50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BlaBlaE
Õppematerjali autor
sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esiplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm 4. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Preisi kuningas Wilhelm 1. Bismarcki ,,Raua ja vere" poliitika
sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esilplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm IV. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Saksamaal muutust
majandama. Õige poliitikukarjäär algas 1847. aastal, mil Bismarck valiti Preisi maapäeva saadikuks. Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist. Bismarck oli aastatel 1851 1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 saadik Venemaal ja seejärel lühikest aega ka Prantsusmaal. 1862. aastal murenes usaldus Preisimaa trooni ja ühiskonna vahel koos armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuste pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Kuningas Wilhelm I ei soovinud
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki.
majandama. Õige poliitikukarjäär algas 1847. aastal, mil Bismarck valiti Preisi maapäeva saadikuks. Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist. Bismarck oli aastatel 1851 1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 saadik Venemaal ja seejärel lühikest aega ka Prantsusmaal. 1862. aastal murenes usaldus Preisimaa trooni ja ühiskonna vahel koos armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuste pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Kuningas Wilhelm I ei soovinud
juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks. Riigipäeval tugines ta junkrute ja suurkodanluse blokile, 18721878 võitles Kulturkampfi raames Saksamaa lõuna- ja lääneosa
Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas
Jena ülikool. Esindaja oli Karl August, kes kindlustas oma riigis suhtelise sõna- ja mõttevabaduse. Osalejad olid üliõpilased. * Taotlused, eesmärgid: * Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse Liberaalne liikumine: * Osalejad, keskus, esindajad: Osalejad kodanlus. * Taotlused, eesmärgid: * Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse: Sm ühendamine: 1814-1815.a Viini Kongressi otsusega oli loodud 39 riigist koosnev Saksa Liit, see oli nõrgalt seotud Saksa riikide kogum, kus domineerisid Preisimaa, Austria. Loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. 1858.aastal loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtumisel ja ilma Austriata. 1862.aastal kutsus Preisimaa minister-presidentiks Otto von Bismarcki. Bismarck ei hoolinud tihti maapäeva arvamustest, vaid tegutses oma tahtmist mööda. Bismarcki eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine. 1866.aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid