appi Narvale. Karl jõuab Narva 18 novembri õhtul. Venelased paigutasid oma armee piki Narva jõge ning neil oli umbes 30 000 meest. Rootsil oli seevastu umbes 10 500 meest. Lahing hakkas ligikaudu 14.00 ja Rootsi armee ründas esimesena. Peeter lahkus, jättes oma sõdurid lahingusse surema. Tänu tugevale lumesajule mis oli venelaste nägude poole suunatud ja sadas rootslaste seljatagant, hakkasid venelased taganema ning päeva lõpuks võitis lahingu Rootsi. Karl XII talvitus laiusel. Kevadel 1701 lahkus Karl XII põhivägedega Eestist, jättes maha väga vähe mehi. Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. Lüüasaanutest paljud uppusid Narva jõe voogudes.
Rootslaste võit Narva lahingus 1700. a.
Erastvere lahing
9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29 detsembril 1701) toimus Põlvamaal Erastvere lahing mille venelased võitsid. Rootslased kaotasid lahingus ligi 2000 meest. Erastvere lahing oli Vene vägede esimene suurem võit Põhjasõjas.
Lahingud kandusid Eestist eemale ning venelased teostasid Eestis laastatud maa taktika . Karl tahtis vallutada Moskvat.
Poltova lahing
8. juulil 1709 toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Poltava lahing mis võttis aset Ukrainas. 6. mail piirasid Rootslased (30 000 meest) Karl XII juhtimisel Poltava ümber. Mai lõpus jõudis Poltava lähedale Vene väe peajõud (42 000 meest, 72 suurtükki), mida juhtis Peeter I. 8. juuli ööl ründasid Rootslased (umbes 20 000 meest, 4 suurtükki) Carl Gustaf Rehnskiöldi juhtimisel, kuid nad löödi suurtükitulega taanduma ja järgnenud käsivõitluses põgenema. Rootslased kaotasid surnutena 9234, venelased 1345 inimest. 11. juulil Perevolotšna juures Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus ning Karl XII pääses Türgisse. Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks.
Põhjasõja põhjused
16. sajandi lõpu ja 17. Sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks ning oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning kolmekümneaastases sõjas ka Lääne- Pommeri , Wismari, Bremeni hertsogiini ja Verdeni . Samuti oli Rootsi vallutanud ka Norra ja Taani maakondi. Rootsi oli tugev tänu tema heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega.
Läänemeri oli praktiliselt Rootsi sisemeri ning Hansa Liit oli oma mõju minetanud.
See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust . Stolbovo rahuga Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. a. vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skänet, Blekinget ja Hallandit. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein -Gottorpist, mis kuulus Taanile. Et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades tahtis August II Tugev vallutada Liivimaa. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 1698 aastal 24. märtsil sõlmiti Saksa suurvürstiriigi ja Taani liit. 1699. aastal 12. novembril ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein- Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg .Rootsi kuningas saatis Holsteini umbes 17 000 sõdurit ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud palgaarmee ja sellist asja nagu deserteerimine Rootslased ei teadnud . Sõdurid elasid talupoegadena külades ning hoidsid seetõttu ka rohkem kokku.
Kuna Taani ründas Rootsit esimesena ning Inglismaa kuningas William III oli rahumeelne mees, asus Inglismaa Rootsi poolele ning saatis 25 liinilaevast koosneva Inglise-Hollandi eskaadri admiral George Rooke´i juhtimisel Rootsi toetuseks Göteborgi. Kui Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi laevastikuka jäi Taani oma 33 liinilaevaga vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga ning Taani admiral ei julgenud merelahingut pidada. Nii ei lahkunud Taani sõjalaevad sadamast. Karl XII maabus 23. juulil 1700 koos liitlastega Taani peasaarel Sjællandil Humlebæki lähedal Kopenhaagenist põhja pool ja hõivas sealsed maa-alad. Augustis asuti Kopenhaagenit piirama. Taani kuningas oli halvas olukorras kuna tema laevastik oli vastamisi palju võimsamaga, pealinna piirati ja armee oli kaugel Holsteinis hertsog Friedrich IV vastu sõdimas.Pealinna ei vallutatud, sest Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel Traventhali rahuleping , mille kohaselt taastati status quo ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist (ta ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada). Lepingut garanteerisid Inglismaa, Holland, Lüneburg-Celle ja Hannover .Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus ( ajutiselt ) sõjast, nii et Rootsil oli üks vastane vähem.
Venemaa võimsuse kasv ja võidud Rootsi üle
Pärast kaotust Narva lahingus hakkas Peeter I oma sõjaväge tugevdama, näiteks asutati regulaararmee, sõjalaevastik, manufaktuure ja relvatehaseid. Kirikukelladest valati suurtükke ning erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Peeter ründas Baltimaid, kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata. Peeter sai kaks korda jagu ka väikesest Rootsi väest mis oli Balti provintside kaitseks Karl XII-st maha jäänud. 1702 aastal 9. Jaanuaril lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29.juulil Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid venelased Liivimaal Mõniste, Valmiera ja Alüksne. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindluseid. Ingerimaal vallutasid venelased 22. oktoobril Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12. mail 1703 Nevanlinna. Sellega oli kogu Neeva venelaste valduses. 1703 aastal 27.mail asuti Neeva soises deltas rajama Peterburit, millest hiljem sai Venemaa uus pealinn. Väga soise pinnase tõttu suri linna ehitamise käigus suur hulk töölisi. 1704 aastal 14. mail saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augustil Narva.
Sõja lõpp
1715 . aasta juunis kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. 1715. aastal naasis Karl XII Rootsi ning otsustas 1716 a. rünnata Norrat mis kuukus Taanile. Rootslased pidid aga taganema kuna Peter Wessel (Tordenskjold) hävitas Dynekileni lahingus nende varustuslaevastiku. 1716. aastal külastas Taanit Peeter I. 1717 . aastal tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. 1717. aastal külastas Peeter I Prantsusmaad. 1718. aastal pidasid Rootsi ja Venemaa Ahvenamaal läbirääkimisi separaatrahu sõlmimiseks.
1718. aastal ründas Karl XII uuesti Norrat ning langes 30. novembril 1718 Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. 1719. aastal sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde Ulrika Eleonora. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. 1719. aasta jaanuaris sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu . Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. 1719. aasta 9.novembril sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga (Stockholmi rahu 1719). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. 1719. aastal rüüstasid Vene väed 1719 Rootsi rannikut. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. 1720. aasta 21.jaanuaril sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu (Stockholmi rahu 1720. Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. 1720. aasta 29.veebruaril sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa Frederik I.
1720. aastal 3. Juunil sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust.
1720. aasta 7. augustil võitis Vene laevastik Grönhamni lahingus Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas 10. septembril 1721 sõlmitud Uusikaupunki rahu. Rootsi loovutas sellega Ingerimaa , Liivimaa kubermangu, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. 1732. aastal sõlmisid ametliku rahu Poola ja Rootsi.
Hinnang Karl XII tegevusele oleks selline, et ta ei võtnud kogu sõja jooksul vastu soodsaid rahutingimusi kuna ta tahtis nii väga maksta kätte vaenlastele.
Sõja tagajärjed
Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele (Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu). Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Hiljem püüdis Rootsi korduvalt oma kaotatud alasid Venemaalt tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes.
Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700–1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Eestlaste arvuks oli siis umbes 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku.
Põhjasõja lahingud

• Pühajõe lahing 26. november 1700, Rootsi kalendri järgi 16. november 1700
  
• Narva lahing (30. (19.) november 1700, Rootsi kalendri järgi 20. november 1700)
  
• Reinbecki lahing (1700)
  
• Spilve lahing (19. (8.) juuli 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701)
  
• Räpina-Lokuta lahing (Rappin) 4. august 1701
  
• Vastse -Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701
  
• Rõuge lahing (Rauge) (15. september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701)
  
• Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701)
  
• Kliszówi lahing 9. juuli 1702
  
• Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702)
  
• Pultuski lahing 21. aprill 1703
  
• Saladeni lahing 19. märts 1703
  
• Kastre lahing 14. mai 1704
  
• Narva lahing, 10. juuli – 27. august 1704
  
• Jakobstadti lahing 26. juuli 1704
  
• Poseni lahing 9. august 1704
  
• Punitzi lahing 28. oktoober 1704
  
• Gemäuerthofi lahing 16. juuli 1705
  
• Fraustadti lahing 3. veebruar 1706
  
• Kaliszi lahing 19. oktoober 1706
  
• Holowczyni lahing, 4. juuli 1708
  
• Lesnaja lahing (9. oktoober 1708, Juliuse kalendri järgi 28. september, Rootsi kalendri järgi 29. september 1708)
  
• Poltava lahing (8. juuli 1708, Juliuse kalendri järgi 27. juuni, Rootsi kalendri järgi 28. juuni 1709)
  
• Helsingborgi lahing 28. veebruar 1710
  
• Gadebuschi lahing 20. (9.) detsember 1712
  
• Tönningi lahing (mai 1713)
  
• Storkyro lahing 19. veebruar 1714
  
• Hankoniemi lahing 4-7.august 1714, 25.-27. juuni 1714
  
• Dynekileni lahing 8. juuli 1716
  
• Saaremaa lahing 4. juuni 1719
  
• Grönhamni lahing 7. august 1720
  

Põhjasõja rahulepingud

• Traventhali rahu
  
• Altranstädti rahu
  
• Varssavi rahu
  
• Stockholmi rahu 1719
  
• Stockholmi rahu 1720
  
• Frederiksborgi rahu
  
• Uusikaupunki rahu
  

Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pohjasoda1_evelin.ht m
Ajaloo konspekt
Aju
9. klassi ajaloo õpik
Tallinna Ehituskool
PÕHJASÕDA
Referaat
Koostaja : Anna Nuga
13 grupp
Juhendaja : Mari Huaana
Tallinn 2009