Satelliidid ja nende kaaslased (0)

Satelliidid



Satelliidid


Mis on satelliit • Satelliit ehk tehiskaaslane on mõne planeedi gravitatsiooniväljas tiirlev  kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt  peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad  lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel  on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks  raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana  kasutatakse nt. päikesepatareisid


Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid
• Vaatlussatelliidid
• Sidesatelliidid
• Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid
• Kosmoseteleskoobid GPS-satelliitide orbiidid 
keskmisel Maa orbiidil.


Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima  aja oma põldude niisutamiseks ja nisu koristamiseks.  • Täpse asukoha taevas saamiseks edastavad lennukid  signaali satelliitide tähtkujule. Nende koordinaatide abil  saavad lennujuhid tagada lendavate õhusõidukite  ohutuse. • Paljud inimesed kasutavad interneti ja telepildi  saamiseks satelliiditaldrikut. • Tänu GPS-satelliitidele saame ringi liikuda kasutades  navigatsiooniseadmeid.


Ajalugu • Esimeseks maa tehiskaaslaseks oli Sputnik 1 • Sputnik 1 lennutati orbiidile NSV Liidu poolt 4.  oktoober 1957 • Sputnik 1 abil mõõdeti esmakordselt vahetult  kõrgatmosfääri tihedust • Viimane side Sputnik 1-ga oli 26.oktoobril  1957, mille järgselt ta langes tagasi Maa  atmosfääri ja põles. Sputnik 1 koopia


EstCube-1 • Tudengisatelliidi programmi raames ehitatud  Eesti esimene satelliit. • Lennutati orbiidile 7.Mail 2013 guajaana  kosmodroomilt kanderaketiga vega • Lisaks õppe-eesmärgile oli satelliidil  teaduslik ülesanne- testida elektrilise  päikesepurje töökindlust kosmoses. • Missiooni lõpp oli 17. veebruar 2015 EstCube-1 satelliit 


Hubble kosmoseteleskoop • Hubble'i teleskoop saadeti  kosmosesse kosmosesüstikuga  Discovery 24. aprillil 1990. • Tema ehitamine nõudis  hinnaguliselt üle 2,5 miljardi  dollari • Kuna teleskoop asub  väljaspoolt Maa atmosfääri ei  ole piltidel näha  valgusreostust ja neid ei  ähmasta atmosfäär.


• Kosmoseteleskoop Hubble on aidanud aru  saada mitmest astrofüüsika  põhiprobleemist. • Üks hubble teleskoobi saavutusi on optilises  lainealas teravate fotode tegemine. Nt  Suure Vankri tähtkujus tehtud universumi  süvavaatel võib näha üle 1500 galaktika • Tänu Hubble teleskoobile muutus  pulseerivate tähtede mõõtmine täpsemaks  kui kunagi varem Hubble kosmoseteleskoop


• Mõni nädal pärast kosmosesse  saatmist ilmnes probleem teleskoobi  optilise süsteemiga. Viga parandati 3  aasta pärast lisades teleskoobile uue  komponendi. Hubble teleskoop enne ja pärast optilist probleemi


WFC3-ga lähisinfrapunakiirguses tehtud pilt Carina udu piirkonnast "Mystic Mountain"


Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) • Tegu on modulaarse  orbitaaljaamaga Maa-lähedasel  orbiidil • Esimesed moodulid viidi orbiidile  juba 1988. aastal • Tema orbiidi kõrgus on 330-435km • Rahvusvahelist kosmosejaama on  külastanud 241 inimest 19 riigist Rahvusvaheline kosmosejaam


• Tegu on mikrogravitatsioonilise  uurimislaboriga, kus kosmonaudid teevad  bioloogia-, keemia-, meditsiini-,  psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid  ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi  vaatlusi. • Pikaajaline iseseisev viibimine kosmoses  võimaldab teha katkematuid uuringuid • Iga meeskond viibib kosmosejaamas mitu  kuud • Kosmosejaamal on nii survestatud  mooduleid kui ka survestamata ISSi moodulid


• Uuritakse eelkõige kaaluta oleku  mõju inimesele ning tehakse  eksperimente ja vaatlusi meditsiini,  loodus- ja tehnikateaduste,  astronoomia ja meteoroloogia vallas • Aastast 2006 ISS-ilt pärinevate  andmete põhjal on tõenäoline, et  luukadu ja lihasekärbumine on pika  lennu järel nii suur, et teisel planeedil  maandumise korral tekiksid  luumurrud ja liikumisraskused ISSi orbiidist vahemikus 14. sept. kuni 14. nov. 2018


Voyager 2 • Voyager 2 on NASA kosmosesond. • Start anti 20. augustil 1977. • Kosmosesondi eesmärgiks oli uurida  päikesesüsteemi ja selle piirialasid • Sondi põhimissioon lõppes  31.detsember 1989, kuid ta on  endiselt töökorras ja temaga  peetakse läbi deep space networki  kaudu regulaarselt ühendust. Voyager 2 kosmosesond


• Sond lendas mööda Jupiterist, Saturnist,  Uraanist ja Neptuunist tehes neist 
hiidplaneetidest esimesed detailsed 
fotod. • Ta sai pärast möödalendu Neptuunist,  neljandaks Päikesesüsteemist lahkuvaks 
kosmosesondiks ja see on seni ainus 
kosmosesond, mis on uurinud Uraani ja 
Neptuuni. • Saturni fotode resolutsioon oli parem kui  5 km. Voyageri missiooni tulemusel 
avastati Saturnil virmalised. Planeedi 
rõngaste uurimisel selgus, et B-rõngad 
sisaldavad kodaralaadseid ja F-rõngad 
punutisesarnaseid struktuure. Voyager 2 pilt Saturnist


• Voyager 2 avastas Neptuuni  pöörlemistelje suhtes väga suure 
kaldenurgaga magnetosfääri. Samuti 
avastati Voyageri abil 6 Neptuuni 
kaaslast. • Voyager avastas 10 Uraani kaaslast ja  2 uut rõngast. Voyager 2 pilt 
Neptuunist Voyager 2 pilt Uraanist


Kasutatud kirjandus • https://en.wikipedia.org/wiki/Satellite
• https://www.nasa.gov/feature/facts-and-figures
• https://et.wikipedia.org/wiki/Tehiskaaslane
• https://www.asc-csa.gc.ca/eng/satellites/everyday-lives/10-ways- that-satellites-helped.asp • https://et.wikipedia.org/wiki/ESTCube-1
• https://www.storyboardthat.com/et/space-words/satelliit
• https://et.wikipedia.org/wiki/Hubble%27i_kosmoseteleskoop
• https://www.youtube.com/watch?v=95Tc0Rk2cNg
• https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_kosmosejaam


Tänan  kuulamast

Document Outline

• Slide 1
• Mis on satelliit
• Millised satelliidid
• Millist kasu saame meie satelliitidelt
• Ajalugu
• EstCube-1
• Hubble kosmoseteleskoop
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS)
• Slide 12
• Slide 13
• Voyager 2
• Slide 15
• Slide 16
• Kasutatud kirjandus
• Tänan kuulamast