Kodutütred ja Noored Kotkad

Kiisler, Kristel

Kodutütred ja Noored Kotkad (0)

5 VÄGA HEA

AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM
Kristel Kiisler
Kodutütred ja Noored Kotkad
Referaat
Juhendaja : Harri Mäesalu
Karksi-Nuia 2014
Sisukord

Sissejuhatus

Koeutütarde ajalugu

Kodutütarde sümboolika

Lipp

Kotkamärk

Varrukaembleem

Järgutäpp

Hoolsuspael

Teeneterist

Vorm

Noorte Kotkaste ajalugu

Noorte Kotkaste sümboolika

Kotkamärk

Lipp

Vorm

Kodutütarde tegevus

Noorte Kotkaste tegevus

Kokkuvõte
1 Sissejuhatus
Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord . Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad , on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega.
2 Kodutütarde ajalugu
Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. aastal Kaitseliidu ülem Johannes Roska. Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 1933. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi pedagoog prl Salme Pruuden. Kaitseliidu ülem kinnitas 1992. aastal taastatud organisatsiooni peavanemaks Maret Lepiku. 1. aprillist 1999. aastast täitis ametikohustust pr Anne Eenpalu ja alates 6. maist 2002. aastast pr Angelika Naris.
1932. aastal kinnitas Kaitseliidu peastaap esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934. aastal. Põhimääruse järgi oli Kodutütarde eesmärgiks kõlbliku isiku, hea kodaniku ning oma ülesannete kõrgusel seisva naise ja ema kasvatamine. Motoks oli sama hüüdlause, mis noorkotkastel: “Isamaa Auks – alati valmis”.
Tütarlaste laagritesse suhtus Naiskodukaitse esialgu tõrjuvalt, kuni 1936. aastal korraldas Pärnu ringkond esimese laagri Reius. See õnnestus ja juba järgmisel suvel toimus üleriigiline laager Elva lähedal Vapramäel. Sellised laagrid kujunesid iga – aastaseks traditsiooniks.
Kodutütarde tegevusaastad 1932-1939 näitasid edu kõikidel tegevusaladel. Juba alguses seadis keskjuhatus esmaseks ja kõige tähtsamaks ülesandeks kodutütarde üksustele juhtide ettevalmistamise. Aastate jooksul toimus juhtide väljaõpe kursuste kaudu. Nii noored ise kui ka noored juhid suhtusid vastutustundega oma töösse, mille tagajärjena saavutati distsipliini tõus, kodutütreliku meelsuse ja praktiliste oskuste süvenemine. Kodutütarde pere kasvas ja arvuliselt oli 1. detsembriks 1939. a. rühmades kokku 19 601 kodutütart. Kodutütarde organisatsioon likvideeriti 1940. a. Nõukogude Liidu poolt.
3 Kodutütarde sümboolika
3.1 Lipp
Kodutütarde lipu küsimus tõsteti esmakordselt üles esinaiste ja kodutütarde vanemate koosolekul 19. nov. 1933. a. Valgas, kus üles seati põhimote, mille järgi kõigi ringkondade lipu üks külg on ühine kodutütarde üldlipuga, teine külg aga erinev vastavalt iga ringkonna nime ja embleemiga. Kavandite saamiseks kuulutati 1934. a. sügisel kodutütarde vahel välja võistlus . Väljakuulutatud tähtpäevaks saabus 64 kodutütrelt üle maa 72 kavandit. Neist valis hindamistoimkond, kuhu kuulusid NKK esinaine M.Raamot. Tartu ringkonna esinaine E. Sararal ja Kodutütarde peavanem S. Pruuden. Helga Nigoli kavandi järgi valmistati Kodutütarde üldlipp, mille õnnistamine ja üleandmine toimus Tallinnas Estonia kontsertsaalis 21. juunil 1935. a. Lipp kujutab NKK värvi helesinisel taustal kuldkollast päikest, mille keskel on hõbehall kotkamark. Päikese kiirte vahel hõbehallist tekst: Isamaa auks alati valmis. See külg on ühine kõigile Kodutütarde lippudele. Teine külg on kollane, sellel on kiri “Kodutütred”.
Kodutütarde üldlipul on Kodutütarde organisatsiooni nimi, põhjakotka kujutis ning tekst “Alati valmis!”.
3.2 Kotkamärk
Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide tunnuseks on kotkamärk. Kotkamärgil on kujutatud põhjakotkas, kelle turjal jõudis Kalev Eesti randa. Märgil on liiliaõis, mis tähendab puhtust ja korralikkust. Tema kolm haru märgivad noorkotka ja kodutütre tõotuse kolme punkti: isamaa-armastust, ligimese aitamist, seaduste ja kommete täitmist. Kolme haru ümbritsev side osutab organisatsiooni noorte sõprusele ja ühtehoidmistahtele. Liilia keskel asetsev Eesti Vabariigi vapp tunnistab , et oleme Eesti Vabariigis tegutsev organisatsioon. Liilia õis kujutab keskaegse noole otsa, tema keskel on kompassinõel. Need kahekesi kokku sümboliseerivad sirget rada ja ausat sihti, mida mööda peab käima noorkotkalikul rajal kõndija. Märgi all kujutatud lint, mille kiri tuletab meelde märgi kandjale tema kohustust olla alati valmis ja täidaks oma kohustusi rõõmsal meelel.
3.3 Varrukaembleem
Ringkonna tunnuseks on ümmargune, 65 mm läbimõõduga, tumesinise põhjaga varrukaembleem. Sellel paikneb kotkamärgi kujutis, mille kohal on 6 mm kõrguste tähtedega ringkonna nimi. Kotkamärk ja tähed on valget värvi. Märki kantakse vasakul käisel 7 cm varrukaõmblusest allpool.
3.4 Järgutäpp
Kodutütre järguastet näitab järgutäpp. Järgutäpp on ümmargune,15 mm läbimõõduga, tumesinisel põhjal valgega tikitud kuusnurkne täht. Kodutütre järgutäpid õmmeldakse vasakule varrukale, embleemist allapoole järgmiselt: IV järk – üks järgutäpp 30 mm embleemist allpool. II järgul lisandub üks järgutäpp 25 mm keskjoonest vasakule III järgul lisandub üks järgutäpp eelmisest järgutäpist 30 mm allpool ning 25 mm keskjoonest paremale. I järgul lisandub veel üks järgutäpp eelmistest 30 mm allpool samal joonel IV järgu täpiga.
3.5 Hoolsuspael
Kodutütre hoolsuspael – 10 mm laiune A-kujuline sinise ja kollase triibuga pael kõrgusega 65 mm. Hoolsuspaela kantakse kodutütre vormipluusi paremal varrukal kotkamärgiga ühel kõrgusel nii, et lahtised harud jäävad allapoole.
3.6 Teeneterist
42 mm kõrgune ristikheinarist, mille keskel on sinise medaljon , millel on organisatsiooni hõbedane embleem . Risti ja medaljoni servad ning aumärgi tagumine külg on kullatud. Märki kantakse 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Halli põhitooniga lindi keskel on tumesinine 12 mm laiune tripp, sellest kummalgi pool 3 mm laiune kollane tripp. Lindi äärtel on 2 mm laiune valge tripp. Teeneteristi kantakse tsiviilriietel vasakul pool rinnas Eesti riiklike teenetemärkide ja Kaitseliidu teenetemärkide järel ning enne välismaiseid aumärke, kui konkreetse sündmuse puhul pole määratud teisiti. Vormiriietusel kantakse märki kaitseväe vormi kandmise korra kohaselt.
3.7 Vorm
Kodutütarde vormiriietuses eristatakse esindus - ja laagrivormi. Esimene koosneb tumesinisest kollase tutiga mütsist, puuvillasest sinakashallist pikavarrukalisest vormipluusist, kollasest kaelarätikust, mustast põlvedeni seelikust, tumesinisest vöökotist, musta värvi kinnistest kingadest ja nahavärvi sukkpükstest. Laagrivormi kantakse laagris, matkal, spordivõistlustel või kodutütardele antud ülesannete täitmisel, kui esindusvormi kandmine pole sobilik. Juuksed peavad olema seatud kaheks punupatsiks.
4 Noorte kotkaste ajalugu
Noorkotkaste eelkäijaks oli Noorseppade organisatsioon, mis oli moodustatud 1920. Pärast Kaitseliidu taasellukutsumist hakati mõtlema ka noorte kaasamisele. 1928. a. toimunud Noorseppade ülemaalisel kongressil teatas vanematekogu esimees kindral Ernst Põdder, et Kaitseliit kavatseb organiseerida noorsugu enda alluvuses Noorte Kotkaste ja Kodutütarde nime all. Noorseppi paluti uues organisatsioonis aluste rajajaiks. Osad noorsepad ei tahtnud väidetavalt meelsasti ühineda, sest Kaitseliidus tarvitati alkoholi ja suitsetati. Noorsepad aga kuulusid karskusseltsi. Olukord lahenes positiivselt ja noorsepad said oma kombeid noorkotkastena jätkata.
Vabadussõjast edasi kandunud patriotism ja riiklikult organiseeritud propaganda tegid organisatsiooni leviku ja menu massiliseks. Noorkotkaste allüksused tegutsesid 1930-ndate lõpuks praktiliselt kõigi üldhariduskoolide juures ja omasid olulist ühiskondlikku kaalu. 8-11 a vanuseid nimetati noorhaugasteks, vanemad noorkotkasteks. Ilmus noortejuhtide häälekandja "Kotkas" ning selle lisa "Kotkapoeg".
Okupatsiooni alates paljud juhtidest represseeriti. Paljud endised noorkotkad said sõja ajal täisealisteks ja astusid või mobiliseeriti Saksa armeese. 1942. a septembris loodi Saksa okupatsiooni tingimustes Noorte Kotkaste organisatsiooni struktuuri põhjal ja ühtlasi saksa Hitlerjugendi iseärasusi arvestades organisatsioon Eesti Noored. Organisatsioon tegutses Eesti taasokupeerimiseni Nõukogude Liidu Punaarmee poolt 1944.
Organisatsiooni taasloomise mõte sündis 25. juuni 1989. a. Tahkurannas, kus toimus president Konstantin Pätsi mälestussamba taasavamine. Algatajateks olid endised noorkotkad Kalju Kressel ja Raimond Ariko, kes olid olnud sama samba avamisel ka 25. juunil 1939. Üle Eesti otsustati kokku kutsuda järjepidevuse kandjaina endisi noorkotkaid ja kodutütreid ning alustada Kaitseliidu eriorganisatsioonide ülesehitamisega.
Noorte Kotkaste organisatsioon taastati ametlikult 12. augustil 1989 koos Kodutütarde organisatsiooniga Pärnumaal Tahkurannas. Nimeks sai esialgu ENKOL (Eesti Noorkotkaste ja Kodutütarde Organisatsioonide Liit). Esimeseks staabiülemaks valiti Kalju Kressel. Võeti vastu dokument "NK ja KT organisatsiooni põhialused ". 2007 aastast on noortekotkaste peavanema kohusetäitja Silver Tamm.
5 Noorte Kotkaste sümboolika
5.1 Kotkamärk
Noorte Kotkaste organisatsiooni tunnuseks on kotkamärk. Kotkamärgil on kujutatud põhjakotkas, kelle turjal jõudis Kalev Eesti randa. Kotkas on tugevuse ja jõu sümbol, ta lendab kõrguses, mis peab tuletama Noorte Kotkaste organisatsiooni liikmetele meelde õilsaid aateid. Kotka silm on tähelepanelik – samasugune peab olema ka Noorte Kotkaste hulka kuuluv noor. Märgil on liiliaõis, mis tähistab puhtust ja korralikkust. Ülejäänud sümboolika om sama mis kodutütarde märgil ja märk näeb ka samasugune välja nagu kodutütardel.
5.2 Lipp
Igal noorkotkaste maleval on oma lipp. Noorte Kotkaste embleemi kõrgus on 60 cm. Lipu mõlema külje vardapoolses ülemises nurgas on piirkondliku haldusüksuse vapp. Lipukangast ääristavad narmad ja ehisnöörid on kuldkollased. Lipukanga suurus on 105×105 cm.
5.3 Vorm
Noorkotkaste pidulik vormriietus on kaitseväe tavavormi lõikega helesinine vormipluus, millel kantakse embleemi, järgutäppe, erialamärke ja ametikohatunnust. Liikmeks võetud kannavad sinist skautlikku kaelarätti. Pluusi juures kantakse musta või tumedat värvi viigipükse. Lisaks on kasutusele võetud sinine vihmakeep.
Kaitseväelise välivormiriietuse väljastamist Kaitseliidu peastaap ametlikult noorkotkastele õigeks pole pidanud. Ühtlasi pole seni loodud ka organisatsiooni poolset sobivamat väliriietust. Paljud vanemad aktiivsemad noorkotkad on aga ise hankinud endale kasutatud kaitseväe välivormi või selle elemente. Ostetud on ka muude riikide välivormielemente. Siiski kannavad paljud vanemad noorkotkad väliüritustel kaitseväe välivormiriietust koos noorkotka sinise- või välitingimusteks modifitseeritud rohelise põhjaga käiseembleemiga.
6 Kodutütarde tegevus
Oma sihtide täideviimiseks korraldavad kodutütred koondusi, loenguid, kursusi, praktilisi töid, näitusi, koosolekuid, võistlusi, pidusid, ekskursioone, matku, mänge ja muud kultuurilist ja majanduslikku tegevust. Nad võivad anda välja oma ajakirju, ajalehti, õpikuid, käsiraamatuid ning muid trükiseid. Lisaks peavad organisatsiooni liikmed kindlat sidet kooliga, teevad tihedat koostööd Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja teiste Kodutütarde eesmärke toetavate organisatsioonide, asutuste ning noorte tegevusest huvitatud ühendustega.
Kodutütarde organisatsiooni liikmeskonna arvestust peetakse ringkondades, mis on olemas igas Kaitseliidu malevas (Eestis on 15 malevat). Ringkonna moodustavad Kaitseliidu ühe maleva juures tegutsevad kodutütarde jaoskonnad ja rühmad. Kodutütarde ringkonna tööd juhib ringkonnavanem koostöös Kaitseliidu maleva noorteinstruktoritega. Ka igal jaoskonnal, rühmal ja salgal on oma juht.
8-18aastane kodutütar loetakse organisatsiooni esindajaks siis, kui ta osaleb Kodutütarde üritustel, kannab kodutütarde vormiriietust või esitleb end kodutütrena. Muul ajal tegutseb ta eraelus noorena, kes peab kinni kodutütarde seadustest ja kommetest. Juhtsõna on: „Isamaa auks – ole valmis!“. Vastuseks peab kõlama: „Alati valmis!“ Juhtsõna kasutatakse pidulikel sündmustel. Kui tahetakse liikmeks astuda, siis peab lugema pühaliku tõotuse: „Tahan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad, aidata ligimest ja jääda ustavaks Kodutütarde põhimõtetele ning seadustele.“
Kodutütardel on oma põhiseadus mida nad peavad järgima. Kodutütarde põhimõtted väljenduvad seadustes :
1. kodutütar on puhas sõnas, mõttes ja teos
2. kodutütar armastab oma kodu ja on ustav isamaale
3. kodutütar õpib hoolega ja püüab edu poole
4. kodutütar austab vanemaid inimesi ja on nõrgemate kaitsja
5. kodutütar ei kaeba ega hädalda
6. kodutütar viib alustatud töö alati lõpule
7. kodutütar on usaldusväärne
8. kodutütar on aus, karske, südamlik ja elurõõmus
9. kodutütar on looduse sõber ja kaitsja
10. kodutütar püüab teha head oma kaasinimestele.
7 Noorte Kotkaste tegevus
Noorkotkaste salga/rühma koondustel õpitakse tundma kodumaad , Eesti ajalugu ja skautlikke oskusi. Otsesidemete tõttu Kaitseliiduga on võimalik saada ka riigikaitselist ettevalmistust ning kõike muud, mis selles eas poisse huvitab. Rühmade ja Malevate laagreid viiakse läbi erinevatel aastaaegadel, tihti koos kodutütardega.
Igal aastal toimub ka üleriigilisi laagreid ja üritusi. Noorkotkaste malevad võistlevad omavahel näiteks suusatamises, orienteerumises, laskejooksus, males , kabes, sportpüssist laskmises ja paljus muus. Vastavalt Kaitseliidu seadusele on noorkotkastele lubatud läbi viia sõjaväerelvade väljaõpet ja neist tiirulaskmisi alates 12. eluaastast. Igal aastal korraldatakse ajaloolise Erna luureretke eeskujul loodud Mini-Erna luurevõistlust, millel saavad osaleda ka teised noorteorganisatsioonid.
Alates 2013. a on 12-18 a vanustel noorkotkastel üldkehalise testi sooritamise võimalus. Test koosneb kätekõverdustest, istessetõusudest ja 1,5 km jooksust. Tulemust arvestatakse koondpunktisummana vastavalt vanusele.
Ka noorkotkastel on seadused mina nad järgima peavad. Noorte kotkaste põhimõtted väljenduvad seadustes:

noorkotkast võib usaldada
noorkotkas armastab oma kodu ja on ustav isamaale
noorkotkas on abivalmis
noorkotkas on iga noorkotka sõber ja nõrgema kaitsja
noorkotkas on viisakas ja õilis
noorkotkas on looduse sõber ja kaitsja
noorkotkas täidab korralikult oma vanemate ja juhtide käske ega ei tee midagi poolikult
noorkotkas on julge, rõõmus ja naeratab raskustele
noorkotkas on kokkuhoidlik, töökas ja visa
noorkotkas on puhas mõttes, sõnas ja teos

Noorel kotlastel on ka raudsed seadused

noorkotkas on hoolas õppija
noorkotkas on karske
noorkotkas ei suitseta ega tarbi narkootilisi aineid
noorkotkas austab seadusi

Kokkuvõtte
Kodutütared ja Noorte Kotkad on organisatsioonid mis on loodud noorte isamaalisuse kasvatamiseks. Kodutütarde ja Noorkotkaste kümnes seaduses on kokku võetud kõik aatelised, hingelised ja kõlbelised eluväärtused , mida täita püüdes ja ennast kujundades võib loota, et kodutütardest ja noorkotkastest sirguvad ausad, töökad, sihikindlad ja armastava hingega Eesti kodanikud, kes oskavad rajada, juhtida ja kaitsta oma kodu ja Eesti Vabariiki.
Kasutataud kirjandus

http://www.hot.ee/tsgkotkad/ajalugu1.ht m

Kodutütarde põhikiri ja kodukord (2009)

Pildid https://www.google.ee

http://nk.kaitseliit.ee/

http://j2rvakotkad.wordpress.com/meist/

Noorkotkaste käsiraamat (1993)

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristel Kiisler Õppematerjali autor

Riigikaitse referaat

Kodutütred Noored Kotkad Riigikaitse ajalugu

Sarnased õppematerjalid

doc

Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas

.................................12 1. SISSEJUHATUS Teemaks valiti „Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas“, põhjusel, et on oldud 8 aastat kodutütar ning autorit huvitab selles valdkonnas edasi tegelemine. Töö eesmärgiks on leida põhjuseid, kas ja kuidas organisatsioon noorte arengule mõjub. Soovitakse teada, kas organisatsiooni sihid täidavad oma eesmärgid ning kuivõrd tegevustes osalemine noortele juurde annab. Uuritavaks obektiks on Järvamaa kodutütred ning maakonnas tegutsevad Kodutütarde organisatsiooni rühmad. 2. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOONIST Organisatsiooni olemus Noorteorganisatsioon Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud üle-eestiline vabatahtlik organisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Organisatsioon on Kaitseliidu struktuuriüksus (Kaitseliidu Keskkogu).

Riigikaitse

docx

Kaitseliit - referaat

et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus. 1940. AASTA KUUM SUVI 17. juunil 1940 marssis punavägi Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse Kaitseliidu ülema raadiogramm, milles kästi kõik kaitseliitlaste käes olevad relvad kokku korjata ja koos malevate ladudes seisvate relvadega sõjaväe ladudesse ära anda

Riigikaitse

192

pdf

Riigikaitse õpik

kindralstaabi ohvitserid olid osa Ees- liidu pikaajaliseks ülemaks sai kind- ti rahvuslikust haritlaskonnast hulka. ralmajor Johannes Roska (pärast Enamik allohvitsere sai koolituse väe- eestistamist Orasmaa). 1940. aastal osade juures. kuulus Kaitseliitu üle 40 000 mehe, selle allorganisatsioonid olid Naisko- Riigikaitset juhtis sõjaliselt Sõjavä- dukaitse, Noored Kotkad ja Kodutüt- gede Staap. Suurimad teened Eesti red. kaitsejõudude arendamisel olid staa- bi pikaajalistel ülematel kindralma- Üldise kaitsetahte kasvatamise ja jor Juhan Tõrvandil ja kindralmajor noormeeste ajateenistuseks etteval- Nikolai Reegil. Et rakendada territo- mistamise seisukohalt oli tähtis rii- 17 EESTI SÕJAAJALUGU

Riigiõpetus

doc

ETIKETI konspekt

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko

Sekretäritöö

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu

161

pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

236

pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus

Rohkem sarnaseid