Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine (0)

8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress , vabadusliikumine 19. saj. I poolel
1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser ? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90)
Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega.
2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92)
Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu.
3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94)
Kogu Euroopa oli Prantsusmaaga seotud, sest need riigid olid , kas Prantsuse liitlased, sõltlased või kuulusid Prantsuse keisririiki. Oli ka riike , mis olid Prantsusmaa vasallriigid . Napoleon oli loonud nii Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas.
4.Iseloomusta Prantsuse – Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96)
Tilsiti rahu oli vaid ajutise iseloomuga , sest Venemaal suhtuti lüüasaamisesse kui rahvuslikku alandusse. Vastuolude süvenemine viis sõjani, 1811. a alustasid mõlemad riigid sõjaliste ettevalmistustega. 1812 . aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale. 1812.a toimunud lahingu järel Borodinos jäi peale Prantsusmaa , kuid Venemaa jätkas taganemist ja suundusid Moskvast lõuna poole. Lõpuks tuli talv , kui Prantsuse armee polnud selleks valmistunud ning seejärel hakkasid prantslased taanduma . 1812. a detsembri lõpuks Napoleoni armee hävis ja üle piiri suutsid võidelda vähesed.
5.Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud Waterloo lahing? (lk 96-97)
1812. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa ja Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülevõimu alt. 1814 . aasta märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi, seejärel loobus Napoleon troonist ja ta saadeti Elba saarele . 1815. aastal lahkus Napoleon Elbalt, et tagasi võimule tulla. Pariisi jõudes tegi ta Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud . Alustati uut sõda. 1815. aastal purustasidki liitlased Napoleoni väed, mis olid kordades väiksemad kui liitlaste oma. Napoleon sai võimul olla sada päeva.
6.Kuidas iseloomustada Napoleoni rolli Euroopa ajaloos? (lk 97)
Napoleon oli suur väejuht ja riigimees . Ta võttis sõjapidamises kasutusele hulgaliselt uuendusi. Sõdade peamine eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Napoleoni ümberkorraldused ja vastuvõetud seadused Prantsusmaal olid eeskujuks paljudele riikidele.
7.Miks ja millal toimus Viini kongress? Millised olulisemad Euroopa riigid sellest osa võtsid? (lk 98)
Viini kongress toimus 1814.-1815. aastal. Ta toimus , sest võitjariikide arvate oli vaja Euroopat pärast sõdu ümber korraldada. Kõige olulisemad osavõtjariigid olid Inglismaas, Austria, Venemaa ja Preisimaa.
8.Nimeta Viini kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted! (lk 98-99)
Seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte alusel sooviti Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte, mis pidi tagama , et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks. Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa puhverriikidega.
9.Miks toimus ülestõus Kreekas 19. saj. algupoolel? Mida kreeklased saavutasid? (lk 103)
Ülestõus toimus Türgi ikke vastu. Kreeklased said iseseisvaks riigiks ja võeti vastu ka põhiseadus.
10.Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk 104-105)
Revolutsioonide põhjusteks olid, et hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda , valitsevate esindusorganite kokkukutsumist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulid esile ka rahvuslikud vastuolud. Tagajärgedeks osutusid nõrgenev absolutistlik riigikord , osades riikides kehtestati põhiseadused ja sätestati demokraatlikud õigused ja vabadused , näiteks kaotati ka feodaaligandid põllumajanduses ja tekkisid ka eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud, mis hiljem arenesid parteideks.
11.Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108)
Troonil oli kuninganna Victoria ja tugevamaks muutus ka täidesaatev võim ehk valitsus. Peamisteks parteideks olid toogid ja viigid , parlamendireformi järel tekkisid tooridest konservatiivid ja viigidest liberaalid .
12.Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all! Kuidas üritasid iirlased oma olukorda parandada? (lk 109)
Iirimaa oli vaene riik, kus maa oli enamasti Inglise aadli käes, talupojad olid rentnikud. Nende õlul lasus ka ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased e tohtinud olla mingisuguses riiklikus ametis, osta endale maad ega protestantidest inglastega abielluda . Iirlased tõstsid prantslaste abil inglaste vastu mässu, kuid see lõppes iirlaste jaoks veriselt, kaotati ka Iiri parlament . Kuid advokaadi Daniel O`Conneli eestvedamisel asutati Katoliiklik Assotsiatsioon , mis kujunes nii mõjuvõimsaks , et valitsus pidi sellega arvestama. 1829. aastal tühistatigi kitsendused, mis ei lubanud katoliiklastel riigiametites töötada.
13.Kuidas mõjutas USA laienemine läände indiaanlaste elu? (sh mõiste “reservaat”!) (lk 112)
Indiaanlaste ja kolonistide vahelised verised konfliktid said igapäevasteks. Indiaanlased ei suutnud tulirelvadele vastu panna midagi ning pidid oma põlistelt maadelt lahkuma . Neile nähti nüüd ette oma territooriumid – reservaadid.
14.Mille poolest erinesid üksteisest USA põhja- ja lõunaosariigid? (lk 114)
USA põhjaosariikides polnud orjust . Põllumajandus tugines seal farmidele, kus kasutati eelkõige farmeri enda ja ta perekonna tööjõudu. Farmerite õlul oli kogu farm ning peamiselt kasvatati seal vaid enda ja enda perekonna jaoks. Oma toodangut turustati vähe.
Lõunaosariikides olid suured istandused , kus kasutati sisse veetud orjade tööd. Istanduses kasvatati peamiselt puuvilla , kuid ka suhkrupeeti ja tubakat . Kuid puuvilla kasvatati koguni nii palju , et see muutis maa täiesti kõlbmatuks.
Põhjaosariigid oli tööstuslikult arenenumad kui lõuna pool , millele aitas kaasa uute tehniliste leiutiste kiire kasutuselevõtt ja ka transpordi areng. Põhja pool hakati ehitama ka raudteid ning pooldati kaitsetolle.
15.Mida kujutas endast orjuse probleem USA-s 19.saj. I poolel? Kuidas oli sellega seotud abolitsionistlik liikumine? (lk 115)
1808. aastal keelati orjade sissevedu Ühendriikidesse. Kuid puuvillakasvatuse laienemise tõttu muutus orjus üha tulutoovamaks. Abolitsionistlik liikumine 1830. aastatel oli orjusega seotud, sest selle liikumise eesmärgiks oli kaotada orjapidamine.