KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE
TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL
LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI
JUMALA LOOMINGUT
TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI
PIIBLIST
KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS
PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA
ÕPETLASTE TARKUSEL.
ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI JA
KIRIKUKOOLIDES
EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA
HARITUD PREESTREID JA MUNKI
KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES
SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED
EUROOPAS
TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD
FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI
VÄHE
HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI
VAIMULIKUD
KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL
LINNAKOOLID.
ALUMINE ASTE:
GRAMMATIKA
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
elnara95
Õppematerjali autor
• NENDE AUTOREID JA ETTEKANDJAID NIMETATI TRUBADUURIDEKS • KA NENDE LUULE OLI PÜHENDATUD SÜDAMEDAAMILE LINNAKIRJANDUS • LINNADES LAULDAVAD VÄRSSJUTUSTUSED • SUUNATUD FEODAALIDE JA VAIMULIKE VASTU • NEID KUJUTATI RUMALATE JA AHNETENA NING NAERUVÄÄRISTATI KÕIKVÕIMALIKUL VIISIL • PRANTSUSMAAL ERITI TUNTUD “REBASEROMAAN”, KUS TEGELASTEKS LOOMAD. DANTE • ITAALLANE, KESKAJA KUULSAMAID POEETE • VÕTTIS OSA KA OMA KODULINNA FIRENZE POLIITILISEST ELUST • ELU LÕPUAASTAD PEAB MÖÖDA SAATMA PAGENDUSES • PEATEOS ON “JUMALIK KOMÖÖDIA”, MIDA VÕIB PIDADA KOKKUVÕTTEKS KESKAEGSETE INIMESTE MAAILMAPILDIST TEATER JA MASKERAAD • KORRALDATI NII KIRIKLIKKE KUI KA ILMALIKKE NÄITEMÄNGE • KIRIKLIK NÄITEMÄNG EHK MÜSTEERIUM • ALGUL MÄNGISID PREESTER JA KOORIPOISID, HILJEM TEGELASTENA KA
Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Kirjeldati poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtamisel või temast unistades. Linnakirjandus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused. Need olid suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. Neid kujutati rumalate ja ahnetena ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisil. Prantsusmaal on eriti tuntud " Rebaseromaan ", kus tegelasteks on loomad. Dante Dante on itaallane, keskaja kuulsaim poeet. Ta elas 1265 1321. Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pageduses. Dante peateos on poeem " Jumalik Komöödia ", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistustest. Järk-järgult arenes välja kiriklik näitemäng müsteerium
Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati palju ja sageli oli need üksteisega küllal sarnased. Pühakute elulugude autoreid saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks.
Kirjandus ja teater Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid.
preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust täiustama ja edasi arendama. Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja- Itaalias rajatud kooli. Keskaja lõpuks oli Euroopas juba üle 60-ne ülikooli. Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused- vanemad üliõpilased, kes olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis. Õpipoiste osas olis nooremas üliõpilased. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need olid selged võis õpinguid jätkata
2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Sellest järeldub, et keskajal pandi haridusele väga suurt rõhku, ning avati palju uusi ülikooli mis töötavad tänapäevalgi. Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija.
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid