Must Surm (0)

Tallinna Ülikool
Ajaloo Instituut
Must Surm
Referaat
Birgit Nurmela
AI-11
Tallinn 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Must Surm 4
Eellugu 4
Katku levik 4
Kannatajate piin, raev ja vägivald 5
Brotherhood of flagellants 5
Juudid 6
Guy de Chauliac 7
Katku olemus 7
Alternatiivid 8
Must Surm kultuuris 8
Tagajärjed ja tulemused 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Oma töös teen ma ülevaate Musta Surma levikust üle kogu maailma ning mida see endaga kaasa tõi. Samuti kirjutan katkubakterist, levikust ning üldisest katku olemusest ning teadlaste vaidlusest sellel alal.
Põhirõhk on suunatud inimestele-kannatajatele, kes püüdsid elada oma tavalist elu ajal, mil inimesed ümberringi surid ning sellele ei tundunud lõppu tulevat. Millised olid rahva toimetulekuviisid kui surm oli ukse taga. Oluline on teada, milline oli mõttemaailm ning kuidas tõlgendati sellist kohutavat epideemilist puhangut ning keda oli selles süüdistada.
Lõpus toon ära ka positiivsed jooned, mis said alguse katkuleviku taandumisega ning samuti kohutavad tagajärjed, millest ei suudetud toibuda ligi sada aastat. Samuti selle, kuidas on kogu mõttemaailm meieni jõudnud ning kui suurt osa selles mängib tolleaegne kroonikate kirjutamine ja kultuur üldiselt.

Must Surm

Eellugu

14. sajandi Euroopa oli vägagi jõukas. Suurlinnad kasvasid inimeste arvult ning majandus õitses. Rahutused tõi järsk klimaatiline muutus, mille tagajärjel tekkis ikaldus , näljahäda ning ka sõjad. Inimesed olid kriisis .
Inglismaa kuningas Edward III ründab Prantsusmaad ning algab Saja-aastane sõda( 1337 -1453). Kuningas otsustab oma lemmiktütre Joani panna Hispaania kuningale mehele. 1348 . aastal lahkub Joan Inglismaalt, kuhu kohutav haigus polnud veel jõudnud.
Paavsti kuuria asub Avignonis. Paavstiks on Clemens VI. Katoliku kirikut halvustati- preestreid kritiseeriti nende liigselt vaba eluviisi pärast. Vaimulikkonnas oli toimunud kõlbeline langus. Paavsti suurimaks usaldusisikuks sai tema ihuarst Guy de Chauliac.

Katku levik

Katku levik algas Hiinast kust bakter liikus edasi Kesk- Aasiasse ning 1347 . aastal jõudis välja Mongolite impeeriumini. Kogu islamimaailm nakatub kiiresti ning inimesed hakkavad massiliselt surema. Külad, mis olid ainult surnuid täis, tehti tühjaks- kaasa võeti kõik, mis võiks kasulik olla ning asjadega levis ka bakter edasi.
Mongolite impeerium avas kaubavahetuse Lääne-Euroopaga. 1346. aastal mongolid ründasid eurooplaste kaubanduslinna, kus toimus kaupade vahendamine ida- ja läänemaailma vahel. Mongolid soovisid kogu tulu endale. Linna suudeti hästi kaista ning 1347. aastal hakkas mongolite sõdurite seas levima katkupisik. Ennem kui loobuti linna piiramisest, visati oma katku kätte surnud sõdurid katapuldiga üle linnamüüri. Seda peetakse ajaloos esimeseks biloogilise relva kasutamiseks.
Katk hakkab levima kiiresti just kaubateede tõttu, peamiselt laevadega. Katku kandsid edasi kirbud, kes elasid rottide seljas . Katk levis kirbuhammustusega. Rotid pesitsesid kaubanduslaevades. Kuna bakter ei tapnud silmapilkselt, siis inimesed suutsid reisida ja haigustekitajat edasi kanda.
Esimesena jõuab pisik Sitsiiliasse. Laevad hakkavad saabuma juba haigete või surnud inimestega. Algselt ei nähta haiguses midagi erilist, sest selle sümptomid sarnanevad külmetuse omadega. Hiljem hakkavad paisuma lümfisõlmed, organite töö peatub ning võib tekkida ka veremürgitus. Ohuteguriks on see, et see on väga nakkav. Peagi ei taheta enam, et laevad maabuksid sadamas, aga haiguse peatamiseks oli juba liiga hilja .
Inimesed hakkasid massiliselt surema ning katk levis Sitsiiliast edasi Veneetsiasse ja Genovasse 1348. aasta jaanuariks. Peale Itaalia vallutamist levib kiiresti edasi Prantsusmaale, Hispaaniasse, Portugali ja Inglismaale 1348. aasta juuniks. 1349. aastaks jõudis ka Skandinaaviasse ja Venemaale, kuid Euroopas hakkas katkulaine siis juba vaibuma.

Kannatajate piin, raev ja vägivald

Inimesed olid hirmunud ja abitud. Algselt pöörduti abi saamiseks kiriku poole, aga preestrid ei osanud samuti midagi teha ning kiriku autoriteet hakkas kiiresti langema ning kukkus läbi oma tegevuses.Keskaegsele inimesele oli kohane mõelda, et see oli karistus Jumalalt, sest kogu inimkond on liiga patune ja kõlbmatu. Paljudest linnadest aeti ära lõbutüdrukud ning keelustati hasartmängud.
Valitsejad ja aadlikud põgenesid linnadest oma suvekodudesse ning tundsid ennast samuti vägagi surelikena. Inimesteni jõudis arusaam, et haigus ründab olenemata positsioonist. Lõpuks keeldusid ka preesrtid surnuid ja haigeid õnnistamast. Keskaegsele inimesele oli viimane õnnistus väga oluline, et pääseda taevariiki. Samuti ei käinud enam haigeid vaatamas doktorid ning isegi oma peres hakkavad inimesed haigest eemale hoidma.
Samuti oli probleemiks inimeste matmine. Surnuid oli päevas ligi 300-400 ning sellega kaasnes kohutav lehk. Inimesed, kes tegelesid surnutega nõudsid selle eest raha. Surm oli liiga igapäevaseks muutunud. Rahvas kuulis, et kõrval külas/linnas oli pool elanikkonnast surnud ning nad teadsid, et see jõuab ka nendeni . Põgeneda polnud kuskile ega ka abi polnud kuskilt loota . Lapsed nägid oma vanemaid suremas ning vanemad oma lapsi, inimesed leppisid sellega, et nad olid võimetud.

Brotherhood of flagellants

Kuna katku siiski peeti Jumala karistuseks, hakkasid tekkima enesepiitsutajate rühmad(brotherhood of flagellants), kes käisid läbi külade ennast piitsutades ja Jumalalt andeks paludes. Nad karistasid ennast ning niimoodi lootsid pääseda Jumala vihast.
Lihtrahva seas olid nad populaarsed , nad võeti omaks. Paavst nägi selles ohtu kirikule, kuid algselt ei teinud midagi. Enesepiitsutajaid nähti kui kangelasi ning paavst uskus, et peagi võivad nad mässe hakata korraldama .
Kohalikud kirikud, kes ei tunnustanud enesepiitsutajaid- nendesse suhtuti agressiivselt. Samuti röövisid nad kiriku vara ja ründasid juute . 1349. aastal paavsti käsuga enesepiitsutajad vangistati ja hukati.

Juudid

Eraldi olukorras olid juudid. Juuditel oli kindel kuninga luba linnas viibimiseks ning neid ei sallitud. Peagi leiti, et juudid on süüdi katkus. Kuna juutidel oli parem hügieen ning nende kogukonnad olid rohkem isoleeritud, haigestus inimesi vähem. Süüdistati, et nemad mürgitasid kaeve ja saastasid õhku. Juute piinati kaua kuni nad selle üles tunnistasid.
1348. aastal algasid esimesed tapmised Prantsusmaal- umbes 40 juuti mõrvati oma kodudes. Sellised tapatalgud levisid üle kogu Euroopa- Barcelona ning paljud Saksamaa linnad. Erfurdi mõrvad 1349. aasta märtsis, mil hävitati ligi 3000 juuti. Erfurti linna polnud katk veel jõudnud ning arvati, et kui hävitada sealsed juudid, siis haigusest pääsetakse. 1350. aastal laastas katk linna ning ligi 16 000 inimest suri 10 nädalase perioodiga. Eelnevalt olid toimunud veel Baseli tapatalgud, kus 600 juuti pandi puust küüni ühel eraldatul saarekesel Rhine-i jões ning see süüdati põlema. Baseli linn pani juutidele peale keelu, et nad ei tohi sinna linna siseneda järgmise 200 aasta jooksul. See keeld tühistati varem. 1
1349. aasta veebruaris põletati Strassburgis kõik juudid, kes kätte saadi(ligi 900). See oli esimene organiseeritud rünnak juutide vastu. Kuna linna ei olnud haigus veel jõudnud, siis loodeti samamoodi, et suudavad seda vältida juute hävitades.
Võimud ei suutnud ega tahtnud juute kaitsta. Paavast Clemens VI andis välja küll käsu, et juute ei tohi tappa, nemad ei ole katkus süüdi ning need, kes seda arvavad on Saatana poolt pimestatud. Kuna paavst uskus oma ihuarsti Guy de Chauliac-i, kes väitis, et juudid ei ole võimelised sellise haiguse puhanguks. Kahjuks ei toonud paavsti hoiatus muutust ning juutide tagakiusamine jätkus.1
Vana viha võeti juutide vastu ülesse, et sellele terrorile oleks vabandus . Need juudid, kes suutsid põgeneda lahkusid linnadest hirmus , et kui nad haigusesse ei sure, siis nad lihtsalt tapetakse. Paljud juudid suundusid Poolasse, kus kuningas nad lahkelt vastu võttis. Kui katkulaine hakkas maabuma, siis lõppesid ka vägivaldsed rünnakud juutide vastu, aga diskrimineerimine säilis.

Guy de Chauliac

Ta on kõige paremini tuntud kui paavsti Clemens VI ihuarst. Kui katk saabus Euroopasse, siis arstid põgenesid linnadest, aga Chauliac jäi Avignoni. Ta ravis haigeid ning tegi märkmeid katku sümptomite kohta. Oma uurimustöös jõudis ta lahenduseni, et haigusel on kaks esinemisviisi- muhkkatk ja kopsukatk .2
Chauliac võitles aktiivselt selle vastu, et juute ei süüdistataks katku levitamises, sest tal olid asitõendid, et see oleks võimatu juutide poolt. Tema soovitusi võttis paavst kuulda ning andis välja käsu juutide kaitseks, aga kahjuks ei toonud see praktilist kasu.2
Ta ütles, et see on nakkav haigus, aga ei teatud, kuidas see nakatab. Chauliac soovitas õhu puhastamist(tuli) ja verepuhastamist(veritsemist), samuti tervislikult toitumist.
Kuigi ta palus paavstil linnast lahkuda, ei olnud viimane nõus. Chauliac käskis paavsti ümbritseda tulekolletega, mis ei lase bakteril levida ja tuli puhastab õhku.
Kuna Chauliac puutus haigetega aktiivselt kokku, siis lõpuks haigestus ta ka ise. Ta jälgis iseenda soovitusi ning ravis ennast terveks. Kuigi ta oli arst uskus ta sügavalt Jumalasse ja oli teaduse ning usu kooseksistents. Peale oma tervenemist palvetas ta Jumala poole.
Tema uurimustöö katku esinemisvormide ja leviku ja ka muude haiguste, operatsioonide ja ravimismeetodite kohta on avaldatud ning hiljem ka tõlgitud väga mitmetesse keeltesse. Uurimustöö nimi on Chirurgia magna ning see valmis 1363. aastal Avignonis. Sellest sai väga oluline teos meditsiinis järgmise 200 aasta jooksul.2

Katku olemus

Üks katkuesinemisvormidest on muhkkatk, mis levis kirbuhammustusega. Kirp sai endale bakteri ning vajas võõrustajat, kelleks olid rotid ja ka inimesed. Bakter, mis hakkas Aasiast levima on Yersinia pestis.
Katkul oli kolm esinemisvormi- muhkkatk; bakter, mis tekitab sepsise ja kopsukatk. Kopsukatk levib õhu kaudu otse kopsudesse ning kui ohver köhatab, hakkab viirus aktiivselt levima. Muhkkatk oli kõige levinum kõigist kolmest.
Muhkkatku peamiseks sümptomiks olid muhud lümfisõlmedes, samuti palavik, köha, oksendamine ja iiveldamine. Peale nakatumist inimene piinles umbes 8 päeva ja üldjuhul suri. Vähesed suutsid selle välja ravida. Kopsukatk oli teine kõige levinum ning sümptomid sarnanesid muhkkatkule. Eripäraks on verine köha.3

Alternatiivid

Vaadates 14. sajandi eluolu ja algelist transporti, siis on müstiline kui kiiresti toimus bakteri levimine. Teadlased on arvanud, et katk võis olla seotud mõne teise viiruse levikuga.
Erinevate uuringute tulemusel ollakse arvamusel, et katku võis põhjustada Ebola taoline viirus, mitte bakter. Vaadates kui pikk olid avaldumisaeg võrreldes Yersinia pestis-i omaga - inimesd reisisid pikku vahemaid ennem kui haigus avaldus. Samuti arvatakse, et haigus nakkus inimeselt inimesele mitte kirpude ja rottide kaudu.
Vastuargumentideks on aga see, et tol ajal ei olnud inimestel mitte mingit immuunsust haiguste vastu, millega nad eelnevalt kokku ei olnud puutunud ning see tagaski bakteri väga kiire leviku. Samuti fakt, et mitte inimestel ei säilinud bakter kaua veres, vaid rottidel, kes talus pikalt ja suures koguses bakterit ning kui ta suri, liikusid nakatunud kirbud edasi inimestele ja teistele loomadele. 4
Yersinia pestis eksisteerib ka tänapäeval Saudi-Araabias, Aafrika ja Ameerika mandril. Tänapäeval on bakter ravitav kui sellele kiiresti jälile saadakse.

Must Surm kultuuris

Katkuepideemia mõjutas suuresti keskaja kunsti, kirjandust, luulet, muusikat ja teatrit. Kõige paremat informatsiooni saavad ajaloolased kroonikatest . Kroonikud kirjutasid oma ja teiste inimeste tunnetest ja hirmudest ning tänu nendele kirjutistele on meil võimalik mõista, mida inimesed sellel ajal tunda võisid.5
Kirjanduses õitsesid Boccaccio „Dekameron“ ja „ Surmatants “, mis olid oma aja kirjanduse parimad näited. „Surmatants“ näitas, et olenemata sinu seisusest, vanusest või soost, surm on see, mis meid kõiki lõpus ühendab. „Surmatants“ valmis inspireerituna Mustast Surmast ning näitas kui õrn on inimelu ning kui kiiresti võib see lõppeda.5
Läbi kirjanduse ja kunsti on näha, et katk oli inimeste jaoks maailma lõpp. Surnuid ei leinatud, surma ei kardetud, see muutus tavaliseks nähtuseks igapäeva elus. Omaksed aeti hauda ja kõrval seisid teised, kes ka oma pere matsid. Elu võis lõppeda nii kiiresti, et hommikul ärkad ja õhtul juba sured.

Tagajärjed ja tulemused

Must Surm oli kõige laastavaim epideemia inimajaloos. See tegutses 1347-1350, mille käigus hävines 30-60% inimkonnast. Suri ligi 150 miljonit inimest 3 aasta jooksul, osades linnades 400 inimest päevas. Linnad kaotasid üle poole ja kogu maailma 1/3 elanikkonnast. Läks 150 aastat aega ennem kui maailma oma enne katkuaegse populatsiooni taastas.
Paljud jõukad, kes põgenesid linnadest jäid ka ellu. Inglismaa kuningas Edward III jäi ellu, aga kaotas oma armastatud tütre Joani, kes reisil Inglismaalt Hispaaniasse katukupisikusse suri. Samuti jätkas Edward III Saja-aastast sõda ning inimesed kannatasid veelgi.
Oma arsti nõuandel ümbritses paavst Clemens VI ennast tulekolletega ning samuti jäi ellu. Paavsti arst Guy de Chauliac küll nakatus, aga ravis ennast ning lõpuks ka paranes .
Katku laastamine lasus tugevalt kloostritele, sest mungad olid need, kes tegelesid haigetega ning pakkusid peavarju. Osades kloostrites jäi umbes kahasajast mungast ellu viis kuni kümme.
Ellujääjad varastasid tühjadest majadest ja tundsid rõõmu ellujäämisest. Ühiskond moraliseerus kiiresti. Talupojad tõusid kõrgemasse seisusesse , sest vaba maad oli nii palju, et neist said maaomanikud, saak oli hea ning toidulaud oli mitmekesine . Inimesed abiellusid ning said lapsi.
Jõukam elanikkond pidi tihti ise oma põlde harima hakkama, ses talupojad ja teenrid lahkusid, sest neil oli võimalus mujal maad saada. Samuti paranes kolmanda seisuse olukord märgatavalt kuna tööjõudu oli vähe, siis see oli väga väärtuslik. Selle tõttu suurenes talupoegade sissetulek. Kaup, mis müügile viidi, hinnad tõusid lakke ning kolmas seisus kosus.
Säilis hirm, et selline asi võib korduda. Oluline oli mitte kaotada usku Jumalasse. Toimus mentaliteedi muutus, algas uut moodi mõtlemine. Surma tuletati pidevalt meelde ja neid sündmuseid mäletati. Usk muutus isiklikumaks.
Arenema hakkas tehnoloogia . Kuna inimesi oli nii vähe järel, ei olnud piisavalt tööjõudu. Kasutusele tulid veskid . Samuti oli põllumajanduses piisavalt töökäsi ning paljud inimesed hakkasid tegelema pigem vaimsete töödega- kirjutama.

Kokkuvõte

Must Surm on kõige laastavam epideemia inimkonna ajaloos, mis pühkis linnad inimestest tühjaks. Inimkadu kogu maailmas oli ligi 60 protsenti ning selle taastamiseks kulus 150 aastat.
Kui sõdades kannatavad alati vaesemad ja nõrgemad, siis see oli haigus, millest ei olnud kellelgi pääsu. Surid rikkad, vaesed ja isegi vaimulikud . Hirm surma ees oli nii suur, et pöörati ära oma perest ja sõpradest, vaimulikud ega arstid ei olnud nõus aitama . Kokkuvõttes keegi ei saanud ega osanud aidata.
Inimeste jaoks oli see maailma lõpp ning sellega kaasnes terror ja kaos. Süütuid inimesi tapeti ning eriti kannatasid juudid, keda süüdistati terves katkupuhangus. Surm oli muutunud milleski, mille eest ei saanud põgeneda mitte kuskile ning see tabas nii ootamatult. Enam ei suudetud kaasa tunda oma lähedastele ega endalegi.
Kui tänapäeval on katkubakter meile teada ning see on isegi ravitav, siis tollal ajal ei suudetud mõelda, et see levib rottide seljas elavate kirpudega. Oldi rohkem kui kindlad, et see on Jumala viha, sest inimkond on liiga patuselt elanud. Kirik kaotas oma autoriteedi , sest inimesi ei osatud aidata, ei osatud vastuseid anda.
Katkulaine vaibumine tõi kaasa uue elu ellujäänute jaoks. Muutus inimeste mõtlemine ja mentaliteet . Talupojad said jõukaks, omasid maad ja rikkalikku toidulauda. Ühiskond normaliseerus oodatust kiiremini ning elu läks edasi. Jätkusid sõjad, jätkus vaeva ja kannatus, aga üle pika aja oli ikkagi kergem. Oli süüa, tööd ja maad, mille eest tuli hoolitsda ning lihtsalt oma eluga edasi minna nii nagu osati. (Youtube, 2012) (Wikipedia, 2013) (Wikipedia, 2013) (Wikipedia, 2013) (Wikipedia, 2013)

Kasutatud allikad

Youtube. (30. juuli 2012. a.). The Plague- Black Death . Kasutamise kuupäev: 21. mai 2013. a., allikas Youtube: http://www.youtube.com/watch?v=4E8SJKRkFBk
Wikipedia. (19. märts 2013. a.). Black Death in medieval culture. Kasutamise kuupäev: 22. mai 2013. a., allikas Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Death_in_medieval_culture
Wikipedia. (20. mai 2013. a.). Black Death Jewish persecutions. Kasutamise kuupäev: 22. mai 2013. a., allikas Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Death_Jewish_persecutions
Wikipedia. (7. mai 2013. a.). Guy de Chauliac. Kasutamise kuupäev: 22. mai 2013. a., allikas Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Gui_de_Chauliac
Wikipedia. (19. mai 2013. a.). Theories of the Black Death. Kasutamise kuupäev: 22. mai 2013. a., allikas Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Theories_of_the_Black_Death
1 Wikipedia. Black Death Jewish persecutions. http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Death_Jewish_persecutions
2 Wikipedia. Guy de Chauliac. http://en.wikipedia.org/wiki/Gui_de_Chauliac
3 Wikipedia. Theories of the Black Death. http://en.wikipedia.org/wiki/Theories_of_the_Black_Death
4 Wikipedia. Theories of the Black Death. http://en.wikipedia.org/wiki/Theories_of_the_Black_Death
5 Wikipedia. Black Death in medieval culture. http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Death_in_medieval_culture