Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Katariina II (0)

1 Hindamata
Punktid




Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Katariina II Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass     Harjumaa 2020 1


SISUKORD: Sisukord...................................................................................................................
........................................................ 2 Katariina varajane valmisolek troonile 
tõusmiseks..................................................................................... 3 Katariina II 
valitsejana................................................................................................................
.............................. 4  Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning 
allikad.......................................................................................... 5  2


Katariina varajane valmisolek troonile tõusmiseks Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) sündis 2.mail 1729.aastal 
Pommeri Stettinis. Tema isa Christian August teenis seal Preisi kindralina. 
Sophie’ t peeti tahtejõuliseks, elavaks, ärksaks ja enesekindlaks. Tal näis olevat 
enesearendamiseks vajalikke omadusi ning teda valmistati ette juba maast ja 
madalast õukonnaeluks. Tema ema nägi palju vaeva, et tütrest kangekaelsust 
välja rookida, kuid suurt kasu sellest ei olnud.  Sophie oli tavaline väike tüdruk, kes kuulus oma kehaehituse ja loomulaadi 
poolest pigem naaklevate külalaste kui „peente” õukonnavõsude hulka. Isa 
ilmutas mõistmist ja Sophie tohtis tänaval teiste omasugustega mängida. Kuid 
ühes asjas ei teinud vanemad järeleandmisi : nimelt kasvas ta pastor Friedrich 
Wagneri juhatusel rangelt luterlikus usus ning pidas tõsimeeli kinni kõigist 
sellega seotud hoiakutest ja kohustustest.  Nii kasvas Sophie kuni oma kümnenda eluaastani vabalt ja ilma eriliste rõõmude
ja muredeta.  Ta kasvas kenaks, saledaks ja armsaks tüdrukuks.  1739.aastal võtsid vanemad ta kaasa perekonnapeole Kielis. Seal kohtas ta 
esimest korda poissi, kes pidi saama tema õnnetuseks : Karl Peter Ulrich von 
Holstein-Gottorpi, Rootsi ja Venemaa troonipretendenti. Sophie mõtles juba sel 
ajal oma tulevikule, abielule, oma kohale ühiskonnas. Ta ei tahtnud mingil juhul 
mõne kolkavürsti kõleda lossi armetus hämaruses alla käia.  Kuningannaks saada polnud just kõige viletsam väljavaade maa peal. Ema 
külastas oma venda Lüübekis, kes oli määratud orvuks jäänud hertsogi 
kasvatajaks, ja kui Jelizaveta I Petrovna 1741.aastal Venemaa troonile astus, tegi
Sophie ema suuri pingutusi, et valitaks just nimelt tema laps, ise teadmata, kas 
see end äragi tasub. Siiski saatis Sophie ema tütre portree Sankt Peterburgi, 
ning 1.jaanuaril 1744.aastal saabus neile kiri, kus paluti emal ja tütrel kiirelt 
Venemaale minna. Sophie ema haaras nüüd hirm ,mida ta oli teinud. Sophie isa oli vastu tütre 
välismaale laskmisele. Otsustamist ei teinud ka kergemaks see, kui saabus kiri 
Preisi kuningalt Friedrich II-lt, kes nõudis et ema teeks kõik võimaliku, et Sophie
Karl Peteriga abielluks ja aitaks Venemaa poliitika preisisõbralikumaks muuta. 
Sophie jaoks oli probleem lahendatud juba enne, kui tema vanemad otsusele 
jõudsid. Ta tahtis saada Venemaa keisrinnaks.  Karl-Peteri ja Sophie puhul ei mänginud mingit rolli nende enda vaba tahe. Nad 
nõustusid, kuigi kummagi motiivid olid erinevad. Karl-Peter alistus algusest 
peale oma saatusele, Sophie oli kõigeks valmis, et ainult krooni pähe saada. Stettinist algas reis, kust enam tagasipöördumist ei olnud. Isa ei näinud enam 
oma tütart kunagi, sest suri aastal 1746.  Sophie ema- reisi ajal nimega 
Krahvinna von Rheinbeck – alustasid oma viis nädalat kestvat reisi Venemaale, 
et keisrinnat heategude eest tänada.  3


Katariina II valitsejana  20.veebruaril jõudsid ema ja tütar Moskvasse, kus neid tervitas keisrinna 
Jelizaveta isiklikult. Seal kohtus ka ta oma tulevase mehe – Peetriga, kes 
tunnistas ausalt, et on armunud hoopis preili Lopuhhinasse, kuid täidab tädi 
soovi, abielludes Sophiega.  Sophie elas kiirelt oma rolli sisse. Ta õppis usinalt vene keelt, ajalugu ja kultuuri
– seda kõike Jelizaveta ja õukonna rõõmuks. Sophie õigeusku astumine oli 
määratud 1745.aasta 28.juunile. Siis võttis Sophie vastu uue usu juba sisemisest
veendumusest, osaledes tseremoonial loomuliku väärikusega, pälvides sellega 
keisrinna ja õukonna tunnustuse.  Sellest hetkest alates oli tema nimi Jekaterina Aleksejevna (Katariina), ning ta 
võttis vastu Venemaa suurvürstinna tiitli.  Järgmisel päeval toimus Katariina kihlumine Peetriga. Selleks oli Jelizaveta 
näinud palju vaeva ning korraldanud suurejoonelise idamaises stiilis kihluspeo – 
ainuüksi sõrmused maksid juba 50 000 taalrit. Nooruke suurvürstinna puistati 
hinnaliste kingitustega üle.  Jelizaveta  määras ka Katariinale isiklikud 
õukondlased ja ka suhted Peetriga olid algul head. Katariina ei pidanud teda küll
ideaalseks abikaasaks, kuid kavatses teda ise vormida.  Noorpaari õnne pani tõsiselt proovile 1744. aastal Peetri haigestumine 
rõugetesse, mis tema välimust lõplikult moonutas. Senimaani oli Katariina 
tundnud poisi vastu suurt sümpaatiat, kuid nüüd algas mõlemapoolne 
võõrdumine, mis kasvas üle avalikuks vaenuks. Jelizaveta mõistis Katariina 
haletsust, kuid ei soovinud neiut ka minema lasta. Seetõttu hakkas ta üha enam 
survet avaldama ning pulmi planeerima. Pulmad toimusid 21.augustil aastal 
1745.  Nii läksid nädalad ja kuud, mõlemad ei ilmutanud teineteise vastu mingitki huvi. 
Sooviti täita vaid keisrinna soovi. Peeter jäi lõpuks Venemaale võõraks, Katariina
seevastu osutus andunuks ja vagaks ning jälgis ülima hoolikusega õigeusu 
reegleid. Ta õppis vene keelt, ajalugu ja tutvus vene rahva kommetega.  1750.aastate alguses, kui Katariina seaduslik abikaasa ei olnud ikka veel 
näidanud üles naise vastu kiindumust, hakkas Katariina otsima tähelepanu 
mujalt. Tema esimeseks armukeseks oli Sergei Saltõkov, kes oli ise ka samuti 
abielus. Katariina poeg Paul, kes sündis 20.septembril 1754, oli üsnagi kindlalt 
Saltõkovi poeg, kuid Peetri tädi, keisrinna Jelizaveta, eraldas ema ja lapse 
teineteisest, et Paulist troonipärija vormida. 4


Nii oli troonipärijate puhul kombeks, kuid see murdis Katariina südame ning ta 
tundis end julmalt hüljatuna. 1761.aasta detsembris, kui keisrinna Jelizaveta suri, päris trooni Peeter III, kuid 
üsna ruttu hankis ta omale ohtlikke vaenlasi. Ta käitus oma tädi matustel 
lugupidamatult, hõivas õigeusu kiriku maid, ajas rumalat välispoliitikat ja 
vihastas välja armeejuhid. Katariina põlgas uue tsaari käitumist, ning oli rõõmus
kui tema armuke Grigori Orlov plaanis koos oma vendadega riigipööret, et 
troonile tõsta Katariinat.  Riigipööre läks läbi ning Katariina krooniti keisrinnaks 22.septembril 
1762.aastal. Talle oli omane soov viia oma eesmärgid täide nii vähese vägivalla 
ja sunniga kui võimalik.  Ta tegutses alati vähimagi religioosse või poliitilise 
fanatismita. Rahvastikupoliitika oli tema lemmikteema, ning et ka Siberi tühjad 
alad elanikest kubiseksid, asutas ta religioosse seire aparaadi ja lubas 
poolametlikult mittevenelastest elanikele segaabielusid ja polügaamiat.  Katariina II soosis valgustust, tema valgustatud absolutismi poliitika taotles 
kogu Vene impeeriumi moderniseerimist ja unifitseerimist. Kavast tulenevalt 
vähendati tunduvalt Balti provintside senist eristaatust: kaotati tollipiir Eesti- ja 
Liivimaa ning Venemaa vahel ning kehtestati ülevenemaaline maksusüsteem 
(pearahamaks) — sellega seoses viidi siinmail esmakordselt läbi ka 
ülevenemaaline hingerevisjon. 1796.aasta septembris sai Katariina surmava ataki. Ta elas küll veel mõned 
tunnid peale seda, kuid ei jõudnud siiski troonipärija kohta otsust öelda, ning 
suri. Kokkuvõttteks: Katariina II peetakse päras Ivan Julma ja Peeter Suurt olulisimaks isiksuseks 
Venemaa valitsejatroonil. Teda on ülistatud kui suurt valgustajat ja reformijat. 
Teda on laidetud ka egoismi, poolikute reformide ja reformistlike ideaalide 
hilisema hävitamise pärast. Venemaal on on olnud palju naisi, kes on kas 
valitsejana, regentidena või tsaaride abikaasadena dünastia ning kogu maa 
kultuurilisele ja poliitilisele arengule mõju avaldanud. Katariina II ületas neid 
kõiki vaimu, julguse, iseloomu, töökuse, otsustusvõime ja edukuse poolest.  Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamatud : „Venemaa tsaarinnad” - Autor: Jena, Detlef         „Katariina II : meelelisus ja poliitiline võim” – Autor Gala Naumova „Kuninglikud armastuslood : tõeline armastus kuningakodade suletud uste taga” –          Autor Paul, Gill Estonica : Entsüklopeedia Eestist : http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710-
1850_Balti_erikord/Valgustus_ja_valgustatud_absolutism/
5


  6

Document Outline

  • SISUKORD:

Referaat Katariina II #1 Referaat Katariina II #2 Referaat Katariina II #3 Referaat Katariina II #4 Referaat Katariina II #5 Referaat Katariina II #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 379323 Õppematerjali autor
Katariina II peetakse päras Ivan Julma ja Peeter Suurt olulisimaks isiksuseks Venemaa valitsejatroonil. Teda on ülistatud kui suurt valgustajat ja reformijat. Teda on laidetud ka egoismi, poolikute reformide ja reformistlike ideaalide hilisema hävitamise pärast. Venemaal on on olnud palju naisi, kes on kas valitsejana, regentidena või tsaaride abikaasadena dünastia ning kogu maa kultuurilisele ja poliitilisele arengule mõju avaldanud. Katariina II ületas neid kõiki vaimu, julguse, iseloomu, töökuse, otsustusvõime ja edukuse poolest.

Sarnased õppematerjalid

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree
15
docx

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur: Naise portree.

Sophiet igati esinduslikust küljest välja näidata. · 9ndaks veebruariks jõuavad Moskvasse, kus pidid toimuma Peter Ulrichi 16-nda eluaasta pidustused. Keisrinna Jelizaveta · Peatükist selgub, et Jelizaveta ei pretendeerinudki tegelikult troonile, vaid tegi seda puhtalt olude sunnil. Vastasel korral oleks teda ennast oodanud nunnaks kloostrisse saatmine või ühes lähedastega tagakiusamine. · Esimeseks troonipärijaks sai Katariina I ehk Peeter I abikaasa. Suri 1727 aastal. · Katariina I surma järel krooniti keisriks 11- aastane Peeter II, kes oli Peeter I pojapoeg. Paraku suri 3 aastat hiljem rõugetesse. Järgmiseks troonipärijaks pidigi tegelikult olema Jelizaveta, kuid ta ise leidis, et on selleks liiga noor ning polnud pärilusest huvitatud. · Venemaa Ülemsalanõukogu valis järgmiseks troonipärijaks Kuramaa hertsoginna Anna. Valitses 11 aastat ning suri 1740-ndal aastal.

Ajalugu
Katariina II
6
odt

Katariina II

tütrena. Saksamaa väike vürsti printsess valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil võttis Sophie vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina kuna ta oli Venemaa keisririigi troonipärija suurvürst Pjotr Fjodorovitsi pruut. 29. juunil toimusKatariina ja Pjotr Fjodorovitsi kihlus. Abielu sõlmiti 21.august 1745 aastal. Katariina ja Pjotri abielu oli sõlmitud riiklikul kaalutlusel, abielu ei olnud tundeabielu ja kummalgil abikaasal olid oma niinimetatud favoriidid. Abielust sündis 1754. aastalpoeg, suurvürst Paul Petrovits ja hiljem tütar Anna. Pärast seda süvenes Katariina nümfomaania ja viis suhteni

Ajalugu
Katariina II
7
doc

Katariina II

1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega

Ajalugu
Katariina I
6
wps

Katariina I

d'Alembert'I, D.Diderot' ja Voltaire'iga, kirjutas artikleid, komöödiaid ja lastejutte ning andis 1769-70 välja satiiriajakirja. Hiljem vastustas ta progressiivseid ideid, jälitas vene eesrindliku ühiskonna mõtte pooldajaid (N.Novikovi, A.Radistsevit jt.) ja toetas Euroopa tagurlust, kes püüdis lämmatada Suurt Prantsuse revolutsiooni. Allikas rahvasuu: Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises pakases) külma vett peale, et nad jäätuksid surnuks. Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga

Ajalugu
Katariina II valitsemiseaeg Venemaal
6
doc

Katariina II valitsemiseaeg Venemaal

Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma

Ajalugu
Katariina II
2
odt

Katariina II

Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 1762­1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga

Ajalugu
Kokkuvõte Katariina II elust
6
docx

Kokkuvõte Katariina II elust

klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter

Ajalugu
Katariina II Valgustatud Valitseja
19
doc

Katariina II Valgustatud Valitseja

Tallinna Polütehnikum TA-O9 Referaat Katariina II Valgustatud Valitseja (02.05.1729-17.11.1796) Katrin Adamson Tallinn 2009 2 Sisukord: o Sissejuhatus 3 o Elukäik 4 o Võimuletõus ja valitsemisviis 5 o Katariina II ja Eesti 7 o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16 o Kasutatud kirjundus 17 3 Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun