Eesti 18.-19. sajand Ajalugu kontrolltöö (0)

1. Kuidas nimetati esimest talurahva õigusi käsitlevat seadust 19 sajandi alguses? Mis oli selle sisu?
Talurahvaregulatiiv . Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas , et korralikult talu majandanud talupojad ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki.
2. Mis on pärisorjus ?
Teise inimese omandamine vastu tema tahet.
3. Millal kaotati pärisorjus Eestis/ Liivimaal?
Eestis 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal.
4. Milliseid muudatusi tõi kaasa pärisorjuse kaotamine?
Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas – ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud.
5. Tänu millele ja kuidas hakkasid kujunema vallakogukonnad?
Tänu 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadusele. Need kujunesid mõisa halduspiirkonna kõrvale talurahva kui seisuse omavalitsuseks, mille eesmärgiks oli lahendada talupoegade omavahelisi tüliküsimusi.
6. Mida tähendab mõiste nekrutiandmine?
Sõjaline koormis, kus sõnaotseses mõttes püüti mehi.
7. Miks üldse kerkis 19. sajandi alguses esile talurahva olukorra parandamise küsimus?
Kuna eluolu Saksamaal hakkas paranema ning ühiskond arenes, mistõttu Venemaa tahtis olla samuti uuenenud, reformitud ning „euroopalik riik“.
8. Millised muudatused tõi talupoegade ellu 19 sajandil kehtestatud passiseadus?
Talupojad said endale ise kodukoha valida ning arenes väljarändamisliikumine Venemaale, kuhu suunduti otsima paremat elu.
9. Mis oli 19 sajandil Eestis põhiline majandusüksus?
Külas oli endiselt mõis, mis toimis talupoegade tasuta ja suniviisilisel tööl.
10. Mis olid mõisa peamised tuluallikad ja tegevusalad?
Mõisa edendamise aluseks oli viljatootmine. Peamine tuluallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin . Töötati ka palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes , juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanduses. Tuluallikaks oli ka salakaubandus Rootsi ja Soomega .
11. Millal rajati Kreenholmi manufaktuur ? Millega see tegeles?
1858. aastal rajati Narva Kreenholmi manufaktuur, kus kasutati ära Narva jõe koskede vee-energia. Vabrikus töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest. Toodang, kedratud puuvill , saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narvast kujuneski Eesti kõige olulisem tööstuskeskus.
12. Nimeta 5 erinevat tööstuseliiki, millega tegeleti 19 sajandi Eestis.
Masina – ja metallitööstus .
Paberitööstus.
Toiduainetetööstus.
Puidutööstus .
Tekstiilitööstus .
13. Mis tõi kaasa linnastumise?
Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise.
14. Millised negatiivsed/ positiivsed küljed olid linnastumisel? Too 3 näidet mõlema kohta.
POSITIIVSED:
1) Ehitati maju.
2) Eestlased hakkasid linnas domineerima.
3) Avati väikseid töökodasid ja vürtspoode.
NEGATIIVSED:
1) Eestlased muutusid „kadakasakslasteks“. (Püüti vägisi end sakslastena näidata)
2) Maakohad jäid aina rohkem tühjemaks.
3)
15. Millal rajati Eestisse esimene raudtee , milliseid muudatusi tõi kaasa raudtee areng?
1870. aastal valmis Paldiski – Tallinn – Narva – Peterburg Balti raudtee. See ühendas rohkem Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid.
16. Nimeta neli teaduskonda , mis olid Tartu Ülikoolis.
Usuteaduskond. Arstiteaduskond . Õigusteaduskond. Filosoofiateaduskond (1850. jaotati kaheks ajaloo-keele – ja matemaatika – loodusteaduskonnaks)
17. Mis tähtsus oli koolisundlusel ja rahvakoolidel?
Eestlastest sai 30%-40% inimestest lugemis-ja kirjutamisoskuslikuks.
18. Kes olid Masing ja Kreutzwald , milles seisnes nende tähtsus eesti keelse kirjasõna levitamisel?
Masing toimetas lühemat aega oma ajakirja „Marahwa Näddala-Leht“ ning Kreutzwald andis välja oma ajakirja mõni aeg hiljem „Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on“. Kreutzwald tõlkis ka raamatu „Wagga Jenowewa“.
19. Mis soodustas rahvusliku haritlaskonna kujunemist?
Vennasteliikumine . Maltsveti liikumine. Seltsiliikumine . Kirjanduse areng. Estofiilide liikumine. Erinevad maalid. Rahvuseepos . Rahvakoolide õpetajad.
20 Millega tegeles estofiilide liikumine?
Baltisakslastest eestihuvilised – estofiilid – uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse.