Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VANA-EGIPTUSE KUNST (0)

1 Hindamata
Punktid

VANA-EGIPTUSE KUNST



    VANA-EGIPTUSE  KUNST Aime Peever


    Kaart


    Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine  u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr.
• Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr.
• Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr.
Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr.


    Egiptuse jumaladAmon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute 
jumal • Seth – kurjuse kehastus • Ra - päikesejumal Amon Anubis


    Hator Horos


    Isis


    Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a.


    Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e.Kr. Horos ja Seth vaaraoga


         Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahuta-
matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns-
ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli
säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti
seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind-
lasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seinte-
le maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna.


    Mõisted Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamine
Skarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas)
                       Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid.
Sarkofaag - surnukirst


    Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või 
hoidja (Tutanhamon)


    Skarabeus Mälestusskarabeus (11cm)


    Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri


    Arhitektuur
Vana-Riigi ajastu
Haudehitised  Mastaba – koosneb
Maa-alusest kividega
vooderdatud haua-
kambrist ja selle kohal
asuvast kastitaolisest
Kiviehitisest.


   


    Mastabad


    Astmikpüramiid Vaarao Džoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument
ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus
mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Nii saadud suure püra-
miidi alus on mõõtmetega 125x109m . Kõrgus 62 m . Matmiskamber on 27 m 
sügavusel maaall. Vaarao Džoserile
3.dünastia



    Püramiid Püramiidid Giza
püramiidide väljal
Kairo lähedal


    Giza püramiidid


    Cheopsi (Hufu) püramiid  Egiptuse vaarao
Hufu valitses aastatel
2589-2566 e.Kr.
ning tema haua-
kamber on suurim
Giza kolmest püra-
miidist. Orjad ehitasid
hauakambrit 20 aas-
tat. Kõigi aegade 
suurim püramiid oli
algselt 147 m kõrge
ning koosnes umbes
2,3 miljonist kivi-
plokist keskmise
kaaluga 2,5 tonni. Selle neli võrdset põhjaserva on 241m pikad. Püramiid oli kaetud lihvitud lubjakivi-
dega. Sisemuses on kolm kambrit, kuid maetud oli sinna vaid üks inimene. 


    Hufu e. Chiopsi püramiid


    Cheopsi püramiidi sisevaade


    Chephreni (Hafra) püramiid Kõrgus 136 m, on
umbes meetri jagu
väiksem aga asub 
kõrgemal ja tundub
seetõttu suuremana.
Chephreni püramiidi
juurde kuulub ka 20m
kõrgune sfinki raidkuju.
Chephren oli Cheopsi
poeg.


    Mykerinose (Menkaure) püramiid Chephreni poja
Mykerinose haua-
monument oli ainult 
70m kõrgune.


    Püramiidide 
asendiplaan



    Teised püramiidid Snofru murd-
püramiid Lõuna-Dahšur, 4.dünastia u.2615 e.Kr.
Püramiid kavandati peaaegu 150m kõrguseks aga kuna maapind andis järele,
siis püüti püramiidi päästa kalde vähendamisega.


    Meroe püramiidid Viimased kuninglike haudade ülesannet
täitvad järskude külgedega liivakivist püra-
miidid on Nuubia püramiidid Menroes. Ehitatud
ajavahemikus 6.saj.e.Kr. kuni 2.saj. p.Kr. Täna-
päeva Sudaan.


    Kuningate hauakambrid ja templid Kuninganna Hatšepsuti tempel


    Kuningate org


    S Suur tempel Abu Simbel


    Templi sisevaade


    Sellel täiuslikul kaljutemplil, ühel kahest, mille
Ramses II laskis enda mälestuseks ehitada, oli
õnn säilida. Templite algne asukoht Niiluse kal-
dal on praegu sügaval vee all Assuani paisu tõt-
tu, mille projekteerisid ja rajasid 1960.a. venelased.
Kujud saeti osadeks ja teisaldati uude kohta.


    F Fassaadi laius 36m, kõrgus 32m ja kujude kõrgus 20m


    Abu Simbeli väike tempel Põhjapoolne väiksem tempel on pühendatud
kuninganna Nefertarile, kuninga armastatule
ja kuningalaste emale.
Fassaadil (28x12m) vahelduvad kummalgi pool
sissepääsu 9,50m kõrgused kuningakujud
kuningannakujudega.


    Templid


    Karnaki tempel T
e
m Templid olid jumalate kummardamiseks
aga kuna Vanas-Egiptuses oli jumalaid
palju, siis oli ka templeid palju.
Üks suuremaid on Amoni tempel
Karnakis. Templi südames uhkeldab
134 tohutut, 16 reas vabalt seisvat 
sammast, kõik külluslikult kaunistatud.
Keskel asuvate sammaste kõrgus on 
21m ja läbimõõt 3,6 m. Kogu kompleks
koosneb erinevatel aegadel püstitaud
pühamutest, ümbritsetuna massiivse-
test müüridest. Püha järve ääres aset-
sev templiala mõõdud on 366 x 110m.
Karnaki tempel on ühenduse sfinkside
Alleega Luxori templiga.


    Karnaki templi sambad Obelisk templi väravas


    Luxori tempel


    Luxori templi sambad Püloon – templi värav


    Horose tempel


    Kujutav kunst
Skulptuurikunst
Chephreni püramiidi läheduses
asub kaljust väljaraiutud hiig-
lakuju – Chephreni sfinks,
20 meetri kõrgune ja 57,3 meet-
ri pikkune lamav inimpeaga
lõvikuju. S Sfinks on valitseja või juma-
la kuju, mille jõudu sümboli-
seeris lõvikeha. Napoleon ja sfinks


    Luxori templi sfinksid


    Karnaki templi sfinksid


    Memnoni kolossid, mis kujutavad vaarao Amenhotep III-t (1402-1364). Lääne-Teeba.


    M
e
m Memnoni kolosside
rekonstruktsioon


    Egiptuse skulptuur on 
väga lihtne, kuid ülevalt
mõjuv. Kujusid tehti puust
ja värviti või lihviti kivist.
Vaaraosid kujutati sageli
ühesugustes asendites,
käed küljel ning üks jalg
veidi ees või siis istuvana. Rahotep ja Nofret
u.2600a. E.Kr.


    Vaarao Džoser u.2600 e.Kr. Vaarao Mykerinose ja ta
naise kuju Gizast 
u.2470 e.Kr. Vaarao Chephren kotkakujulise
jumal Horose kaitse all u.2500 e.Kr.


    Reljeefikunst Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef. 
Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse 
süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid 
tihti eredalt värvilised. Pildile lisati hiero-
glüüfe. Jumal Amon Surnutejumal Anubis muumiaga


    Püha härg Apis Vaarao kaarikuga


    Seinamaal Maalidel kujutatakse inimesi stiliseeritult ja staatiliselt. Tihti lisatakse hieroglüüfkiri.


    Tütarlaps lootosega Musitseerivad tütarlapsed


    Ehnatoni-aegne kunst
Amenhotep IV oli ainuke Egiptuse valitseja, kes tegi tõsise katse murda vana 
kunsti põhimõtteid. (14.saj.e.Kr.) Amenhotep IV e. Ehnaton kummardas 
ühtainsat jumalat – päikejumal Atonit, keda kujutati päikesekettana. Ehnaton oma naise ja lastega mängimas


    Ehnatoni valitsemise ajal muutub kunst loomulikumaks ja vabamaks. 
Ehnatoni ennast kujutatakse inimesena, mitte jumalusena.


    Ehnaton lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni (praegune Tell el-Amarna)


    Kuninganna Nofretete u. 1365.a. e.Kr. Meritaton. Ehnatoni ja Nofretete tütar.


    Tutanhamon – Ehnatoni järeltulija u. 1330.a. Tema haud avastati 1922.a.
ja oli üks väheseid vaaraode haudu,
mida vanal ajal tühjaks ei varastatud.
Tutanhamoni muumiat ümbritses 
kolm inimesekujulist kirstu ja sise-
mine neist oli puhtast kullast. Lisaks
oli muumia nägu kaetud kuldse 
maskiga.


    Tutanhamon


    Tutanhamon


    Tutanhamon abikaasaga

Document Outline

  • VANA-EGIPTUSE KUNST
  • Kaart
  • Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering
  • Egiptuse jumalad
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Mõisted
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri
  • Arhitektuur Vana-Riigi ajastu
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Astmikpüramiid
  • Püramiid
  • Slide 19
  • Cheopsi (Hufu) püramiid
  • Slide 21
  • Cheopsi püramiidi sisevaade
  • Chephreni (Hafra) püramiid
  • Mykerinose (Menkaure) püramiid
  • Slide 25
  • Teised püramiidid
  • Meroe püramiidid
  • Kuningate hauakambrid ja templid
  • Kuningate org
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Templid
  • Karnaki tempel
  • Slide 37
  • Luxori tempel
  • Slide 39
  • Slide 40
  • Kujutav kunst Skulptuurikunst
  • Slide 42
  • Slide 43
  • Slide 44
  • Slide 45
  • Slide 46
  • Slide 47
  • Reljeefikunst
  • Slide 49
  • Seinamaal
  • Slide 51
  • Ehnatoni-aegne kunst Amenhotep IV oli ainuke Egiptuse valitseja, kes tegi tõsise katse murda vana kunsti põhimõtteid. (14.saj.e.Kr.) Amenhotep IV e. Ehnaton kummardas ühtainsat jumalat – päikejumal Atonit, keda kujutati päikesekettana.
  • Ehnatoni valitsemise ajal muutub kunst loomulikumaks ja vabamaks. Ehnatoni ennast kujutatakse inimesena, mitte jumalusena.
  • Slide 54
  • Kuninganna Nofretete u. 1365.a. e.Kr.
  • Tutanhamon – Ehnatoni järeltulija u. 1330.a.
  • Tutanhamon
  • Slide 58
  • Slide 59

Vasakule Paremale
VANA-EGIPTUSE KUNST #1 VANA-EGIPTUSE KUNST #2 VANA-EGIPTUSE KUNST #3 VANA-EGIPTUSE KUNST #4 VANA-EGIPTUSE KUNST #5 VANA-EGIPTUSE KUNST #6 VANA-EGIPTUSE KUNST #7 VANA-EGIPTUSE KUNST #8 VANA-EGIPTUSE KUNST #9 VANA-EGIPTUSE KUNST #10 VANA-EGIPTUSE KUNST #11 VANA-EGIPTUSE KUNST #12 VANA-EGIPTUSE KUNST #13 VANA-EGIPTUSE KUNST #14 VANA-EGIPTUSE KUNST #15 VANA-EGIPTUSE KUNST #16 VANA-EGIPTUSE KUNST #17 VANA-EGIPTUSE KUNST #18 VANA-EGIPTUSE KUNST #19 VANA-EGIPTUSE KUNST #20 VANA-EGIPTUSE KUNST #21 VANA-EGIPTUSE KUNST #22 VANA-EGIPTUSE KUNST #23 VANA-EGIPTUSE KUNST #24 VANA-EGIPTUSE KUNST #25 VANA-EGIPTUSE KUNST #26 VANA-EGIPTUSE KUNST #27 VANA-EGIPTUSE KUNST #28 VANA-EGIPTUSE KUNST #29 VANA-EGIPTUSE KUNST #30 VANA-EGIPTUSE KUNST #31 VANA-EGIPTUSE KUNST #32 VANA-EGIPTUSE KUNST #33 VANA-EGIPTUSE KUNST #34 VANA-EGIPTUSE KUNST #35 VANA-EGIPTUSE KUNST #36 VANA-EGIPTUSE KUNST #37 VANA-EGIPTUSE KUNST #38 VANA-EGIPTUSE KUNST #39 VANA-EGIPTUSE KUNST #40 VANA-EGIPTUSE KUNST #41 VANA-EGIPTUSE KUNST #42 VANA-EGIPTUSE KUNST #43 VANA-EGIPTUSE KUNST #44 VANA-EGIPTUSE KUNST #45 VANA-EGIPTUSE KUNST #46 VANA-EGIPTUSE KUNST #47 VANA-EGIPTUSE KUNST #48 VANA-EGIPTUSE KUNST #49 VANA-EGIPTUSE KUNST #50 VANA-EGIPTUSE KUNST #51 VANA-EGIPTUSE KUNST #52 VANA-EGIPTUSE KUNST #53 VANA-EGIPTUSE KUNST #54 VANA-EGIPTUSE KUNST #55 VANA-EGIPTUSE KUNST #56 VANA-EGIPTUSE KUNST #57 VANA-EGIPTUSE KUNST #58 VANA-EGIPTUSE KUNST #59
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor emiko Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muinasaja-Vana-Egiptuse-Mesopotaamia kunst
3
doc

Muinasaja, Vana-Egiptuse, Mesopotaamia kunst

KUNSTIAJALUGU ­ Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt

Kunstiajalugu
Egiptuse kunst
23
pptx

Egiptuse kunst

giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit).

Kunstiajalugu
vana-egiptuse kunst ja kultuur
2
pdf

vana-egiptuse kunst ja kultuur

Geograafia ja ajatelg Egiptus asub Aafrika põhjaosas. Looduslikult valitseb seal liivakõrb, Mis elupaigaks ei kõlba. Tsivilisatsioon sai tekkida sinna, kus on vesi ja nii tekkis ka Vana-Egiptuse riik - piki Niiluse jõge, mis suubub vahemerre. U 5000 aastat eKr hakkasid seal kujunema inimkonna vanimad kõrgkultuurid, mis suutsid ajas püsida kõige kauem ja mille ehituskunsti mõningad saavutused on kättesaamatud isegi tänapäeva teadusele ja tehnikale. 6.aastatuhandel eKr algas Egiptuses eeldünastiline periood. Hakkas arenema põllumajandus. 3000 eKr ühendati ülem -ja alam-egiptus, pealinnaks Memphis. Vana-Egiptuse 3 etappi:

Kunsti ajalugu
EGIPTUS - MÕISTED-NIMED-TÄHTSAMAD AASTAARVUD
3
doc

EGIPTUS - MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD

KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus ­ riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta ­ hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao ­ Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff ­ sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks ­ lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid ­ Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal. Cheopsi püramiid ­ suurim Giza püramiididest, kõrgus algselt 147m. Preester ­ inimene, kes oli vahendajaks inimese ja jumala vahel. Tempel ­ jumalatele pühendatud pühakod

Ajalugu
Vana-egiptus
4
odt

Vana-egiptus

4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp ­ hieroglüüf. Egiptuse hieroglüüfid. Vaarao Narmeri palett u. 3000. e.m.a. Püramiidid Roomlased vallutasid Egiptuse u. 30.a e.m.a. Egiptuse kunst püsis u. 2500 a. muutumatuna. Enim mõjutas Egiptuse kunsti usk surmajärgsesse ellu ja usk jumalatesse. Egiptuse jumalad võisid sarnaneda loomadega (inimese keha ja looma pea). Pühaks peeti skarabeust, lehma, iibist ja saakalit. Igavest elu kindlustati kehade palsameerimisega ja haudehitiste rajamisega. Püramiid ­ ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt kaetud kiviplaatidega.

Kunstiajalugu
Egiptuse Uus Riik
4
doc

Egiptuse Uus Riik

Nende, viimaste võim Lähis ­Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõdetakse ka valitsemisaegadega 18-20 dünastia, mil võimul olid erinevad vaaraode perekonnad. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni (ka Ehnaton) ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptuse suurim reformaator ja oli Egiptuse valitseja 14. Sajandil. Ehnaton (Amenhotep IV) juhatas sisse revolutsioonilise ajajärgu. Kehtestas monoteismi ­ ainujumala kummardamise. ATON - päikesejumal. Geneetisel või mingil muul põhjusel Ehnatoni keha ja pea moonutatud, nägi välja pisut androgüünne,

Kunstiajalugu
Egiptuse ja Mesopotaamia kunst
6
wps

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda ­ seetõttu on näojooni üldistatud Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos Egiptuse poos ­ inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis Egiptuse reljeefidel ja maalidel on veel mitmeid omapäraseid jooni lisaks egiptuse poosile Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all

Kunstiajalugu
Referaat - Vaaraod
25
docx

Referaat - Vaaraod

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg ­ kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg ­ algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa ­ sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun