Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Venemaa ja Eesti 1917 küsimused vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olulised sündmused toimusid Venemaal aastal 1917-1918?
  • Kuidas on Bresti rahu sõlmimine ja tühistamine mõjutanud?
  • Kuidas rahvusvaheline olukord võimaldas EV loomist?
  • Millal toimusid järgmised sündmused?
  • Kuidas on EV loomisega seotud järgmised isikud?
  • Kus kasutati soomusrongide abi 7 Mille poolest erinesid Vabadussõjas aastad 1918 ja 1919?
  • Millal sõlmiti?
  • Miljonit kuldrubla 4 Venemaal olevad eestlased ja Eestis olevad venelastel oli võimalus teatud aja jooksul kodumaale pöörduda 9Kuidas ja millal kujunes NSVL-s diktatuur?
Venemaa ja Eesti 1917-1920 . NSVL 1920.-1930.aastatel I variant
1. Millised olulised sündmused toimusid Venemaal aastal 1917-1918?Selgita
konkreetsete näidete abil:
  • Kriis Venemaal-1917. aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõjas, milles osalemine käis talle üle jõu. Rahutused sõjaväes - 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud miljoneid sõdureid. Majanduslik kaos- Venemaa majandus ei suutnud sõja raskust kanda. 1917. aasta alguses oli majanduse tooraine- ja tööjõu puuduse, transpordi-ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud.
  • 1917. aasta märtsis, Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.
  • Novembris toimus Oktoobrirevolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja alguse sai Venemaa Nõukogude Vabariik, millest kujunes hiljem Nõukogude Liit.
  • Bresti rahu- enamlased pöördusid Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu ning alustada rahuläbirääkimisi. Sakslaste esitatud tingimused olid rängad, muu hulgas nägid need ette Poola ja Ukraina eraldamise Venemaast. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada, kuni Saksamaal puhkeb kommunistlik revolutsioon , mis enamlaste juhtide arvates pidi iga hetk juhtuma. Lõpuks kaotasid sakslased kannatuse ning alustasid 17. veebruaril 1918 uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiirelt edasi, hõivates kiiresti Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Enamlased saatsid uuesti delegatsiooni Bresti rahuga, kus loovutati sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asusid tööstused ning põllumajanduslik maa. Rahulepingut läbi surudes kinnitas Lenin enamlaste juhtidele, et tegemist on ajutise lepinguga, mille Venemaa esimesel võimalusel tühistab. Sellele vaatamata pidasid paljud Venemaal Bresti rahu reetmiseks. Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Saksamaale oli oma käed idas vabastatud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks ühe otsustava rünnakuga.
    2. Kuidas on Bresti rahu sõlmimine ja tühistamine mõjutanud?
  • Venemaa- Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Keskriikide vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. Venemaa ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi teiselt poolt annavad teada, et nende vaheline sõjaseisukord on lõppenud.
  • Eesti- pidas Eesti Ajutise Valitsuse delegatsioon Berliinist määratud Saksa Vabariigi esindajaga Baltimail August Winnigiga Riias läbirääkimisi Eesti–Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918 kirjutati alla leping, milles Saksamaa esindaja Baltimail tunnustas Ajutise Valitsuse Eestis iseseisvaks võimuks.
    3. Millised olulised reformid suurendasid toetust enamlastele Venemaal? Selgita, miks?
  • VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teistest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste programmiline eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa.
  • Rahva Vabaduse Partei ( kadetid ) oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide-revolutsionääride Partei ( esseerid ) oli suurim pahempoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Esseerid kontrollisid nõukogude tegevust ning nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli aga jõuda järkjärguliste reformide vastu
    4. Kuidas rahvusvaheline olukord võimaldas EV loomist? Selgita lähemalt näidete abil.
    1) Eestis asuvad vene väed olid pärast enamlaste riigipööret Petrogradis demoraliseerunud, revolutsioonilisest liikumisest haaratud ja kaotanud võitlusvõime
    2) Väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad saksa väed ei olnud veel kogu maad hõivanud, kuulutas Eesti end 24. veebruaril 1918 Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifestiga iseseisvaks vabariigiks. Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril asutatud Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga, mis sai tegutseda vaid mõned päevad enne saksa vägede saabumist Tallinna ja Saksa okupatsioonivõimu kehtestamist, seejärel läks Eesti Ajutine Valitsus põranda alla.
    5. Millal toimusid järgmised sündmused?
    1) Eestimaa kubermang sai autonoomia - 1917 aastal
    2) Kuulutati välja EV iseseisvus Tallinnas- 24.02.1918
    3) Algas vabadussõda- 28.11.1918
    4) Tähistatakse Võidupüha- 23. juunil alates aastast 1934
    6. Kuidas on EV loomisega seotud järgmised isikud?
    a) K.Päts- Konstantin Päts juhtis Eesti Ajutist Valitsust 1918–1919
    b) J. Poska- Tartu Rahu allkirjastaja
    c) J.Laidoner- Laidoner aitas välja töötada plaani Eesti iseseisvumiseks: interreegnumit kasutades võeti võim üle.Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel.
    d) J. Kuperjanov - tema suurimad teod Eesti Vabariigi heaks on Tartu linna enamlastelt ülevõtmise juhtimine 1918. aastal, Lõuna-Eesti põrandaaluse Omakaitse organiseerimine Saksa okupatsiooni ajal, üle-eestilise mobilisatsiooni kava väljatöötamine 1918. aasta juuliks, oma partisanide pataljoni moodustamine ja Tartu vabastamine 14. jaanuaril 1919, kus kasutati soomusrongide abi.
    7. Mille poolest erinesid Vabadussõjas aastad 1918 ja 1919? Sõnasta 2 erinevust.
    1) 1918-Eestil oli raske aeg- Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi riigiaparaat ja sõjavägi olid alles loomise algjärgus, olles Saksa okupatsiooni lõppedes jõudnud tegutseda vaid loetud päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg , riik vaevles rahapuuduses. Keegi ei uskunud, et Eesti Vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu seista.
    2) 1919- Eesti olukord paranes veidi- Eestile saabys appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga; Soome saatis samuti relvi ning jaanuaris 1919 saabus sealt ka ligi 4000 vabatahtlikku. Välisabi oli oluline, ent sellest poleks olnud kasu Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt riiklikku ja sõjaväelist organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni ja uute väeosade formeerimist. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks energiline polkovnik Johan Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja.
    8. Küsimused Tartu rahu kohta:
    Millal sõlmiti? 02.02.1920
    Lepingu sätted:
    1) Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile
    2) eesti riigi koosseisu läksid mõned vene elanikkonnaga vallad Narvataguses ja Petserimaal(Julgeoleku eesmärkidel)
    3) eesti vabanes kõikidest kohustustest Venemaa ees ja Tsaari-Venemaa võlgade tasumisest. Eesti sai 15 miljonit kuldrubla
    4) Venemaal olevad eestlased ja Eestis olevad venelastel oli võimalus teatud aja jooksul kodumaale pöörduda
    9.Kuidas ja millal kujunes NSVL-s diktatuur?
    Aeg: 1922. a. Detsembris
  • Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks - Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude vabariiki: Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia .
  • Aastatel 1924-1945 ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks kujunes 15.
  • Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast.
    10. Kas Sina NL riigijuhina oleksid rakendanud industrialiseerimist ja kollektiviseerimist? Põhjenda oma arvamust kolme konkreetse argumendiga.
    Mina, kui NL riigijuhina ei rakendaks industrialiseerimist ja kollektiviseerimist, sest
  • Industrialiseerimises loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Teha võib küll uusi ettevõtteid, kuid need ei pruugi saavutada ettenähtud võimsust, mida võiks saada kui investeeriks
  • Sundkollektiviseerimise tulemusena oli hirmus näljahäda, milles hukkus mitu miljonit inimest
  • Tööpuudus küll kadus, kuid tootlikus oli madal ja mingit kasu ei saadud.
    11. Selgita lühidalt NSVL-s toimuvat järgmiste märksõnade alusel:
    GULAG- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus. mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus
    Eraomand - pärast laastavat kodusõda ja oma rahva vastu suunatud terrorit võimul püsida, pidid bolševikud majanduspoliitikat muutma, eriti talupoegade jaoks sõbralikumaks (talupojad korraldasid 1920ndate algul bolševike vastu mitu ohtlikku mässu). 1921alustati NEP-iga (uus majanduspoliitika ), mis tõi osaliselt kaasa turumajanduse taastamise : lubatud oli talupoegade ja väikeettevõtjate eraomand (suurtööstuse üle oli jätkuvalt riiklik kontroll) ja iseseisev majandamine , kel riiklikult kehtestatud maksud makstud, võisid toodanguga oma äranägemise järgi toimetada. Selline osaline majanduslik vabadus tõi kaasa majanduse olukorra tuntava paranemise Venemaal ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga.
    Julgeolek- NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB, oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ametkond
  • Vasakule Paremale
    Venemaa ja Eesti 1917 küsimused vastused #1 Venemaa ja Eesti 1917 küsimused vastused #2 Venemaa ja Eesti 1917 küsimused vastused #3 Venemaa ja Eesti 1917 küsimused vastused #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 303775 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    2-ja 1-maailmasõja ja Eesti iseseisvumise-okupeerimiste-Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt
    15
    doc

    2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

    1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda
    40
    docx

    Esimene maailmasõda

    Ternopoli joonel. 191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.

    11.klassi ajalugu
    Eesti iseseisvumine
    9
    doc

    Eesti iseseisvumine

    · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda
    20
    docx

    Esimene maailmasõda

    Ternopoli joonel. 191 21.veebruar ­ Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni ­ Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli ­ Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp ­ Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts ­ Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts ­ Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill ­ USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober ­ Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober ­ enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember ­ Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar ­ Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.

    Ajalugu
    Venemaa kokkuvarisemine-kodusõda-Soome-Balti iseseisvumine
    1
    odt

    Venemaa kokkuvarisemine, kodusõda. Soome, Balti iseseisvumine.

    MS tagajärjel rõhutud rahvad asusid omi riike looma 6dets.1917 iseseisvus Soome. 16 veeb 1918 Leedu ja24 veebruar 1918 EESTI. Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased

    Ajalugu
    Eesti 1917 - 1920 konspekt
    3
    odt

    Eesti 1917 - 1920 konspekt

    Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus

    Ajalugu
    Eesti ajalugu-eksami teemad 2012–2013
    22
    docx

    Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013

    Eesti ajalugu: eksami teemad 2012­2013 1. Esimene Vene revolutsioon (1905­1907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14

    Eesti ajalugu
    Ajaloo uurimustöö
    37
    doc

    Ajaloo uurimustöö

    ............................................................. 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas....................................................................................................................... 6 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana.............................................................................. 8 Veebruarirevolutsioon.............................................................................................................8 Balti rahvaste püüdlus autonoomia poole............................................................................... 9 Autonoomia.............................................................................................................................9

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun