Nigeeria Liitvabariik 20. ja 21. sajandil (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Nigeeria

Nigeeria Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu.Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes

Ajalugu

76

doc

Aafrika ajalugu

Sahel on maastikuline piirkond Sahara ja sellest lõunas asuvate savannide vahel – poolkõrb. 2. Aafrika vanad kultuurid Bantud ei ole konkreetselt mingi rahvas, vaid pigem võib rääkida mitmetest bantu keeli rääkivatest rahvastest. Bantu nimetus on kunstlik lingivistide poolt tuletatud – see tähendab rahvaid, kes kuuluvad Nigeri kongo keelte gruppi. Ba- on mitmuse prefiks. bantu tähendab inimest. Nende algne asuala oli Nigeeria ja Kameruni piirialadel. Esimene etapp nende ajaloos kestis 1. sajandini eKr ja tegu oli migratsiooniajaga. Teises etapis 1. saj alguses pKr liiguti läände ja itta, haarati alad India ookeanist, Atlandi ookeani välja. Kolmas migratsiooni etapp jääb 3.-10. sajandi vahele – liiguti idarannikut pidi lõunasse, jõuti praegustele Zimbabwe alale kuni Aafrika lõunatipuni välja. Aafrika lingivistiline klassifikatsioon Tuntuim Joseph H

Ajalugu

89

doc

Ajalugu

töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides. Seepärast nõudis Norra Rootsist lahku löömist. 1905 - Norrast sai iseseisev kuningriik. Esimene kuningas Haakon VII, kes valitses riiki 1957. aastani. 1929 - Rootsis tuli esimese kapitalistliku riigina võimule sotsialistide valitsus. 1.8 LADINA-AMEERIKA Riigid said iseseisvuse 19. sajandil. Tekkisid peamiselt autoritaarsed valitsused. 6 Kuuba - Muutus USA mõjualuseks riigiks. Põllumajanduses tegeleti peamiselt suhkruroo kasvatamisega. 1902 - USA sai endale Prantsusmaa käest Panama kanali ehitamise õiguse. Kanali tsoon kuulus Kolumbiale. Viimane ei tahtnud loobuda kanali piirkonnast. 1903 - USA saatis Panamas ülestõusnutele oma laevad appi. Selle tulemusena kuulutati välja Panama Vabariik

Ajalugu

226

doc

Portugali põhjalik referaat

17 Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139.aastal rajas Alfonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908. tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1926

Geograafia

54

doc

Kodanikuõpetuse kursus

külaühiskonnas elamine. Asemele tuli ühiskond, mis koosnes vähestest vabadest feodaalisandatest ja suurest arvust talupoegadest, kes olid feodaalist sõltuvad. Riiklikust võimust kõrgem võim kuulus aga teoloogide arvates jumalale, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Tegelikud riigid, võimusuhted, valitsemisvormid jne keskaegset poliitikat ei huvitanud, ainult ideaalne riik, mida peeti kõrgeimaks eesmärgiks. Algas ristiusu levitamine. 14.-16. sajandil e renessansiajal kristliku kiriku mõju ühiskonnas nõrgenes. Hakkasid tekkima rahvusriigid, usulis-poliitilised liikumised (reformatsioon). Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)