Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on erisused ?
Mida tähendab tippjuhtimine keskjuhtimine esmasjuhtimine?
Kuidas on need omavahel seotud?
Milliseid oskusi peab juht strateegia kavandamisel omama?
Kus on organ Praegu?
Milline tahab organ Olla 3 a pärast?
Millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada?
Mida nimetatakse juhtimises planeerimiseks või kavandamiseks?
Mida tähendab lai mida kitsas juhtimisulatus ?
Mis on ettevõtlikkus algatamisvõime?
Milliseid erinevaid võimu allikaid oskad välja tuua?
Mis on tsentraliseeritud juhtimine mis detsentraliseeritud juhtimine?
Milline peaks olema personalipoliitika ettevõttes?

Lõik failist

Juhtimine
Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused

Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid.
Organisatsioon on inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonil on 4 põhilist koostisosa : 1)inimesed, 2)tegevused, 3)siseehitus 4)ainelised ja rahalised varad . Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osasid.
Eesmärgid:
Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi.

Mis on juhtimine, selle olemus ja definitsioon.
Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil.
Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine.
Definitsioon:

kooskõlastada tegevusi

korraldada inimeste töid

juhtida organisatsiooni talitlemist

Juhi peamised oskused ja omadused.
Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma:

Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada arvutiprogramme, teada organisatsiooni põhitegevusega seotut, juhatada koosolekut jne.

Suhtlemisoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd jne.

Kontseptuaalsed oskused - oskus saada üldpilt organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast.
Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale.
Juhi omadused: a) Edevus b) Empaatiavõime c) Julgus d) suhtlemisoskus

Juhi funktsioonid.
4 Põhilist funktsiooni:
1)Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega.
2) Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur.
3) Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pingutusi tegema.
4)Kontrollimine on standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt kehtestatud standarditele ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine.
Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, et eesmärgid saavutataks kõige efektiivsemal moel. Ressursid jagunevad inimressursiks, rahalisteks vahenditeks, füüsilisteks vahenditeks ja inforessursiks.

Juhi omadused – hea juht vs halb juht. Mis on erisused ?
Hea juht peab saavutama , et inimesed tuleksid tema ideedega kaasa, järgneksid talle. Sisuliselt on tegemist mõjutamisega. Juht peab tagama selle, et inimesed hakkaksid tegema seda, mida neile tegelikult võibolla ei meeldigi teha, ja et see tegevus hakkaks neile meeldima. Hea juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele. Hea juht pöörab tähelepanu nii tootmisele, kui ka inimestele.
Halb juht on autokraatne, tema peamiseks relvaks on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Otsustab ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides.

Mida tähendab tippjuhtimine, keskjuhtimine, esmasjuhtimine?
Tippjuhtimine – strateegiline tasand - on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine.
Keskjuhtimine – taktikaline tasand - on tegelemine strateegiast lahtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpoolsaavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on enamasti spetsialistide tegevuse suunamine.
Esmajuhtimine - operatiivne tasand - on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises.

Motivatsiooniteooria ja juhtimine. Kuidas on need omavahel seotud?
Motivatsioon on inimese sisemised ajendid , põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema.
Väline motivatsioon- on seotud käegakatsutava tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused.
Sisemine motivatsioon – on seotud psüholoogiliste vajaduste rahuldamisega: rakendada oma võimeid , olla tunnustatud.
Motivaatoriks juhtimisel põhiliselt on:

saavutusvajadus – vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uutega;

võimuvajadus – vajadus mõjutada inimesi ja olukordi , olla tähelepanu objektiks;

kuuluvusvajadus – vajadus osaleda rühma töös, olla seotud teiste inimestega;

asjatundlikkus – tahe oma võimeid arendada ja esilekerkinud takistusi loominguliselt ületades jõuda asjade sisuni.
Kui juht rahuldab töötaja tunnustusvajaduse, suurendab töötaja rahulolu.

Strateegiline juhtimine. Milliseid oskusi peab juht strateegia kavandamisel omama?
Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia. Juht peab peamiselt arvestama pikaajaliste eesmärkide prioriteetsust ressursside rakendamisel ja organisatsiooni arendamisel. Strateegia peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele: Kus on organ. Praegu? Milline tahab organ. Olla 3 a pärast? Millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada?

Mida nimetatakse juhtimises planeerimiseks või kavandamiseks?
Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult.

Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna.

Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad.

Mida tähendab lai, mida kitsas juhtimisulatus ?
Lai juhtimisulatus on kõige mahukam, ulatuslikum ja tähtsam tegevus või tegevused, mis kuuluvad
juhtimise põhitegevuste hulka. Juhtimise põhitegevused koosnevad omakorda kitsapiirilisest juhtimisulatusest või toimingutest, mis näitavad, mida tuleb osategevuste sooritamisel ja missuguses järjekorras teha, andes igale osategevusele kindlatest järkudest koosneva menetluse kuju.

Mis on ettevõtlikkus, algatamisvõime?
Ettevõtlikus on isikuomadus , mis väljendab inimese võimet ja tahet tegutseda. See kätkeb soovi unistada ja eesmärke püstitada, oskust leida esilekerkinud probleemidele lahendusi ja viia alustatu lõpule. Algatamisvõime on julgus algatada ettevõtmisi ja võtta vastutus tehtu eest.

Selgitada oma sõnadega juhi ja liidri erinevusi.
Liidriks saab inimene, kes suudab gruppi kõige rohkem mõjutada ja edendada. Juht töötab aga ametlikult.

Selgitada kontrollimise protsessi etappe ?

Eesmärkide ja standardite valjatöötamine, eeldusel et ollakse eesmärkidele pürgimisel järjekindel ja et see ongi ainus prioriteet .
Töötulemuste mõõtmine.
Tulemuste võrdlemine standartiga.
Korrektiivide sisseviimine

14.Otsustamisprotsess ja otsuste liigid. Otsustamisprotsess.
Protsess (Oluliste otsuste puhul):

Probleemi tunnetamine

Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine

Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine

Sobiva variandi valik

Otsuste ellurakendamine

Tulemuste hindamine ja tagasiside
Otsuste liigid:

Bürokraatlik – iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur

Professionaalne-kollegiaalne – toimub kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus

Poliitiline – Lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis

Erinevad otsustamistehnikad.
a) INDIVIDUAALSE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD
b) GRUPIVIISILISE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD
1) ajurünnak – 45min kuni 1,5h, põhimõte on selles, et iga pakutud idee tekitab teistes uusi mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud. Tulemuseks saadakse kategooriate süsteem.
2)Gordoni meetod – Vaadeldakse probleemi eri osapoolte vaatenurgast lähtudes. Nt. Kuritegevus : kannatanu, kurjategija, politsei.
3)faasivahetuse meetod – grupid teevad vaheldumisi läbi mõlemad faasid :üks grupp pool tundi genereerib ideid ja järgmine pool tundi kritiseerib, teine vastupidi.

Õigused, kohustused, võim ja vastutus. Mida tähendab ja millises osas need mängivad rolli juhtimises?
Võim on juhi võime mõjutada alluvate tegutsemist ja käitumist, laskmata alluvatel ebasoovitavalt mõjutada enda tegutsemist ja käitumist.
Kohustused on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud tööde, toimingute ja ülesannete kogum, mida üksikisikul tuleb täita.
Õigused kujutavad võimu otsuste langetamiseks, korralduste andmiseks ja sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks.
Vastutus on teiste poolt määratud või endale võetud tööde sooritamise või ülesannete lahendamise kohustus.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused #1

Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused #2

Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused #3

Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused #4

Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused #5

Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused #6

Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anaxuna Õppematerjali autor

Juhtimine organisatsioon töötaja tahe julgus motivatsioon karistus

Sarnased õppematerjalid

docx

Juhtimine

1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Peamiseks mõtteks on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Vähemalt 4 koostisosa: Inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osi. (Eesmärkide saavutamise keskkond). Eesmärgiks on anda tulemuse, peab alustama tulemuste kavandamisega ning suunama ja korraldama kõik oma varad nende saavutamiseks. 2. Mis on juhtimine, selle olemus ja definitsioon? Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. On inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks, et rakendada organisatsooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhti

Juhtimine

docx

Juhtimise kontrolltöö kokkuvõte

jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Organisatsiooni kõige suurem vara, väärtus ja jõud peitub temasse kuuluvates inimestes. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Juhtimise ülesanded - kooskõlastada tegevusi, korraldada inimeste tööd, juhtida organisatsiooni talitlemist. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud ehk menetlused, mis tähendavad osategevuste ja toimingute sooritamise laadi. Juhtimistasandid: erialajuhtimine tööjaotuse tagajärjel tekivad kitsamad tegevusvaldkonnad , üldjuhtimine eesmärkide saavutamiseks erialavaldkondade üheks tervikuks kokkusulatatu. Juhtimisalane tööjaotus:

Juhtimine

odt

Juhtimise kordamisküsimused ja vastused

Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi

Juhtimine

docx

Juhtimise alused

lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4. Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Samuti on üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor (1911). 5. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötajaid tuleb hoolega valida (et oleks tema oskused ja võimed talle antud tööga vastavad). 3. Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd

Juhtimise alused

docx

Juhtimise alused - slaidid piltidega ja kahed eksamiküsimused

Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine

Juhtimispsühholoogia

doc

Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid

1. Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid 2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12

Juhtimispsühholoogia

doc

JUHTIMISALUSTE II KT

suunade järgi spetsialiseerunud alajaotistest (osadest). Nendel on olemas autonoomia oma otsustest ja lahendustest omavad oma käsutuses raamatupidajaid ja marketingi töötajad. Multidivisjooniline struktuur keskendub pigem ettevõtte väljundile kui sisendile, selles mõttes, et struktuur on ehitatud põhiliselt toodete ümber, mitte arvestades seisundit, st ressursse ja teadmisi, mida on nende loomiseks tarvis(tegevusliinide järgi). 12. Juhtimisulatus Juhtimise ulatus tähendab alluvate arvu, kes alluvad otseselt antud juhile või järelvalvajale. See ei tähenda kogu alluvate hulka, vaid neid töötajaid, kes otse teatavad ilma mingite vahetasanditeta sellele juhile. V. A. Graicunas arendas matemaatilise kuju jutimise ulatuse mõõtmiseks. R=n(2 /2+n-1) kus n on otseste alluvate arv ja R näitab kui palju tähelepanu on antud arvu alluvate puhul vaja juhil pühendada alluvate juhtimiseks

Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine

108

doc

Organisatsioon ja juhtimine

Et selle ülesande täitmisega edukalt hakkama saada, on ühest küljest vaja omada teadmisi eri lähenemisviisidest juhtimisele (klassikalised, käitumuslikud, tehnoloogilised jt), teisest küljest aga vallata juhi töös vajalikke oskusi (kavandamine, suhtlemine, otsustamine jt). Juhi huvide ja toimingute raskuspunkt sõltub tema asukohast organisatsioonis. Organisatsiooni juhtimine, samuti juhtimine organisatsioonis lähtub inimesest ja on suunatud inimesele, st juhtimise subjekt on inimene ning objekt on tegevus (protsess). Juhtimine tekib seal, kus inimeste vahel esineb tööjaotus ning sellest tulenevad võimu- ja alluvussuhted. Keskne on asjaolude ettenägemine, sündmustesse sekkumine, nende sobiv suunamine, uuenduste läbiviimine ja väärsammude ennetamine. Juhtimine peab olema kellegi või millegi teenistuses, juhtimine ei ole eesmärk omaette. Juhtimisel tuleb alati silmas pidada organisatsiooni varade seisundit ja kasutamist.

Majandus

Rohkem sarnaseid