Pühakute roll keskaegses ühiskonnas (0)

Pühakute roll keskaegses ühiskonnas Püha Jüri Keskaegse inimese maailmavaates oli olulisel kohal ime kui Jumala ilmutus ja pühakuid peeti inimese ja jumala vahetalitajateks. Igal pühakul oli oma  huvigrupp, näiteks Püha Jüri kaitses sõjamehi ja talupeogi, Püha Katariina  noori tüdrukuid ja filosoofe ning Püha Olav reisivaid ja rändavaid kaupmehi.   Kuna pühakuks saadi peale surma peetakse mälestuspäevaks nende  surmapäeva. Pühakud on seotud ka Eestiga. Tuntuimad on Neitsi Maarja,  Püha Jüri, Püha Katariina, Püha Nikolaus ja Püha Olev.  Püha Jüri on rüütlite, sõjameeste ja talupoegade kaitsepühak. Teda tuntakse  ka Georgiuse nime all. Ta on märter ja patroon, kelle kultus oli levinud juba  kristluse algusajal. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille  ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda  surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid  tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede  peatamistest,  surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest.  Püha Jüri oli kristuse rüütel, kandis tema auks punase ristiga lippu ja  pühendas oma elu nõrgemate kaitsmisele ja saatana võimu hävitamisele.  Kaasajal tuntakse teda peamiselt legendi järgi, milles ühes linnas käis iga  aasta lohe, kellele tuli ohverdada üks tütarlaps. Kui printsessi kord kätte  jõudis, kutsuti Jüri appi. Ta tappis lohe torgates oda läbi looma kõri ja sellega  päästis ta printsessi. Kogu linn sumiseb ja inimesed on täis indu Püha Jürile  tema usku järgnema, sest on selge, et jumal on temaga. Lugu õpetab, et  õige asja eest võitlev sõdur võidab alati. Püha Jüri peetakse sõdurpühakuks  ja märtriks, kes kehastab vaprust ja jõudu.  Kuna lohe on peetud saatana ja  printsessi kiriku sümboliks on lohe tapmine erakordselt sügava tähendusega.


See tähistab kristluse võitu paganluse üle. Lohe tapmise eest pakuti Jürile  mitmeid autasusid millest ta keeldus, paludes vaid rahval ennast ristida  lasta.  Püha Jüri keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri  märtrina 303.aastal.  Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Aleksandra  kristlaseks.  Püha Jüri auks on loodud mitmeid kirikuid üle maailma. Ka Tartusse on  ehitatud Püha Jüri kirik (1870).  Legend Pühast Jürist jõudis Eestisse kahelt  poolt: idaslaavlastelt (9.-12. saj) ja germaanlastelt (13.saj).  Eestlastele  tähistab 23.aprill kevade ja kevadtööde algust ja kuna kevadel löödi  Georgius märtriks (nimi tähendab kreeka keeles kündjat, maaharijat)  nimetatakse seda päeva jüripäevaks.  Minu arust oli Püha Jüri lihtrahva ja ülikute hulgas populaarne just  usulevitajana. Toetudes sellele legendile arvan, et pühakuid kasutati  inimeste mõjutamiseks, et inimesed pööraksid usku ja sellega tugevnes  kirikuvõim. Kuna tollel ajal oli inimese elu väga raske mõeldi välja lugusid, et  inimestele lootust ja usku pakkuda. Mõndade pühakute lood tuginevad  ajaloolistele isikutele, aga need on kõigest legendid. Kuna pühakute auks on  rajatud palju pühakodasid ja nende järgi on nime saanud paljud lapsed julgen väita, et see toimis.