Kolmas maailm (0)

Kolmas maailm
Kolmas maailm koosnes riikidest, mis ei kuulnud lääne ega idabloki riikide hulka. Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole seda.
Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta . 1960- datel aastatel valitses riiki šahh Mohammad Reza Pahlav, kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid veelgi ja šahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda loobus võimust ja lahkus riigist. Rahvatõusu juhtis Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. Riigis kehtestati islami seadused. Võeti vastu uus põhiseadus.
Iraagis elavad peamiselt araablased . Kuni 1958. aastani oli seal konstitutsiooniline monarhia . Seal käis pidev võimuvõitlus ja 1979. aastal tuli võimule Saddam Hussein . Selleaga kaasnesid sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. Okupeeriti Kuveit. Põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud Iraagile, kuid tegelik põhjus oli naftas. Iraagiga lõpetati majanduslik kontakt. Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed. Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni „Kõrbetorm“, mille käigus vabastati Kuiveit. Husseini valitsus peatati USA poolt aastal 2003.
Lähis-Idas elavad juudid ja islamiusulised araablased. Nii araablased kui juudid arvavad , et Palestiina peab kuuluma neile. 14. mail 1948 kuulutasid juudid välja Palestiinas oma riigi - Iisraeli. Järgmisel päeval 1948 puhkes Iisraeli ja araablaste vahel Palestiina sõda. Iisrael vallutas osa Palestiina araablastele mõeldud maast ja ülejäänud osa jagati Jordaaniaga. Jeruusalemm jagati samuti Jordaania ja Iisraeli vahel. 1956. aastal algas tuntud Suessi kriis. 1964. aastal loodi araablaste poolt Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO). Selle juhiks sai Yasser Arafat, kes on väga tuntud. 1973. aastal oli Jom Kippuri sõda, kus Iisrael sai kogu Palestiina oma võimu alla. 1990-ndate aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste suhtes leebemaks, kuid juba 21. sajandi alguses astusid araablased taas Iisraeli võimu vastu üles.
Ladina-Ameerika jaguneb kolmeks riigiks Argentiina , Tšiili ja Nicaragua. Majanduselu iseloomustas kahe sõja vahel põllumajandus ja suurmaaomandus. Tööstusriigiks ei saanud nad areneda, kuna rõhk oli pandud põllumajandussaaduste ja töötlemata tooraine väljaveole.
Argentiinas sai aastal 1946 presidendiks Perón, kes hakkas korraldama erinevadi reforme. Elu muutus paremaks, aga 1950-date aastate keskel langesid ekpordi hinnad ja majanduslik seis halvanes. Seda kasutati ära ja tehtid riigipööre ning Perón sunniti riigist lahkuma . 1982. aastal sai Argentiina taas demokraatlikuks riigiks.
1970. aastal võitsid vasakpoolsed Tšiili üldvalimised. Uueks presidendiks sai Allende. Tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat. See tekitas vastuolulisi suhteid USAga ja viimane lõpetas abistamise. Riigi majanduslik ja poliitiline olukord halvenes. 1973. aastal kukutai Allende valitsus ja riigis kehtestati diktatuur, mis kestis kuni 1980 aasta lõpuni.
Nicaraguas kukuti endine hirmuvalitseja ja võimule tulid sandinid, kes kehtestasid edasi diktatuuri. Nad hakkasid moodustama sõjaväge. Nende vastased kontrad alustasid nende vastu sõda ja Nicaraguas tekkis kodusõda. Sandiniste toetasid NVSL ja Kuuba . Kontraid abistas USA. NSVL lõpetas abistamise olid sunnitud Sandistid taanduma ja riigis korraldati vabad valimised. Riik muutus demokraatlikuks.
1980.-1990. aastail toimus enamikus Ladina- Ameerika diktatuuririikides üleminek demokraatiale. Olukord selles piirkonnas muutus tunduvalt kindlamaks. Nii mitmeski riigis lõpetati aastaid kestnud kodusõda ning alustati demokraatlike ümberkorraldustega. Raske probleem oli Ladina-Ameerika riikide valitsustele ka võitlus uimastitootjate- ja kauplejatega. Mitmes riigis tegutsesid võimsad narkomaffia organisatsioonid , kes pidasid võimude vastu tõelist sõda. Narkoärivastast võitlust raskendas asjaolu, et paljude talupoegade ainus tuluallikas oli kokapõõsaste kasvatamine ning seepärast ei soovinud maarahvas valitsust aidata.