Nigeeria Liitvabariik 20. ja 21. sajandil (0)

Nigeeria Liitvabariik 20. ja 21. sajandil
Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri , Tšaadi ja Kameruniga.Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja , kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu.
Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes vastupanuliikumine ning kaks aastat hiljem rajati partei, mis taotles omavalitsust Briti impeeriumis. Hiljem, 1944. aastal asutati ülemaailmne partei, mis taotles juba täielikku iseseisvust. Vabadusliikumise nõrgestamiseks jagas Briti kindralkuberner Nigeeria kolmeks religiooniks, mis 1954. aastal ühendati Nigeeria Föderatsiooniks. 10 aastat hiljem saavutati ka iseseisvus (1963) ning uueks riigipeaks oli president.

• Esimese Vabariigi (1963-1966) ajal pingestasid olukorda erineva ajaloo ja erinevate traditsioonidega rahvaste vastuolud. 1966. aastal toimunud riigipöörde käigus tapeti riigijuhid, kaotati föderaalsüsteem ja keelustati parteid ning aasta hiljem(1967) algas kodusõda ja iseseisvus taastati 1979. aastal.
  
• Teise Vabariigi (1979-1983) ajal oli Nigeerias tugeva presidendivõimuga föderatiivne vabariik. Uus riigipööre toimus 1985. aastal. Vabastati poliitvangid ja hakati majandust ümber korraldama .
  

Majanduslikult võiks Nigeeria olla üks edukamaid Aafrika riike, sest seal leidub rikkalikult naftat, maagaasi ja muid maavarasid . Riigis leidub ka palju põllumaad. Alates 1956. aastaat hakati Nigeerias naftat tootma ja tähtsaimaks majandusharuks on see jäänud tänapäevani. Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Kui 1980. aastal naftahinnad järsult langesid , oli see tugev löök Nigeeria majandusele ja see näitas, et on ohtlik, kui majandus on rajatud ainult ühele saadusele. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et vähendada sõltuvust naftast ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi-kultiveeritakse puuvilla , kohvi, suhkruroogu , kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid. Kuigi palju investeeritakse suurtesse istandustesse, moodustavad suurema osa eksportsaadustest ikka veel väiketalud.
Alates 1996. aastast elab andmete kohaselt Nigeerias 88 514 501 inimest. Nigeeriat peavad oma kodumaaks rohkem kui 250 erinevat rahvust ja etnost. Suuremad neist on hausad-fulbed, kes elavad Põhja-Nigeerias, jorubad läänes ja ibod idas. Suurem osa Nigeerlastest sünnib ja sureb samas külas. Enamik külarahvast töötab põllul. Enamasti on igas külas oma ravitseja , sepp ja puusepp .
Peale selle, et nad on rahvaarvult Aafrika suurim riik, on ka nende haritustase ja keskmine eluiga üks kõrgemaid Aafrikas. Õppimine toimub algkoolis emakeeles ning hiljem inglise keeles. Põhikoolis on 9 klassi ja keskkoolis 3 klassi. Kõrgharidus omandatakse ülikoolis. Tuntumad on Ibadani ja Lagose ülikoolid. Väga arenenud on ajakirjandus ja Nigeerias ilmub kokku 61 ajakirja ja ajalehte. Televiisor eksisteerib siiski ainult 3.2% elanikest.
Nigeeria arhitektuuris püsivad ülekaalukalt rahvalikud ehitustavad. Majad on reljeefsete ornamentidega kaunistatud ja peamiselt savist või puust valmistatud. 20. sajandi alguses hakkasid linnad võtma euroopalikku ilmet . Vanimaks kujutava kunsti näiteks on Noki kultuuri kuuluvad terrakotakujud. Nigeerias 12.-17.sajandil tekkinud skulptuur on eriline detailitäpsuse ja peene vormimodelleeringu poolest.
Usutunnistuse järgi jaguneb Nigeeria mitmeks osaks. 50% rahvastikust on muhameedlased. Neid on kõige rohkem Nigeeria põhjaosas. Islam jõudis sinna umbes 11. sajandil Sahara kaudu tulnud kaupmeestega. 500 aastat hiljem tõid Euroopa kaupmehed Nigeeriasse ristiusu. See on levinud lõunaosas ja tänapäeval on tervelt 40% inimestest ristiusku. Ülejäänud 10% on traditsioonilised uskumused.