10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Omar Jaar
Õppematerjali autor
väikefeodaal. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus. Kodukarjaõigus- ihunuhtlus 1242- Jäälahing toimus sakslaste ja venelaste vahel. Ristirüütlite tung itta peatati. Piirid pandi paika. Narva jõgi olipiiriks Venemaa ja Liivimaa vahel. 1236-Saule lahing, kus Leedu purustas Mõõgavendade ordu. 1238- Stensby Leping, Vana-Liivimaa algus. 1343 a 23.aprill Jüriöö Ülestõus 1346 Taani müüs oma alad Saksa ordule. 1248 Tallinn sai linnaõiguse 1492- Invangorodi kindlus ehitati 1525- I trükis, pole säilinud 1535-I katekismus W.von Plettenberg-odrumeister Burchard von Dreileben- ordumeister Johann von Üxkull- mõisnik
Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 6. Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. 7. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. 8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 9. Kirik ja kultuur. Vaimulikud ordud ja kloostrid Eesti aladel. Sakraalarhitektuur Eestis (iseloomulikud tunnused). 10
Põhjasõda Liivi sõda Jüriöö ülestöus (1700-1721.a.) (1558-1583.a.) (1343-1345.a.) Rootsi vastu hakkasid 16. sajandi keskpaiku 1315. aastal tabas maad võitlema Taani, Poola, ja kerkis päevakorda terav ikaldus ja näljahäda. Sõja Venemaa. Eesmärgiga küsimus, kellele kuulub Paljud talupojad surid. põhjused vähendada Rootsi ülemvõim Läänemerel.
Jüriöö ülestõus X klass Põhjused HarjuViru otsustati taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust Marburgi Wigandi kroonika järgi põhjustas Jüriöö ülestõusu Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald mõisate rajamine. Eestlaste plaan on tõsine Ootamatus Orduväed on eemal Võimuvahetuse segadus Liitlasi otsi oma vaenlaste vaenlaste juurest (Rootsi) Ajaline arvestamine Miks 23. aprill ? Oli olulisemaks tähtpäevaks aastas sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood.
Kümnis võis ulatuda nüüd kuni veerandini saagist. mindi üle raharendile. *maarahvas esitas kaebusi, ei täidetud koormisi, hakati vastu, asuti elama mujale *kaotati tööjõudu. 15.saj algul hakati põgenenud talupoegi tagasi tooma.1458-kõik põgenenud talupojad tuli välja anda.nende tagasitoomiseks või otsimiseks olid haagi- ehk adrakohtunikud. *16.saj alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud isiklikud vabadused-kehtestatud oli pärisorjus. *pärast ülestõusu kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena. *16.saj muutus paremaks. talupoeg võis koguda jõukust. adratalus võis olla 3-5 tööjõulist meest, mitu hobust, härga, lehma, jms. *kolmeväljasüsteem- talupõllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, tegid harimise raskemaks.
võidelda paganatega . Ta rajas ka Riia linna , et kindlustada usumeeste sidet kaupmeestega . Liivlaste arvatavasti kõige mõjukam vanem Kaupo läks üle sakslaste poolele . Ristiusulised viisid Kaupo Rooma , kus ta kohtus paavst Innocentius III ndaga . Paavst kiitis liivlasi , selle eest , et nad astusid ristiusku ja kinkis neile 100 kuldraha . Kaupo oli nüüd jäägitult vastaste poolel . Liivlased ristiti aastail 1206-1207 . Jüriöö ülestõus Harju-ja Virumaa otsustati Taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule . Selletõttu otsustasidki harjulased teha katse taastada iseseisvust .Ülestõus algas 23.aprillil 1343 . Vaenlast rünnati öösel ootamatult . Varsti oli terve Harjuma v.a. Tallinn puhastatud võõrvõimust. Pärast seda ülestõusnus koondusid ja valisid 4 juhti , ehk kuningat . Mindi siis 10000 mehega Tallinna alla , see oli võõrvõimu tähtsaim keskus . Lepiti koostöö Rootsiga , rootslased lubasid appi
otsustatud. Aega, mil maa oli vahetamas peremeest ja võõrvõimud omavahel kauplesid, otsustasid ära kasutada harjulased. .Kavandati ulatuslikku katset viie inimpõlve eest kaotatud vabaduse taastamiseks. Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja sedasuudeti sakslaste eest hoida salajas, nii et loöök tabas vaenlasi ootamatult. Algusaeg ja selle põhjus. 23. aprill 1343. Jüripäev 23. aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, mille valimine ülestõusu alguseks võis olla tõhusa psühholoogilise mõjuga. Jüriüpäev tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist ning uude põllumajandusaastasse taheti asuda vabana. Jüriööl oli kombeks teha tuld, puhuda pasunat ja tekitada kõikvõimalikul viisil kära, et kaitsta karja kiskjate ning muude õnnetuste eest. Märgutule süütamisega sai märku anda asjasse pühendatuile, mille tähendust sakslased kohe ei taibanud. Ülestõusu käik:
· 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed Saaremaale, kasutades ära külmunud merejääd. Rünnati kindlustatud linnust Karjas, mis suurte kaotustega vallutati, saarlaste kuningas Vesse poodi. Soojad ilmad aga sundisid ordu lahkuma. · 1345. aasta alguses koondas Liivi ordu väed Saaremaale, peatuti 8 päeva Karjas, ümbruskond rüüstati täiesti paljaks, viimaks saarlased alistusid ränkade tingimustega lepinguga. · Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitlus jätk, selle lõppvaatus. Tulemused: 1. eestlaste kaotus 2. Taani müüs 1346.a. oma valdused Saksa ordule, kes andis need alad 1347.a. valitseda Liivi ordule 3. Liivi ordu autoriteedi tõus Vana-Liivimaal ainukene tõeline sõjaline jõud 4. sakslased muutusid julgemaks, hoogustus mõisate rajamine 5. kasvasid talupoegade koormised, eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi Maarahvas 14.-16. sajandil:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid