Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned (12)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Oliver Saare
Tänapäeva
demokraatia tunnusjooned

Demokraatia on valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu
kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude
vahendusel.
Kõige
alus on siiski rahvas, kes on riigi elanikud. Nad on kodanikud ja
neil on oma arvamus. Eesti on vabariik, sellega kaasneb seadused, et
võim on avalik, eraelu vabadus ja võim pole ühe isikukäes. Kõik
on Eesti riigis võrdsed seaduste ees ja kõigil on omad õigused.
Selle tõttu saavad nad endi seast valida saadikud, kui tegu on
parlamentaalse riigikorraga. Eestis toimuvad valimised iga nelja

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 183 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor revilo1212 Õppematerjali autor
9kl. lühikokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
rtf

Demokraatlik valitsemine

Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Ühiskond. Demokraatia

(Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia ­ nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik ­ päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood ­ periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele. Eesti kui parlamentaarne demokraatia · Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ­ võimude lahusus ja tasakaalustus. · Demokraatlik valitsmine: Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
10
docx

Valimised

3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli

Ühiskond
thumbnail
2
doc

Valitsemine ja valimised

Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA)

Ühiskond
thumbnail
11
doc

Ühiskond

Lisaks esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja. Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal. Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
26
doc

Ühiskond - aasta konspekt

Kodaniku ühendusi on 3 liiki: MTÜ-mitte tulundus ühingud(kõige rohkem) ja nende loomiseks on vaja 3 iskut ja põhikirja. Kord aastas üldkoosolek, ametlikult registeeritud. SIHTASUTUSED-on asutatud mingi kongress probleemi lahendamisekd ühiskonnas. Sageli rahastatakse mingit kindlat valdkond. Registeeritud. SELTSINGUD-mitte formaadsed ühendused, tkivad iseenesest, ei ole ametlikult reigisteeritud. Keegi ei tea palju neid ametlikult on . Tugev kodaniku ühiskond on demokraatia tagatiseks. Nt kohaliku looduskaitse seltsi survel võib valisus loobuda jäätme hoidla ehitamisest elamete lähedusse. Kodaniku ühiskonda alla kuuluvad: *korteri-ja suvila ühistu. *huviala ühendused. *spordiselts ja klubid. *usu ühingud ja kiriku kogudused. *taidlus ja kultuuri selts. *ametiühingud. *kutseliidud. *õpilas, noorte organisatsioonid. *üürnike/omanike ühendused. *looduskaitse ühingud *nais-ja meesselts. *pere ja pensonääride ühendused.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
docx

Ühiskonna kontrolltöö demokraatia!

Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alaliselt elavad teiste Euroopa liidu

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (12)

misjamaseeon profiilipilt
misjamaseeon: Hea aga võiks tasuta olla kuna mul ei ole aega teha kasutaja ja lisada erinevaid materjale või maksta 1 asja pärast.
20:52 05-11-2013
fght2 profiilipilt
alvar xp: aga hästi lühike,ma oleks saanud sama punktide eest mahukama.
17:53 26-11-2012
Eduu profiilipilt
Eduard Ülevain: Suurepärane tekst. Aitas mind väga. Aitäh!
15:30 28-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun