Muistne India ja Hiina (0)

Sissejuhatus
India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada . Gangese orus on igihaljas džungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks.
Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He’d kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse
merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel.
India riik ja muistsed linnad
Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest ja ühe- või kahekorruselised koos siseõuga. Majas oli ka olemas vesi. Linna servas asus suur nelinurkne kindlus . Kuid linnade allakäik algas ~ 17000 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased . Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab “aarjalane” õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades.
Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tšandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Ašoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Ašoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad.
Ašoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega .
Hiina riigid ja linnad
Huang He orus tekkisid mitmed linnad u 1700 aastat eKr. Linnad olid piiratud müüridega. Liht inimesed elasid väikestes ja viletsates onnide väljaspool linnamüüri. Kõik linnad allusid õhise kuninga ülemvalitsusele. Kuningas oli ühtaegu õlempreester ja sõjapealik ning ta võim oli piiramatu. Kui kuningas suri, siis tema haual tapeti paljud tema teenijad , et nad pärast surma ka oma isandat teeniksid. Kuid tasapisi kuningate võim nõrgenes. Linnade valitsejad ei kuulanud kuningat ja hakkasid iseseivateks. Nii tekkisid üksteisest sõltumatud riigid, mille valitsejad tihti sõdisid.
221.a eKr ühendas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja rajas Hiina keisririigi. See riik suur ja selle alla jäid Huang He ja Jangtse orud ja kaugemaidki maa-alasid. Riigi valitseja võttis endale nimeks Shi Huangdi ehk Esimene Keiser .
Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti Teava pojaks, ta oli kõrkeim väepealik, seduseandja, ülemkohtuni ja ülempreester. Keisril olid abiks riigi juhtimisel ametnikud. Nad olid rikkad ning haritud ja lugupeetud.
Muistsete hiinlaste tegevusalad
Põlluharimine sai alguse rohkem kui 2000 a eKr Huang He orust. Peamiselt kasvatati hirssi, kuid tammide ehitamine aitas põlde paremini niisutada ja hakkati üha enam riisi kasvatama. Peale põlluharimise tegeleti ka koduloomadega. Peeti sigu , veiseid ja lambaid. Lisaks veel siidiusside kasvstamine. Siidiusside eristatud niitidest kooti siidiriiet. Seda hinnati igal pool. Tänu siidile tekkis Suur Siiditee . Seda kaudu veeti siidiriiet ja muud kaupa.
Sõdadega kais kaasas ka tööriistade ja relvade tugenemine. Neid hakati valmistama rauast. Meistrimees ajas rauamaadi nii kuumaks, et see muutus vedelaks ja see valati vormi. Sellist valamise teel saadud rauda nimetatakse malmiks . Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes ka kanalite ja tammide ehitamine.
Hiinast põhja pool elasid sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud – hunnid. Neile meeldisi Hiina rikkad ja ilusad linnad. Kaitseks nende vastu lasi kuningas Zheng ehitada Suure Hiina müüri.
Muistsete hindulaste tegevused
Põllud asusuid linnade ümber. Seal kasvatati teravilja, puuvilla ja viljapuid. Kasvatati ka kariloomi. Sellel ajal võisid juba indialased elevandi kodustada. Tööriistu valmistati peamiselt vasest ja pronksist .
Aarjalaste ühiskonnakorraldus
Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti , et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Kšatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaišjad – talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Šuudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid jumala poristest jalgadest. Vaišjad ja šuudrad pidid toitma kahte ülemist seisust.
Nendest kastitest välja jäänud inimesed olid puutumatud. Nemad polnud aarjalased, vaid India põliselanike järeltulijad. Neile ainti kõige mustemad ja raskemad tööd.
Ühest kastist teise ei olnud võimalik minna. Ka abielluda ei tohtinud teisest seisusest inimesega. Selline kasti kord oli Indi ajaloos väga tähtis ning kestab ka präeguni.
Hiina ühiskonnaklassid
Kõige tähsam oli keiser. Temal oli palju kohustusi, seal hulgas oli ta ka ülempreester. Hiinas rohkeim preestreid polnud võrreldes teiste riikidega. Keisrile allusid ametnikud. Nad andsid keisrile nõu ning korraldasid tema käske. Ka väepealikud olid keisri teenistuses.
Põlde harisid talupojad. Kauplemisega tegelesid kaupmehed ning meistrimehed valmistasid tööriistu ja relvi.
Hindude usk
Veedad on pühad raamatut ja nende jägi me tunneme mustsete indialaste usku kombeid ja ühiskonnakorraldusi. Veedad koosnevad mitmest osast. Nende seas on jumala õpetusi, ülistus laule ja arutlusi maailmakorralduse üle. Algul pärandati neid suulisel põlvest põlve. Umbes 700 a eKr hakati veedasi kirja panama.
Kõige tähtsam oli loomade ohverdamine. Usuti, et kui maailm loodi siis jumalad ohverdasid ühe enda seast ja nii võis säilitada rahu maailmas. Arvati ka, et osa loomalihast läks jumalatele pidusöögiks.
Hindudel kujunes usk, et inimese hing ei sure koos kehaga , vaid sünnib kellegi teisena uuesti. Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks.
Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Šiva ja Vinšu. Šiva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinšu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul – loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena.
Umbes 500 a eKr tekkis uus õpetus – busim. Selle rajas mees nimega Gautama . Temagi hakkas askeesiks ja uuris, kuidas saaks inimne vabaks kõigist kannatustest, mis elu kaasa toob. Temast sai Buddha . Tema usk oli Indias oluline õpetus.
Tänapäeval on budism levinud laialt üle maailma. Kõige rohkem on budisme Aasia maades: Tiibetis , Kagu-Aasias, Hiinas ning Jaapanis. Indias on Buddha õpetuse pooldajaid vähe.
Hiinlaste usk
Hiinlased austasid kõige rohkem Taevast. Kui inimene ei olnud kooskõlas Taevaga, siis Taevas pahandab. Taeva pojaks nimetati keisrit. Tema täitis Taeva tahet. Taeva kõrval olid ka kõrges aus hiinlaste esivanemad. Igas majas oli altar , mi soli pühendatud oma esivanematele. Esivanemad hoidsid oma järglasi õnnetuste eest.
Umbes 550 aastat eKr õpetas mõttetark Laozi asjade loomulikust kuldemist. Kulgemine on hiina keeles “tao”, sellest tuleb ka selle õpetuse nimi Taoism.
Hiina kirjandus
Samal ajal kui tekkis Hiina riik , tekkis ka kiri. See kiri oli mõistekiri. Kirjamärgid ehk hieroglüüfid tähistavad igaüks ühte sõna. Hieroglüüfe oli tuhandeid ja nende õppimiseks läks kaua aega.
Algul kirjutasid hiinlased luukildudele ja bambusplaatidele. Siis hakati neid maalima siideriidele. Umbes sadakond aastat pKr õppisid hiinlased valmistama paberit.
India kirjandus
Nagu ennem öeldud, siis aarjalastel oli kombeks laulda lugulaule . Aja jooksul liideti need pikemateks lugulauludeks ehk eeposteks. Kõige kuulsam India eepos on “ Mahabharata ”, mis pandi kirja ~350 aastat eKr. Eepose sisu on kahe kuulsa suguvõsa verine võitlus ülemvõimu pärast. Hindudele on “Mahabharata” siiani püha raamat.
India teadus
Tänapäevase arvusüsteemi mõtlesid välja hindud . Nemad leiutasid ka arvu 0. Hiljem võtsid selle susteemi üle araablased . Neilt õppisid Euroopa rahvad seda tundma. Seepärast nimtatakse neid arve araabia numbriteks.
Indias leiutati ka malemäng. See oli algselt sõjamäng. Esimeses reas seisid lihtsõdurid ehk etturid . Nende taga asetsesid kuningas, väepealik ehk lipp , sõjavankrid, sõjaratsud ja sõjaelevandid, mida meie nimetame odadeks.
Hiina teadus
Hiina õpetlased tegid teavavaatlusi. Selle järgi nad koostasid tapes kalendri. Ku soli 12 aastat, igaühes 30 päeva. Kuna nii sai aastasse kokku vaid 360 päeva, tuli iga mõne aasta jäel lisada veel üks kuu. Hiina rännumehed koostasid maakaardi. Meremehed aga kompassi. Hiinas oli ka kõrgel tasemel arstiteadus . Hiinast pärineb ka vanim arstiteduslik käsiraamat. Eriti räägiti seal ravimtaimedek kasutamist.
Kokkuvõte
Referaadist sain teada India ja Hiina kohta. Millised olid nende uskumused ja ühiskonnakorraldused. Et Suur Siiditee oli mõeldud kauplemiseks, mitte ainult siidi transportimiseks. Sain palju infot India kohta. Väga huvitav oli teada, et neid kahte riiki ei vallutatud kordagi.Olen ka pannud teksti sisse pilte.
8