Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triinukaldas
Õppematerjali autor
Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja vajalikuks osaks.Sõda oli põhjendatud, kui seda peeti enesekaitseks,õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda peeti ebaõiglaseks. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siis nende poolt esile kutsutud.Alates 1495. aastast peeti suurriikideks Prantsusmaad, Inglismaad, Austria- Ungarit, Hispaaniat,1721.aastast Venemaad ja 1740 aastast Preisimaad. Sama sajandi jooksul said Euroopas sõduriks 10-12 miljonit inimest. Palgasõdurite hiilgeaeg 15. sajandil hakkas keskaegse rüütliväe osatähtsus oluliselt vähenema ning asemele astus palgaarmee.Rikkkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata ja samal ajal vajas ka kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja ell pöördus valitseja sõjaväeliste eraettevõtjate poole pakkumisega vastu võtta rügemendiülema patent. See oli leping ,millega kohustati kindlaks ajaks moodustama
15. sajandil keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsuse vähenemine Euroopa sõjanduses. Ühiskonna üldine majanduslik edenemine Kuningavõimu tugevnemine, mis vajas kindlat kaitset. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks. Üldiselt vabatahtlikult. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse: vabad talupojad, laostunud rüütlid, linlased, teiste seisuste esindajad ja välismaalased (eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt e
Sõjandus valgustusajastul Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Mineviku ühiskondlik arvamus ei suhtunud sõdadesse eitavalt, neid peeti ühiskonna normaalseteks ja vajalikuks osaks. Nii on isegi Martin Luther tõdenud, et `sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine ja iga teine töö'. Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik edenemine ni
Sõnadade on oluliselt mõjutanud inimese ja ühiskonna arenut.Sõdu on peeti normaalseks ja vajalikuks,et vallutada endale uusi valdusi ja kooloniaid.Matrin Luther on tõendanud,et sõda on niisamavajalik ja kasulik nagu söömine ja joomine või iga teine töö.Kuigi peeti põhjendatuks vaid siis,kui soda alustati õiguspärase omandi tagasinõudmisel või enesekaitseks.15.sajandil hakkas keskaegse rüütlikaitseväe osatähtsus Euroopas vähenema selle asemel tuli palgaline sõjavägi.18.sajandil Euroopas domineerisid sõjad.Sõda oli tollal väga tugevalt seotud ühiskonna arengule. Teaduses tehti palju uusi avastusi ja leiutati väga palju uusi asju,mis on ka kasulikud ja vajalikud tänapäeval. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal 3
sõjaväele tuginedes tegi Rootsist suurriigi. Sõjaväelasele anti maatükike ja maja. Markii de Louvois nime all tuntakse Prantsusmaa sõjareformijat, kelle tegelik nimi oli Michel Le Tellier. Kehtestati range distsipliin ning hakati palka maksma. Preisi sõjareformaatoriks oli Friedrich II , kes kehtestas range distsipliini ning arendas kogu sõjatehnikat pidevalt. Prantsuse revolutsiooniga kaasnev sõjandus Prantsuse revolutsiooni ajal polnud vana sõjapidamisviisi rakendamine enam võimalik ning ainus väljapääs oli värvata sõjaväkke vabatahtlikuid. Vabatahtlikke värbamine tõi paratamatult kaasa muutusi sõjaväekorralduses. Revolutsiooniarmees ühendus vanaaegne professionaalsus rahva entusiasmiga ning sõjandusuuendused muutsid väe mobiilsemaks ja efektiivsemaks. Lazare Carnot, kes oli prantsuse sõjaväeformaator, arvas, et parim taktika on lüüa vaenlast massiga
................... 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .............................................................................................................................. 9 Tähtsamad muutused............................................................................................................................ 9 19. sajandi teadus....................................................................................................................................... 11 Arstiteadus..............................
Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kindel tseremoniaal ning etikett. Nt oli saadik kohustatud kuulama Tema Pühadust püsti seistes ja paljastatud peaga. Tseremoniaali kujunemises oli tähtis osa rahvusvahelistel õigustel. Need pani kirja Hugo Grotius ja saadiku põhiõigusteks olid: 1) õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud; 2) saadiku ja ta kaaskonna isiku ning vara puutumatus. Vene diplomaatia reeglid. Venemaa Lääne- Euroopas kehtestatud reeglitega kaasa ei läinud. Vene saadikutena kasutati esialgu hoopis kreeklasi ja itaallasi, siis aga moodustati Saadikute Prikaas ning 16.-17. Saj peeti juba kinni mõnest diplomaatilise suhtlemisereeglist. Välismaale saadetud esindajale anti Saadikute Prikaasist kaasa juhised: 1) Vene saadikud polnud lubatud enne audientsi välismaa valitseja juures vestelda ministrite ja teiste välispoliitiliste ametnikega; 2) Vene saadik ei tohtinud viibida
Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee...........................................................................9. 4. Sõjaväe eliit..............................................................................9. 5. Massiarmee loomine ja tehnika areng.....................................11. 6. 17.-19.saj Teadus............................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid