Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned (12)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 183 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor revilo1212 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatliku valitsemise tunnused on: võim ei ole koonunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrolliv ning võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Maailmas on kaks valitsemissüsteemi: majoritaarne ehk enamusvalitsemine. ( SB) Valituks osutub kanditaat, kus saab kõige rohkem hääli ja propotsioonaalne süsteem (Eesti). Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanukud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus, aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrd

Ühiskond
thumbnail
2
doc

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks ­ esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne annab pigem eelise

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
1
docx

"Tänapäeva demokraatia tunnusjooned"

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia tähendab ladina keelest tulenevalt rahva võimu. Sõna demokraatia tähendus on aegade jooksul pidevalt muutunud ja muutub ka edaspidi. See tähendab, et kunagi peeti teatud tunnusjoontega riiki demokraatlikuks, siis tänapäeva ühiskonnas see selle mõiste alla ei kuuluks. Tänapäeval demokraatial on teatud kindlad välja kujunenud tunnusjooned, mille põhjal eristatakse demokraatliku riigikorraldusega riike teistest. Kui Vana-Kreeka linnriikide ühiskonnaelu juhtimises osalised ainult (st. mitte orjad, naised, talupojad), siis tänapäeva demokraatliku riigi põhitunnuseks on see, et kõigil riigi kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis. Veel

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
docx

Tänapäeva demokraatia tunnused

Tänapäeva demokraatia tunnused Demokraatliku valitsemise tunnuste alusel käib kogu valitsemine seaduse järgi, kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte ehk kehtib võimude lahusus ja võim on avalik, kontrollitav. Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu ehk esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokr

Ühiskond
thumbnail
2
doc

Tänapäeva demokraatia

Tänapäeva demokraatia Tänapäeva demokraatiat võib iseloomustada terve rea omaduste kaudu: - vabadus - omavalitsus - kodanike võrdsus seaduste ees sõltumata religioonist, varalisusest, rahvusest, soost - salliv suhtumine vähemustesse - pluralism, tolerantsus erinevuste suhtes - avatud, avalik ja kriitiline arutelu - hääleõigus kõigile - õigus poliitiliseks osalemiseks, õigus olla valitud. Tänapäeval ei ela me demokraatias, vaid esindusdemokraatias (demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu) ning ühiskonnas kehtivad mitte rahva reeglid, vaid poliitilise eliidi reeglid. Miks rahvas on demokraatia poolt? Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid rühmi.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
odt

Eesti Vabariik

majandusliku ja poliitilie eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Inimesi huvitav ikka veel tehnikaime staatust nautiv filmikunst, eriti seoses heli- ja värvifilmide tulekuga *Sündis ka Eesti mängufilm: 1924. aastal valmis muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". *Veelgi suurem oli filmi roll massimeedia vahendina: kroonikafilmid asendasid mingil määral tänapäeva televisiooni *1930. aastatel arenes jõudsalt kohviku- ja restoranikultuur ning paljud olulised sündmused arutati läbi just kohvikulaudade taga *Omaette tõmbenumbriks kujunesid paremates kohvikutes ja restoranides mängivad tantsuorkestrid, mis esitasid menufilmidest tuttavaid lööklaule ja üha enam populaarsemaks muutuvat dzässmuusikat. *1930. aastatel hakati eriti lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest

Ajalugu
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. Heidelbergi inimene ­ ei olnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv inimene. Ületas vaimsetelt võimetelt oma eelkäijad. Neandertallased ­ kujunes heidelbergi inimesest. Asustasid territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid kohanenud tol ajal olnud jääaja karmide oludega. Selletõttu oli neil ka jässakas keha ehitus, mis meenutab tänapäeva

Ajalugu



Lisainfo

9kl. lühikokkuvõte

Kommentaarid (12)

misjamaseeon profiilipilt
misjamaseeon: Hea aga võiks tasuta olla kuna mul ei ole aega teha kasutaja ja lisada erinevaid materjale või maksta 1 asja pärast.
20:52 05-11-2013
fght2 profiilipilt
alvar xp: aga hästi lühike,ma oleks saanud sama punktide eest mahukama.
17:53 26-11-2012
Eduu profiilipilt
Eduard Ülevain: Suurepärane tekst. Aitas mind väga. Aitäh!
15:30 28-11-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun