Diktatuurid Euroopas (4)

Diktatuuri tekkimise põhjused:
* muutused ühiskonnas – keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele
* sõja mõju – pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist
* pettumine Versailles ’ süsteemis – vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada
* majanduslikud raskused – majanduskriis röövis inimestelt lootuse , toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada.
* valimiskünnise puudumine – parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid.
 
Totalitaarne riik:
-Võim kuulub ühele parteile
-kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle
- hirmutamine ja inimõiguste rikkumine
Autoritaarne riik:
-Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi
inimeste kätte, kes muudavad seadusi
-Rahvas ei saa valitsemisel osaleda
-ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine
 
Diktatuurile iseloomulik:
* puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus
* juhikultus
* partei liikmete eelistamine. Ainupartei
* piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi
* ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest
* hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine
* võimsad sala- ja julgeoleku teenistused
 
Kommunistlik venemaa
- Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953.
- 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolševikud (Lenin)
- 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV - Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik
- 1922 moodustati NSVL
- 1936 uus põhiseadus
- 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil. Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas.
 
Sõjakommunism:
-Toiduainete riigile andmise kohustus
-Üldine sunduslik töökohustus
-Tööstusettevõtete riigistamine
-Toiduainete normeerimine ja tasuta jagamine
 
Uus majanduspoliitika - NEP:
-1921. aastast
-Kindlaksmääratud maks
-Kauplemise vabadus
-Taastati eraettevõtlus
- Lev Trotski – Punaarmee; Stalini peamine konkurent
- V.I.Lenin – nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht
- Vjatšeslav Molotov – Stalini ustav abiline . 1930-1941 Nõukogude liidu valitsusjuht
- Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin: industrialiseerimine , loobuti NEP’i poliitikast , plaanimajandus.
- Vilja sunduslik riigile andmine; kollektiviseerimine : põllumajanduslik suurtootmine .
- GULAG – vangilaagrite süsteem nõukogude liidus
 
 
 
 
Fašistlik Itaalia
Benito Mussolini . 1883-1945. sündinud Itaalias. Duce . Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943. töötanud õpetaja ja ajakirjanikuna. Sõdis I m.s.
- 1871 loodi ühtne riik
-              Esimeses maailmasõjas ei suutnud Itaalia armee näidata erilist sõjalist oskust, mitmel korral sattuti raskesse olukorda, mis sundis liitlasi plaane muutma. Pärast sõja lõppu ei saanud Itaalia algul Antanti lubatud uusi valdusi, neisse suhtuti üleolevalt. Sellest tekkis soov muuta oma maa suurriigiks.
-              Rasketes oludes moodustati väike rühmitus-Võitlusliit kuhu kuulusid endised sõjaväelised ja töötud- kutsuti fašistideks. Peagi muutus see Rahvuslikuks Fašistlikuks parteiks, mille juhiks Benito Mussolini.
-              Fašistid lõid relvastatud salke- mustsärklased, kes võitlesid kommunistide ja kurjategijatega.
-              Mussolini pidas rahvust tähtsamaks kui üksikisikut või ühiskonnaklassi, see õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ja nende ohverdamine on riigi ja rahvuse nimel õigustatud.
-              Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ning mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks.
-              1921 saavutas parlamendivalimistel võidu fašistlik partei
-              1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik
-              1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fašistliku diktatuuri kinnistamine
-              võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu
 
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa
Adolf Hitler – 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea . Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis , kus kirjutas raamatu ’ Mein Kampf ’. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu.
- 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei; Natsionaalsotsialstlik Saksa Töölispartei- NSDAP
- 1922 sõlmiti Rapallo leping. Saksamaa-Venemaa
- NSDAP ülesandeks taastada Saksamaa võimsus pärast kaotust I maailmasõjas
- Hitlerlased lõid pruune särke kandvad rünnakrühmlased- SA(sõjaväeline organisatsioon ), kes hirmutasid juute ja kommuniste.
- 1932 parlamendivalimistel sai natsionaalsotsialistlik partei üle kolmandiku saadikukohtadest
- 1933 sai Hitler Saksamaa riigikantsleriks
- 1933 pärast Riigipäevahoone pōlengut, milles süüdistati kommuniste, loodi üheparteisüsteem, kõik erakonnad peale NSDAP saadeti laiali- hitler valitsusjuht
- 1934 pärast Hindenburgi surma sai hitlerist ka riigipea- muutus diktaatoriks
- 1935 jõustus mitu juutide õiguste piiravat seadust - Nürnbergi seadused
- 1934 ’pikkade nugade öö’, tapeti mitmed tähtsamad SA juhid
- 1935 seati sisse üldine väeteenistuskohustus, taastati saksa sõjavägi- Wehrmacht
- 1936 saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni
- 1938 ’Kristallöö’- juutide vastane rüüsterünnak
SS- algul hitleri ihukaitsevägi, hiljem iseseisev sõjaväeline organisatsioon
Gestapo – riiklik salapolitsei. Kontrollis inimeste meelsust
 
Industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine
Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine – talude vägivaldne liitmine ühismajanditeks ehk kolhoosideks
Plaanimajandus – majanduse suunamine ja kontrollimine riigi poolt ning riigile ja ettevõtetele kohustuslike plaanide koostamine
Interventsioon – vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse
Diktatuur – üksikisiku, väikese grupi või partei piiramaru võim
Kolhoos – põllumajanduslik ühismajandus Nõukogude Liidus, moodustati talude vara vägivaldse liitmisega
Propaganda – info sihilik levitamine, eesmärgiks panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust